Olukorrast rinnetel rääkides on paari viimase päeva suurimad sündmused koondunud Severodonetski/Lõssõtsjanski ümbrusesse, mujal on olukord suures osas muutusteta. Kõige suurem muutus on Venemaa üksuste liikumine lõunast Lõssõtsjanski suunal ning sellega seoses on omajagu segadust Ukraina üksuste Girske-Zolote piirkonnast taandusmise osas. Ukraina väejuhatuse andmetel on sealt suudetud edukalt taanduda (kokku suurusjärgus 2500 sõjaväelast), aga on ka neid infoallikaid, kelle andmetel mingi osa Ukraina sõjaväelasi jäi seal nö katlasse. Ehk toovad lähipäevad selgust selles osas.

Kuuldavasti on Venemaa suutnud oluliselt tõsta Severodonetskis õhutõrjevõimekust, paigaldades sinna süsteemi S-300V4. Ukraina pool olevat hakanud nüüd kaotama seal droone arvestataval määral ja see omakorda muudab keerukamaks tulejuhtimise suurtükkide jaoks, aga just täpsem suurtükituli on olnud seal piirkonnas Ukraina jaoks siiani eeliseks. Ka olevat Venemaa pool suutnud oluliselt tõsta nö suurtükiduellides vastase suurtükkide asukoha määramise täpsust, mis on loonud ukrainlaste jaoks täiendavaid probleeme. Samas tuleb edu Venemaa poole jaoks suurte kaotuste hinnaga ning mitmete sõjandusekspertide hinnangul Venemaa nii pikalt jätkata ei suuda.

Probleem isikukoosseisuga on Venemaa jaoks nii suur, et nüüd on hakatud Venemaal looma nö rahvuslikku pataljone, keda sõtta saata. Tatarlased, baškiirid, osseedid Lõuna-Osseetiast. Palgaks 220000 rubla kuus + 8000 rubla päevas aktiivses lahingutegevuses osalemise puhul. Surma puhul ühekordne makse 12 miljonit rubla + edaspidine igakuine toetus. See on suur raha Venemaa kontekstis, aga et teada on ka omajagu juhtumeid, kus Venemaa pool ei taha kõiki oma sõjaväelaste surnukehasid kokku koguda (sellisel juhul on staatus "teadmata kadunud" ja neid rahasid välja ei maksta), siis lahingutes üritatakse mitte ülemäära innukad olla, sest ainult eluspüsimine tagab kindla sissetuleku. Samas pikemas perspektiivis võivad reaalse lahingukogemusega rahvuslikud pataljonid olla ohtlikud Venemaa enda sisejulgeolekule juhul, kui riigis tekivad rahutused, ohtlik mäng Venemaa jaoks, aga ju siis on asjad nii halvasti, et teisiti enam mehi sõtta ei meelita.

Väga nukralt on brittide hinnangul käinud aga nn Donteski rahvavabariigi sõjeväeüksuste käsi, kus sõja algusest on nad kaotanud 55% isikukoosseisust kas surnute või haavatutena. Just DNR-i vähese väljaõppega sõjaväelasi (nn mobikuid) kasutati sõna otses mõttes kahurilihana Mariupolis ning ka mujal ehk siis nad pidid kandma (ja kannavad siiani) kõige raskemat koormat linnalahingutes, millest Venemaa enda üksusi tihtipeale säästeti.

Slovakkia pidi saatma Ukrainale 30 tanki T-72 ja saama nendele asenduseks Saksamaalt samapalju tanke Leopard 2 A4 (kõige viimane versioon on A7). Paraku selgus, et Saksamaa hinnangul olevat nende tankid niivõrd palju paremad, et asenduseks annaksid nad poole vähem ehk 15 tanki, aga selline lähenemine Slovakkiale ei sobi.

Ukraina sai ametlikult EL-i kandidaatriigi staatuse ja see põhjustas Venemaal paraja pahameeletormi, aga teisalt on ka see selge, et tee kandidaatriigi staatusest täisliikmest saamiseni võib olla väga pikk ja vaevaline. Ukraina kontekstis räägitakse kuuest oligarhist, kes siiani edukalt riiki valitsesid ning ka mõjutasid nii seadusandlust kui kohtuid endale sobivas suunas, eeskätt eesmärgiga hoida eemal konkureerivaid ettevõtteid lääneriikidest. Nüüd peab see kõik otsustavalt muutuma, et üldse oleks mingi variant EL-i liikmeks saada. Ukraina pool andis teada, et aasta lõpuni teevad nad muudatused kolmekümnes seaduses, et viia need vastavusse EL-i nõuetega. Töö käib.

Kuigi Venemaa plaanib oma jutu järgi jääda okupeeritud piirkondadesse igaveseks ajaks, siis nende tegevus tekitab selles osas küsitavusi. Nii demonteeriti ja viidi Venemaale Zaporižžja oblastis Tokmaki lähedal asunud Ukraina suurim, Tokmak Solar Energy'le kuulunud päikesepaneelide park. Nii et toimub aktiivne okupeeritud territooriumi vabastamine kõigest, millel on mingi väärtus. Nii "vabastatakse" Ukrainat.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING