Kaasanis toimub BRICSi riikide tippkohtumine ning Venemaa Telegram-kanali BRIEFLY andmetel olid mitmete nö globaalse lõuna riikide esindajad pöördunud nö mitteametlikke kanaleid kasutades Ukraina võimude poole palvega, et Ukraina ei saadaks tippkohtumise ajaks sinna piirkonda oma droone ning Ukraina olevat võtnud info teadmiseks, samas mitte andes kindlat lubadust, et selliseid rünnakuid ei tule.

See infokild näitab kogu olukorra tragikoomilisust – maailmakorda muuta lubav riigipea ei suuda tagada külaliste turvalisust isegi oma riigis, mistõttu need peavad ise täiendavad turvalisuse garantiisid otsima. Ometi nad lähevad külla riiki, mis hetkel mitte eriti kaugel ürituse toimumiskohast peab vallutussõda, mis oma mastaapidelt on üks suurimaid relvakonflikte pärast teist maailmasõda. Kus Venemaa iga päev hävitab Ukrainat, aga see küllatulnuid ei häiri. Riik, mille riigipea on rahvusvaheliselt tagaotsitav, mistõttu ta ei julge eriti riigist lahkuda.

Olen ka Eestis sotsiaalmeediast lugenud eestlastest BRICSi fännide juttu sellest, kuidas BRICSi kuuluvad riigid teevad üheskoos imevaluuta, mis dollari maailmavaluuta positsioonilt kõrvaldab. See on täielik utoopia, sest isegi kui teoorias sellist asja ette kujutada, tähendaks see ka riikide osa rahalise suveräänsuse äraandmist, nagu on eurotsoonis, kus keskpanga baasintressi muudatus mõjutab kõiki eurotsooni riike, euro annab ühelt poolt madalamad laenude baasintressid, samas majandusolukorra järsul muutumisel see ei reageeri nii paindlikult, mistõttu kriisi ajal näiteks rootslasi aitab nende krooni nõrgenemine euro vastu, muutes impordi kallimaks, samas kui eurotsooni riikides tuleb samas olukorras kärpida kulusid, mis on psühholoogilises plaanis palju keerukam.

Aga kui eurotsooni kuuluvad riigid on demokraatlikud riigid, kes on nõus mängima samade mängureeglite järgi, siis ühenduses BRICS ei ole see lihtsalt võimalik, seal olevad riigid on niivõrd erinevad. Ja BRICSi puhul tuleb välja tuua, et Hiina majanduslik kasv on sisuliselt muutnud selle organisatsiooni ühenduseks, kus on Hiina ja ülejäänud tiirlevad piltlikult öeldes ümber tema.

Kuna ühisvaluuta ei ole teostatav ja USA dollar jääb pikaks ajaks maailmas valitsejaks, siis üritab Venemaa vähemalt midagigi, et lahendada oma kasvavaid probleeme välismaksete teostamisel, nii selgus, et Venemaa pole siiani suutnud ära maksta oma osamakset Shanghai Koostööorganisatsioonis, sest see tuleb tasuda dollarites.

Venemaa probleem on aga selles, et teised BRICSi liikmed osalevad globaalses maailmamajanduses ning nende jaoks kõik hetkel toimib ning maailma majanduse mõistes küllaltki väikese Venemaa pärast ei ole teised BRICSi asutajaliikmed nõus riskima Venemaa enda tekitatud probleemide pärast. Lisaks on BRICSi asutajaliikmetest India, Brasiilia ja Lõuna Aafrika Vabariik mures, et ühenduses kasvab Hiina-Venemaa-Iraani mõju ning see organisatsioon kaugenevat järjest eesmärkidest, mille pärast sai see ühendus loodud. Venemaa planeeritavat krüptovaluutat, mis oleks alternatiiv SWIFT’ile, ei ole neil lihtsalt vaja, see oleks ainult Venemaa ja teiste rahvusvaheliste sanktsioonide all olevate riikide aitamine.

Kui rääkida BRICSi riikide sisemajanduse koguproduktist (SKP) ühe elaniku kohta, siis eelmisel aastal oli see Venemaal kõrgem kui Hiinal ehk siis Maailmapanga andmetel Venemaal 13800 dollarit ja Hiinal 12600 dollarit, kusjuures Venemaa SKP ühe elaniku kohta oli suurim hoopis aastal 2013, kui see oli 15941 dollarit (Hiinal oli samal aastal see näitaja 7000 dollarit). India SKP inimese kohta oli eelmisel aastal 2484 dollarit, võrdlusena Eestil 29800 dollarit ja USA-l 65000 dollarit.

India on huvitav veel selle poolest, et ekspordist moodustavad väga olulise osa teenused, eeskätt IT-teenused, mille tarbijad on suures osas arenenud riigid ja ka kaupade ekspordil on India jaoks väga oluline kaubanduspartner USA ehk siis India majandus on tihedalt seotud arenenud riikide majandusega ning neil puudub igasugune vajadus hakata sellele vastu töötama.

Ukrainas on eriti suurt pahameelt põhjustanud ÜRO peasekretäri Antonio Guterres Kaasanisse minek, sest veel paar aastat tagasi taunis mees Venemaa sissetungi Ukrainasse, aga tänavu keeldus Guterres osa võtmast Ukraina rahukonverentsist, küll aga on nüüd kohal agressori enda juures. Seal on ka Türgi, kes on sõja ajal kujunenud üheks suurimaks Venemaa nafta ja naftatoodete ostjaks, aidates nii Venemaal sõda pidada ja täpselt samaga tegelevad ka Hiina ja India. Nende jaoks on äri ennekõike, kõik jutud rahust Ukrainas ja sellega seonduvast ei ole antud kontekstis eriti siirad.

Põhja-Korea sõdurite võimalikust osalemisest lahingutes Venemaa poolel on juba mitmeid versioone, millest üks lennukam kui teine. Hetkel on olemas videod, mis filmitud Põhja-Korea sõduritest Venemaa armee vormis Kaug-Idas, aga kõik muu on väga suures osas spekulatsioon, nii räägitakse küll 1500 sõdurist, 2600 sõdurist, kahest brigaadist ehk 6000 sõdurist ja kõige suurem arv on 12000 olnud, mis meediast läbi käinud. Venemaa z-kanalites on infokilde, mille kohaselt Kurski oblastis olevat Venemaa 810. brigaadi ohvitserid saanud nutiseadmetesse keeletõlkeprogrammi, mille abil saabuvate põhjakorealastega suhelda lahingutegevuse käigus, aga ega ei ole muud varianti, kui oodata, kas siis ikka nad jõuavad lõpuks rindele või mitte.

Omamoodi märkimisväärne on ka kogu selle Põhja-Korea teema ajastus, mis on täpselt enne USA presidendivalimisi ja BRICSi tippkohtumise ajal. Venemaa jaoks tuli halva üllatusena Lõuna-Korea sedavõrd aktiivne reaktsioon Venemaa tegevusele ja eks lähiaeg näitab, mis sellest kõigest kokkuvõttes saab.

Olukord rinnetel. Kurski oblastis viis Ukraina osad oma piirkonda viidud reservid vasturünnakule ning erinevate allikate kohaselt suutis Ukraina ka oma kontrolli all olevat territooriumi natuke suurendada Novoivanivka piirkonnas. Samas tunnistavad seal rindelõigus olevad ukrainlased, et Venemaa üksused on väga aktiivsed, lisaks olevat lauspommitamise objektiks saanud Sudža, kuhu eile visati tervelt 60 liugpommi ning nende viskamine pidi algama juba hommikul kell viis ja kestma õhtuni välja, lisaks asula tulistamine suurtükkidest ehk siis Venemaa armee sõdib oma territooriumil nii, nagu ka Ukrainas – kõike hävitades. Ukraina sõjaväelased tunnistavad, et nad kaotavad seal piirkonnas ka palju kergsõidukeid, mida ründavad Venemaa rallidroonid.

Luganski oblastis suutis Venemaa armee natuke edeneda Oskili jõe ääres Krugljakivkas, samuti oli edenemine lõuna pool Nevskest lõuna poole.
Donbassis on Ukraina jaoks kõige keerukam olukord Selidove juures, kus Venemaa armee suutis asulale oluliselt läheneda ida poolt, samuti üritavad Venemaa üksused liikuda asulast mööda nii põhja kui lõuna poolt.

Nevelski suunalt on Venemaa üksused lääne poole liikudes jõudnud kõrgendikuni, mis võimaldab Ukraina üksustel oluliselt paremini kaitset hoida. Tšasiv Jari juures märkimisväärseid muudatusi pole toimunud, Ukraina sõjaväelaste sõnul kaitse püsib ja kui Venemaa ei too piirkonda uusi reserve, siis võib olukord sarnaseks jääda veel pikemaks ajaks. Ukraina sõjaväelaste sõnul on Donbassis peamine hävitada vaenlane enne, kui need jõuavad kaevikuteni, sest siis on arvulises vähemuses olles keeruline lähivõitluses peale jääda.
Droonid. Defence Express kirjutas, kuidas Venemaa on muutunud taktikat droonidega Ukraina ründamisel. Esimeses rünnakulaines tulevad peamiselt peibutusdroonid, millel kasutatakse Lünebergi läätse, mille abil saab radaritel näidata objekti suuremana, kui see reaalses elus on. Defence Expressi andmetel kasutatakse sama lahendust ka USA peibutusrakettidel AMD-160 MALD ning seda pidavat kasutama ka Ukraina peibutusdroonid. Esimese laine droonid lendavad madalalt, et radaritel oleks neid võimalikult keerukas avastada ja samas on nende rolliks meelitada mingisse piirkonda Ukraina mobiilsed õhutõrjeüksused.

Teises rünnakulaines on samuti peamiselt peibutusdroonid ja alles kolmandas rünnakulaine on peamiselt Shahed-136 droonid ning nende puhul on lootus, et Ukraina mobiilsed õhutõrjegrupid on ära liikunud teise kohta peibutusrakette püüdma, jättes nii nende droonide jaoks vaba koridori, milles need droonid proovivad madalal lennates sihtmärkideni jõuda (kõrgemal lennates mõjutavad neid efektiivselt Ukraina elektroonilise sõjapidamise vahendid).

Venemaa Z-kanalites on viimasel ajal omajagu kirjutatud nn surnud hingedest ehk siis meetodist, kuidas komandörid rikastuvad surnud sõdurite arvel. Kõik algab tihtipeale nö katuse maksmisest – kui maksad oma palgarahast ohvitseridele, siis pea kindlasse surma minema ehk hakkliharünnakutesse ei saadeta. Kui aga sõdurid on sellistes rünnakutes surma saanud, siis tihtipeale ei kiirusta komandörid nende surmade vormistamisega, sest liiga suured kaotused lühikese aja jooksul võib kõrgemal pool ebatervet uudishimu põhjustada, mõistlik oleks neid jagada nö ühtlasemalt pikema aja peale, eriti kui selle abil saab raha teenida.

Ja siis ongi üksustes suures koguses nö surnud hingi, kelle palgaraha ohvitserid endale võtavad. Kui aga on oht, liiga suure surnud hingede arvu tõttu ei ole võimalik lahinguülesandeid enam täita, siis ka selle jaoks on lahendus olemas - lahingus surma saanud sõduri staatuseks märgitakse „omavoliliselt sõjaväeosa juurest lahkunud“ ning võta siis kinni, kus see sõdur ennast suurel Venemaa territooriumil peita võib. Lahingus hukkunud sõduri renomee saab küll rikutud, aga selline pisiasi ei huvita Venemaal kedagi, reaalses sõjategevuses pole patrotismile kohta, ka hukkunud sõdurite arvelt üritatakse võimalikult palju raha teenida.

Venemaa on jätkuvalt suures hädas inflatsiooniga ning selle nädala lõpus tõstetakse keskpanga poolt baasintress väga suure tõenäosusega 20%-ni, aga pole välistatud selle tõstmine aasta lõpuks isegi 25%-ni. Selles kontekstis ilmus huvitav materjal z-kanalis Kremljovskaja tabakerka, mille kohaselt olevat keskpanga juht täielikus masenduses, sest tema sõnul ei olevat ilma nn sõjaväelist erioperatsiooni lõpetamata võimalik inflatsiooni kontrolli alla võtta.

Venemaa majandusuudiste Telegram-kanal Proeconomics avaldas selles kontekstis huvitavad andmed, mille kohaselt Venemaa majapidamiste kulutused kasvad hüppeliselt peale sõja algust ehk siis sõtta läksid peamiselt vaesemad inimesed ning nende nö teenitud raha eest hakkasid pereonnad kiirelt oma elukvaliteeti parandama, ostes kestvuskaupasid ning see protsess toimub ka praegu.

Kõrge baasintress on aga paralleelselt tekitanud ka olukorra, kus inimesed panevad rohkem raha tähtajalistele hoiustele, pankadel tuleb maksta neile kõrget intressi, samas kui neil ei õnnestu nii kõrge intressiga laene eriti väljastada, sest kui panga poolt väljastatava laenu intress on 25%, siis on keeruline nii kallist raha kasutades äriga plussi jääda.

Ettevõtete olukorda halvendab ka tööjõupuududest tingitud kiire palgatõus, kusjuures huvitaval kombel on palju töökohti täitmata ka sõjatööstusettevõtetes, mistõttu kaalutakse Venemaal võimalust lubada alaealisi sinna tööle minna. Mõnes sektoris on aga tööjõupuudus nii suur, et ettevõtted pole võimelised lepingulisi kohustusi täitma, nii tuli info Kaug-Idast, et osad Venemaa kalatöötlemise ettevõtted ei suuda tipphooajal isegi head palka pakkudes töötajate puuduse tõttu Hiina ettevõtetega sõlmitud lepinguid täita.

Sarnased probleemid on põllumajanduses, kus on suuri probleeme lüpsjate leidmisega ning isegi 150000 rublase kuupalgaga neid ei leia. Tööjõukriisi süvendab Venemaal toimuv võitlus välistööjõuga, Kesk-Aasiast pärit töötajaid saadetakse riigist välja olukorras, kus nende asemele pole mitte kedagi võtta, lisaks saab iga kuu sõjas surma kümneid tuhandeid tööeas inimesi, kelle asemel üritatakse värvata muudkui uusi ja uusi inimesi.

Ja probleemid on mujal, nii on Venemaal järjest kasvav probleem õpetajate puudusega ning eriti suured probleemid pidavat olema matemaatikaõpetajatega. Kui Venemaa keskmine palk on Rosstati andmetel 89000 rubla, siis õpetajate keskmine palk on 62500 rubla, mis on suurusjärgus 70% keskmisest palgast (1 euro = 105 rubla) ehk siis 600 euro lähedal. Õpetajate palkade suuremaks tõstmiseks aga raha ei ole, see läheb kõik sõjapidamiseks.

Toon siia lõppu välja ka Venemaa keskmise pensioni, mis tänavu on natuke üle 24000 rubla ehk siis seal 230 euro ümber kuus, aga Venemaa puhul tuleb arvestada, et riik subsideerib eluasemekulusid. Kiirelt kasvavad Venemaal kulutused just toidule ja ravimitele ning see lööb pensionäre valusalt.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Märkmed: