Olukord rinnetel. Nädalavahetusel oli Ukraina jaoks selles osas häid uudiseid vähe. Jätkuvalt on Ukraina armee jaoks kõige keerulisem olukord Avdiijivkast loodes, kus Venemaa armee liikus Otšeretinest kaks kilomeetrit edasi loode suunas ja on jõudunud Novaoleksandrivka küla lähedusse. Otšeretinest lõuna pool võttis Venemaa enda kontrolli alla Semenivka küla ning seetõttu muutus problemaatiliseks Berditši enda käes hoidmine ning Ukraina taganes sealt külast.
Avdiijivkast edelas liikus Venemaa armee Pervomaiskist edasi lääne poole ning jõudis Netailove idaosasse. Viimaste arengute valguses on järjest tõenäolisem, et Ukraina on sunnitud taanduma järgmise kaitseliinini, mis kulgeb Karlivkast põhja poole mööda veekogudest lääne pool ning asulatest võib sellel joonel nimetada Komišivkat, Jevgenivkat ja Sokilit.
Ukraina sotsiaalmeedias on Otšeretine ümber palju emotsioone ning on jõutud isegi süüdlaste otsimise juurde. Samas olen varem mitu korda kirjutanud, et liugpommid on kõige efektiivsemad asulates asuvate kaitsepositsioonide vastu ning Otšeretinesse visati neid kohe väga suures koguses ning selles mitte eriti suures asulas oli seetõttu kaitses äärmiselt keeruline olla. Šokk on Ukraina ühiskonnas päris suur ka seetõttu, et seda asulat peeti kindluseks, mis asub looduslikult sobivas kohas kõrgendikul ning mida on Venemaa armeel lähikuudel keeruline ära võtta.
Aga Ukraina poolel pika aja jooksul kuhjunud probleemidega seotud kasvavad riskid realiseerusid Venemaa eduks ning nüüd üritavad nad maksimaalselt ära kasutada oma võimaluse akent, sest hetkel on Venemaa armeel ülekaal nii elavjõus kui laskemoonas.
Laskemoona osas peaks olukord Ukraina jaoks hakkama lähinädalatel kiirelt paranema, elavjõuga on keerulisem, sest mobiliseeritud vajavad väljaõpet ning kõik see võtab aega. Tuleb loota, et Ukraina suudab olukorra seal rindelõigus selle nädala jooksul stabiliseerida, aga hetkel on olukord keeruline. Lõuna pool Marinkat liikus Venemaa edasi Novomihhailivkast põhja pool.
Üle pika aja oli Venemaa armeel väike edenemine ka Luganski oblastis Tabaivka suunal, kus nad said enda kontrolli alla suurema osa Kislivka külast.
Aga oli ka Ukraina poolelt edu Hersoni rindel, nimelt võtsid nad enda kontrolli alla Dnepri deltas asuva Nestriga saare ning see põhjustas kuhjaga negatiivseid emotsioone z-kanalites, sest nende arvates on Dnepri forsseerimiseks vaja hoida kogu Dnepri delta oma kontrolli all (jah, Venemaa z-kanalites unistatakse Dnepri forsseerimisest ning peale seda Hersoni, Mõkolaijvi ja Odessa okupeerimisest) ning selles kontekstis olevat Nestriga saar olulise tähtsusega.
Kui rinnetel on Venemaa haaranud initsiatiivi, siis on neil viimaste arengute valguses tekkinud uus suur probleemide allikas – Krimm. Venemaa meediakanalites tunnistatakse, et nende õhukaitse on hetkel ATACMS rakettide vastu võimetu ning et Ukraina on neid rakette saanud juba rohkem kui 100 ja saab kuuldavasti veel sadades juurde, siis on Krimmi osas valitsemas vaat et paanilised meeleolud, eriti mis puudutab Kertši silda. Hetkel on Ukraina armee keskendunud Krimmis asuvate Venemaa õhukaitsekomplekside hävitamisele ning selles osa toimusid nädalavahetusel väidetavalt mitmed edukad rünnakud mitmes kohas Krimmis. Kuna rünnati sõjaväeosade territooriume, siis videomaterjali meedias selle kohta pole ning ainsana andis rünnaku tulemustest infot z-kanal „Kremljovkskaja tabakerka“.
Z-kanali andmetel rünnati ATACMS rakettidega Tarkhankuti poolsaarel asunud Venemaa õhutõrjekomplekse S-400 ja S-300 ning kuigi Venemaa õhukaitse nägi lähenevaid rakette ja nad üritasid neid alla tulistada, siis nn analooge mitteomavad süsteemid sellega hakkama ei saanud ning z-kanali andmetel kaotas Venemaa kolm S-300 komponenti ja ühe S-400 komponendi, lisaks 11 sõjaväelast surnutena.
Seda infot kinnitavat videomaterjali ja fotosid ei ole, aga üleüldine paanikafoon Venemaa meedias näitab, et ATACMS rakettide rünnakut kardetakse nüüd paaniliselt ning oma õhukaitsekomplekside võimekusse on nad selles kontekstis millegipärast usu kaotanud. Eks paistab, kas Ukraina armee ootab ära 7. mai või võtab juba varem midagi suuremat Krimmis ette, võimekus seda teha on neil juba praegusel hetkel olemas.
Eelmisel aastal oli palju juttu GLSDB laskemoonast (Ground Launched Small Diameter Bomb) ehk siis võetakse mitmikraketiheitjatelt lastavate mittejuhitavate rakettide M-26 mootor, mis annab kiirenduse, peale mida avanevad nö pommil tiivad ning nii suudab see lennata kuni 150 kilomeetri kaugusele. M-26 tüüpi hävitamisele minevaid rakette on USA sõjaväeladudes sadu tuhandeid ning GLSDB pidi olema esitaks väga täpne ja teiseks suutma ka navigeerida õhus. Ukrainasse neid oodati ja oodati ning kui lõpuks esimesed kohale jõudsid, järgnes vaikus.
Ukrainlased ei kommenteerinud olukorda, infot tuli hoopis USA poolelt ja selgus, et sellisel kujul osutusid need relvad ebaefektiivseteks. Defence Expressi andmetel suutis Venemaa siiski GLSDB satelliitside maha suruda ning inertsiaalse süsteemiga kukub tabamise täpsus 1-2 meetri asemel 30-50 meetri peale, aga arvestades väikest lõhkeainekogust (16 kilogrammi) ei ole sellisel kujul relvast enam erilist kasu. Neid saab juhtida ka laserkiirega, aga nii kaugel vastase tagalas lihtsalt ei ole Ukraina poolelt võimalusi sellise tegevuse läbiviimiseks.
Musta masendusse ei maksa ka laskuda, lihtsalt sellisel kujul see relv efektiivselt ei tööta ning vaja on antud oludes paremini toimivaid lennujuhtimissüsteeme ning need on olemas, aga arendustegevus võtab aega. Uutel relvadel on ikka oma nö lastehaigused, oli ka praegu ülivõrdeis kiidetaval jalaväe lahingumasinal Bradley alguses probleeme rohkem kui piisavalt.
Venemaa luuredroonid põhjustavad Ukraina armee jaoks tõsist peavalu, sest sügaval tagalas on neid keeruline märgata ja alla tulistada. Odessas toimus nädalavahetusel selles kontekstis huvitav juhtum, kus propellerlennuk Jak-52 tulistas pardakuulipildujast alla Venemaa luuredrooni Orlan-10. Hinnanguid sellele on seinast seina. Muidugi on iga Venemaa luuredrooni allavõtmine plussmärgiga sündmus, propellerlennukiga on see ka suhteliselt odav. Sõjaline ekspert Agil Rustamzade märgib, et üksikute Venemaa luuredroonide mahavõtmiseks selline lähenemine sobib, aga probleem võib tekkida siis, kui korraga on õhus palju Venemaa droone, siis võib lennuk hakata segama maapealsete õhukaitserelvade tööd.
Satelliidifotode analüüsimisega tegelev Jompy on jälginud sõja jooksul, kui palju on Venemaa võtnud kasutusele lagedal asuvatel laoplatsidel asuvaid jalaväe lahingumasinaid ja kui palju neid veel järgi on. Kui sõja alguses oli seal Jompy andmetel 4191 ühikut tehnikat, siis nüüd on sellest järgi 2793, millest visuaalse vaatluse põhjal ei ole taastamiskõlblikud 1814 ühikut tehnikat. Valdav enamus tehnikast on BMP-1. Arvestades Venemaa kaotusi tehnikas rindel, prognoosib Jompy, et 1-1,5 aasta pärast ei ole laoplatsidelt enam midagi juurde võtta ning Venemaa saab loota ainult uute masinate ehitamisele, milliseid väidetavalt ei ehitata rohkem kui suurusjärgus paarsada tükki aastas.
Venemaal on mingil müstilisel põhjusel suured probleemid tööjõuga (sarkasm) ning tööjõupuuduse tase on langenud 2,7% peale. Venemaa keskpanga uuringu kohaselt oli aprilli alguse seisuga tööjõuga probleeme 70% küsitletud ettevõtetest. Tuhanded tadžikid lahkuvad Venemaalt ning ainuke piirkond on Dagestan, kus on regionaalselt vaba tööjõudu olemas, aga sealt ei taha inimesed eriti mujale Venemaale liikuda. Sõtta lähevad eeskätt inimesed vaesematest maapiirkondadest, seega on Venemaal suur puudus nii põllumajandustöötajatest kui autojuhtidest. Sõjatööstuse ettevõtted töötvad täisvõimsusel ning uusi töökäsi on vaja seal lisaks eeskätt droonide tootmisega seoses.
Kui nüüd selles kontekstis rääkida uuest mobilisatsioonilainest, siis tähendaks see iga mobiliseeritu kõrval kahte inimest, kes kas lahkuks riigist või läheks nö peitu, aga näiteks 300000 mobiliseeritu korral tähendaks see suurusjärgus miljoni inimese lahkumist tööjõuturult ning see oleks Venemaa majandusele väga valusaks löögiks. Hetkel üritatakse Venemaal suurte stardirahadega sõlmida võimalikult palju lepinguid sõtta minemiseks ning selles osas on Venemaa tegevus viimasel ajal olnud tunduvalt tulemuslikum kui Ukraina poole vastav tegevus.
The Moscow Times andmetel on Venemaa ettevõtjatel järjest raskem Hiinast tellitud kauba eest tasuda ning seetõttu üritatakse järjest rohkem kasutada vahendajaid nö sõbralikes riikides, kelle kaudu raha liigutada. Väljaandega suhelnud konsultandi sõnul ei olevat ainult 20% ettevõtjatest raha liigutamisega probleeme, 30% ettevõtjatest ei suuda Hiinasse raha liigutada ning 50% ettevõtjatest kasutavaks selleks teistes riikides asuvate vahendajate abi. Loomulikult ei ole see odav teenus, sest üldjuhul võtab vahendaja teenustasu 5% summast, aga suuremate summade puhul võib see protsent ka väiksem olla.
Ometi ei ole läbi vahendajate raha liigutamine riskivaba, sest võimalikke karisid on seal palju – vahendaja võib petturiks osutuda, aga samamoodi võib Hiina kahtluse tekkimisel peatada ka raha liikumise läbi nn sõbralike riikide (MT tõi näidetena Kirgiisia, Kasahstani ja Hongkongi) ning väga tähelepanelikult jälgivad olukorda ka USA ametivõimud. USA sanktsioonid on Hiina pangandussektori osas tööle hakanud ja loodetavasti töötavad tulevikus veelgi paremini, sest hetkel liigub siiski veel väga palju kaupa Hiinast Venemaale, mis aitab Venemaa sõjatööstusel edukalt toimida.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
