Süüria kohta on omajagu infomüra väidetava Venemaa kokkuleppe osas kahe sõjaväebaasi edasise kasutamise üle ning mõnede infoallikate kohaselt olevat Venemaal lootust neid baase ka kaugemas tulevikus kasutada. Proovisin Venemaa laialt sotsiaalmeedia maastikult mingitki kinnitust sellele infole leida, aga mida ei ole, seda ei ole. Ainsana käsitles teemat põhjalikumalt z-blogija Anstassia Kaševarova, kelle andmetel olevat Venemaa saanud aega 75 päeva, mille järel tuleb sõjaväebaasid Süüria keskvõimule (aga see on hetkel vägagi hägune mõiste) üle anda.
Kaševarova sõnul olevat olukord selline, et mõlema sõjaväebaasi kontrollpunktid olevat Süüria opositsiooni kontrolli all ning tema sõnul oleks kujuteldamatu, kuidas sellistes oludes tulevikus Venemaa üldse saaks jätkata täiemahulist baaside kasutamist ja enda poolt lisan, et paljude süürlaste jaoks on Venemaa sõjaväelased kõige suuremad kurja kordasaatjad ning seda ei unustata mitmete põlvkondade vältel.
Lugesin eile sellega seoses z-propagandist Boris Kortševnikovi teksti, kus ta meenutas aastat 2016, kui oli külas Venemaa lenduritel Hmeimimi sõjalennuväe baasis ning et ta ei saanud uinuda, sest öösel kogu aja startisid ja maandusid Venemaa armee sõjalennukid, mis käisid Süürias pomme heitmas ning tema hing olevat seepeale täitunud suure rahulolu ja uhkustundega, sest Venemaa olevat sõjaline suurjõud. Tema hing oli täis uhkust, samal ajal pommitasid Venemaa sõjaväelased Süüria tsiviilisikuid.
Süüria opositsioonijõudude kätte sattus palju Venemaal toodetud mobiilseid õhutõrjerakette ja kui siis mõne Venemaa sõjalennuki maandumisel või õhkutõusmisel tulevikus selline Venemaa sõjaväe lennuk maha võetakse, siis võib kindel olla, et muhelevad süürlased ainult laiutavad käsi selle peale. Siiani on Erdogani lubadus Venemaa sõjaväelaste osas pidanud, neid ei ole teadaolevalt rünnatud ning on isegi videosid, mis näitab Venemaa sõjaväelaste kolonnide liikumist sadama poole.
Aga talutakse seda kõike väidetavalt Türgi poolt tulnud lubaduse peale, et Venemaa armee lahkub Süüriast. Ukraina sõja jooksul viidi niigi enamus võitlusvõimelisi üksusi sealt Ukrainasse ning Kaševarova sõnul oli Venemaa sõjaväelasi Süüriasse jäänud vähem kui 1000 inimest, seega nende inimeste Ukrainasse sõdima viimine suures plaanis enam jõudude vahekorras rinnetel muudatust ei tooks.
Venemaa jaoks on vaja hetkel meediasuhtluses haarata initsiatiiv, et nö oma nägu päästa ning eeskätt Venemaa elanike jaoks kõlab formuleering sõjaväebaaside võimaliku säilitamise osas palju paremini kui jutt võimalikult kiirest lahkumisest. Ei ole Venemaa sõjaväebaasid kuskile õnne, stabiilsust ja jõukust toonud ning vaevalt süürlasi annab selles osas rahaga ära osta.
Venemaa sotsiaalmeedias sai ootamatult palju vastukaja Ukraina raketirünnak ööl vastu 11. detsembrit Taganrogis. Väidetavalt rünnati kolme sihtmärki – tööstuskompleksi, lennujaama territooriumi ning sõjaväeosa. Z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel oli Ukraina rünnak väga edukas, sest ainuüksi Teatralnõi tänava ääres asuval sõjaväeosa territooriumil oli haavata saanud 41 sõjaväelast ning üks sai ka pileti Kobzoni kontserdile, mis on loodetavasti põrgulikult hea.
Palju suurema hävingu olevat aga põhjustanud rünnak tööstuskompleksile, mida tuntakse Venemaal ka lühendi 325. ARZ (aeroremontnõi zavod) all ja Rossiiskaja Gazeta andmetel Taganrogis juba hakati tootma suuri droone, mis pidavat olema Türgis toodetud Bayraktar droonide analoogid ning Kremlovskaja tabakerka andmetel olevat sellega seoses toimunud oluline nõupidamine, kui kohale lendasid Ukraina raketid.
Kremljovskaja tabakerka andmetel ei suudetud väidetavalt kindlaks teha, milliste rakettidega Ukraina ründas ning seetõttu olevat kokku lepitud, et juba enne uurimise lõppu teatatakse, et Ukraina kasutas selleks ATACMS rakette. Ukraina armee viis läbi õnnestunud operatsiooni ning on omajagu arutelusid selles osas, et Ukraina võis kasutada rünnakus reaktiivmootoriga droone, mille osas kirjutas David Axe Forbes’is, et ühe sellise reaktiivdrooni hind olevat ainult 100000 dollarit Ukraina jaoks. Kui nii, siis peaks olema Ukraina võimeline neid omajagu valmistama.
Sõjategevuse võimaliku lõppemise üle on viimaste nädalate jooksul palju arutletud ning ikka ja jälle meenutatakse Trumpi varasemat lubadust, et ametisse astudes lõpetab ta sõja 24 tunni jooksul. Nüüd on valimiskampaania läbi ning ka Trump on sunnitud tunnistama, et nii lihtsalt need asjad ikka ei käi ning näib, et nüüd on ta mõistnud, et selles protsessis peab osalema ka Hiina, kellel on Venemaa osas hetkel kõige suurem mõju. Ma ise näen selles kontekstis ka Dmitri Medvedevi Hiina-visiiti, kus jõudude seisu ja positsioone arvestades sai tegemist olla ainult nö käskjalale sõnumi üleandmisega, et see sõnumi Putinile edastaks.
Medvedevi jutt läbirääkimiste kontekstis nö maa peal valitsevast reaalsusest põhjustas ka z-kanalites omajagu emotsioone, sest reaalsus on selline, et Kurski oblastis Ukraina positsioonid püsivad ning selle reaalsuse kohaselt jääks osa Venemaa nö põlisest territooriumist Ukraina kontrolli alla, aga minul on küll keeruline näha, mis variandiga võiks Putin antud juhul nõus olla vaherahu sõlmimisega, see oleks mainele veel hullem kui läbikukkumine Süürias.
Ja muidugi meedias ringlevad jutud võimalikust Euroopa riikide sõjaväelaste paigutamisest Ukrainasse rahu tagama oleks Putini jaoks „täielik triumf“ ehk siis lääne sõjaväelased legaalsel alusel Ukrainas, midagi hullemat ei saaks eriti tema jaoks ollagi antud sõja kontekstis.
Olukord rinnetel.Kurski oblast on Venemaa prioriteetne, aga eile segasid nende rünnakuid keerukad ilmastikuolud, sadas vihma, mis läks üle lumesajuks ning Ukraina sõjaväelase Kiril Sazonovi sõnul sadas maha rohkem kui 5 sentimeetrit lund. Ta tunnistas, et ilmastikuolud tegid kaitsjate elu natuke kergemaks, samas ei saanud ka nemad eriti oma droone kasutada.
Droonide rollist Kurski oblastis kirjutas oma sotsiaalmeedia kontol Ukraina armee ridades sõdiv sõjaväelane, kes kasutab hüüdnime Kriegsforsher. Tema sõnul on Kurski oblastis hävitatud rallidroonidega ainult suurusjärgus 10-15% Venemaa soomustehnikat, sest Venemaa kasutab soomustehnikal võimsaid elektroonilisi sõjapidamise vahendeid, mistõttu enamus Ukraina armee rallidroone seal sihile ei jõua. Antud oludes on efektiivsed tankitõrjekompleksid Javelin ja Stugna ning efektiivsed on ka tankitõrjemiinid, mida paigutatakse droonidega teede peale.
Venemaa kasutab seal rindelõigus palju optilise kaabli otsas lendavaid droone, mida EW vahendid maha ei suuda võtta ning elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestnõi sõnul on sagenenud juhtumid, kus optilise kaabli otsas lendab Venemaa droon aeglaselt Ukraina armee positsioonideni, kõigepealt edastab info kaitsepositsioonide kohta ja alles peale seda ründab. Beskrestnõi sõnul on mitmel korral jäänud selline droon õigeaegselt kahjutuks tegemata, sest sarnaste droonidega toimub ka logistika.
Teine peamine rünnakusuund on Pokrovsk ning sellega seoses on mitmetel infograafikutel välja toodud, justkui oleks Venemaa armee Avdiijivka ründamisest alates seal suunal kaotanud surnute ja haavatutena 150000 inimest. Raske kommenteerida, kümnete tuhandete inimest kaotust seal suunal tunnistavad ka Venemaa sõjaväelased, ometi on nad suutnud sellist taktikat kasutades edeneda tänavuse aasta jooksul omajagu ning nüüd ollakse Pokrovskist mõne kilomeetri kaugusel.
Pokrovski lähedase Sevtšenko asula said nad ootamatult kiirelt oma kontrolli alla ning seal lähedal kaotas Ukraina armee ajakirjanik Juri Butuzovi andmetel ilma võitluseta korralikud kaitserajatised ning nendest on teinud videosid ka Venemaa sõjaväelased. Kõige loogilisem oleks Venemaa armee soov lõuna poolt Pokrovskist mööda liikuda, et lääne poolt lõigata järjest läbi linna kaitsmise seisukohalt olulised logistikakanalid.
Ukraina üksuste jaoks on väga keeruline olukord kujunenud Kurahhovest lõuna pool, kus Venemaa üksused ründasid Dalnest edelas asuva Uspenivkani ning nii sattusid ümberpiiramisohtu sealt kagus asuvad Ukraina üksused. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul täna hommikul veel olukord Ukraina üksuste jaoks kriitiline ei olnud, aga tema sõnul näitavad lähipäevad, mismoodi olukord seal kujuneb. Kurahhove on suures osas kas Venemaa kontrolli all või hallis alas. Pokrovske suunal edasiliikumiseks tahab Venemaa armee kindlasti lõuna pool nö Ukraina armee tasku ära kaotada ja eks teab seda ka Ukraina armee juhtkond ning just seetõttu hoitakse positsioone viimase võimaluseni.
Probleeme Pokrovski suunal näitab ka asjaolu, et piirkonnas pidavat väidetavalt nüüd vägesid juhtima kindral Sõrskõi isiklikult, aga eks rohkem kui 1000 kilomeetrise rindejoone puhul võib see tähendada ka seda, et teiste rindelõikude peale võib tal vähem tähelepanu jaguda. Samas on teada, et Pokrovsk on kaitse seisukohast tähtis, sest Pekhno sõnul on lääne pool asutustihedus väiksem ning vähem on ka kohti, kuhu kaitseliine rajada.
Ukraina sõjaväelaste sõnul on viimasel ajal olnud märgata ka Venemaa sõjaväelaste elavamat liikumist Orihhivi suunal, aga hetkel olevat keeruline öelda, et kas see ka suuremaks rünnakutelaineks üle kasvab või mitte.
Venemaa korraldas täna suure drooni- ja raketirünnaku, kus peamiseks sihtmärkideks olid Ukraina energeetikaobjektid üle terve riigi. RBK-Ukraina andmetel tulistasid Ukraina õhukaitseüksused alla 80 tiibraketti 86-st (H-101/H-55SM, Kalibr, Iskander-K), kahest ballistilisest raketist Iskander-M ühe, tabada ei suudetud 4 aeroballistilist raketti Kinžal ja ühte Põhja-Korea ballistilist raketti KN-23. 196-st Venemaa droonist kas hävitati või mõjutati elektroonilise sõjapidamise vahenditega 191 drooni.
Z-kanalites on viimastel päevade jooksul olnud teema number üks logistikaprobleemid, mis on seotud Venemaa armee juhtkonna otsusega keelata sõjaväelaste tsiviilsõidukite ehk siis valgete numbrimärkidega transpordivahendite kasutamine. Donbassis olid Venemaa sõjaväelased hakanud viimases hädas taksosid kasutama, aga kuna taksoteenus on kallis, sai raha kiirelt otsa.
Venemaa sõjaväelaste sõnul olevat tegu otsese Ukraina armee aitamisega ning kujunenud olukorrale nad lahendust ei näegi, sama praktika jätkumisel võivat asi lõppeda kas sõjaväelaste mässu või rinde kokkukukkumisega. Mulle sobiksid mõlemad variandid, aga raske uskuda, et nii ka läheb.
Samal ajal elab Putin teises reaalsuses ning räägib innustunult, et aastaks 2030 peab Venemaa olema riigiks, kus kasutatakse kõige rohkem tehisintellekti. Paraku reaalne elu on Venemaal midagi muud, inflatsioon on kõrge, selle talitsemiseks 21% peale tõstetud keskpanga baasintress aga avaldab juba otsest mõju majandusele. Nimelt selgus, et Peterburi apteekidest sai otsa selline asi nagu füsioloogiline lahus ning BRIEFLY andmetel olevat turult puudus suurusjärgus 20 miljonit pakendit.
Kas siis Venemaa ettevõtted ei suuda seda toota? Muidugi suudavad, sest see on ju lihtsalt 0,9%-ne naatriumkloriidi lahus ehk maakeeli öelduna soolvesi. Probleem on selles, et BRIEFLY andmetel on selle lahuse hinnad aasta lõpuni riiklikult fikseeritud, aga kõrge inflatsiooni ja kalli laenuraha tingimustes oleks tootmine kahjumlik tegevus, lihtsam oli tootmisliinid seisma panna. Nagu õpikunäide kohe. Samas on Venemaa sotsiaalmeedias liikvele läinud info, et inflatsiooni ohjeldamiseks plaanitakse 20. detsembril keskpanga poolt baasintressi tõsta lausa 25%-ni.
The Moscow Times andmatel võeti riigiduumas vastu seadus, mille kohaselt ei saa migrantide lapsed edaspidi koolis õppida, kui neil pole piisavat vene keele oskust. Seda kommenteeris Venemaa majandusanalüütik Anatoli Nesmian, et koolis sai selline laps kiirelt mingigi sõnavaralise baasi ja et probleemi polevat ka selles, et pool nendest sõnadest on vandesõnad, sest nendega tema sõnul Venemaal enam ei vannuta, vaid räägitaksegi, kasvõi kõrge riigiametniku Dmitri Medvedevi näitel. Küll aga oleks tema sõnul selline keeleoskuseta laste kodudesse sulgemine väga halb lahendus nii lapse kui Venemaa ühiskonna jaoks. Seadus on põhjustanud palju poleemikat ning ei ole üldse kindel, et Putin ta sellisel kujul ka heaks kiidab.
Küll aga peegeldab sellisel kujul riigiduumas vastuvõetud seadus riigis valitsevaid migrantide-vastaseid meeleolusid. Olukorda kommenteeris telegram-kanal Svejatel Vetra nii, et üheaegselt soovivad z-aktivistid Venemaal läbi viia töömigrantide deportatsiooni, venemaalaste mobilisatsiooni ja lisaks kõige saavutada majandusliku õitsengu ja sündimuse hüppelise kasvu.
Hetkel pidavat Venemaal puudu olema 2,7 miljonit töötajat ja see arv saab ainult kasvada, sest sõjas iga päev sureb ja saab raskelt haavata palju inimesi ning töömigrantide jaoks ei ole ka Venemaa erinevatel põhjustel (suhtumine, rubla kurss) enam nii ahvatlev. Venemaa raudteel olevat tööjõupuudus nii suur, et käib kampaania pensionäride tööle tagasitoomiseks.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
