Rinnetel on jätkuvalt kõige ägedam lahingutegevus Bahmuti ümbruses. Ruslan Levievi andmetel on Soledari suunale appi toodud 4-5 pataljoni Venemaa dessantväelasi. Kui varasemalt wagnerlaste juht Prigožin soovis Bahmuti äravõtmisega demonstreerida on üksuste paremat võitlusvõimet võrreldes Venemaa armee üksustega, siis dessantväelaste ja lisaks neile ka tankide appisaatmine näitab, et tema tööga ei olda lõpuni rahul.

Ukrainlastel on Soledari suunal raske, sest Venemaa dessantväelastel olevat palju Hiinast pärit droone ning olevat ka korralik koostöö droonide ja suurtükkide vahel. Samas oodatud muutust ei ole dessantväelased siiani veel suutnud tuua ning kui nende üksused nö ära kuluvad (rünnakutegevus on seotud suurte kaotustega elavjõus), siis on Venemaal veelgi vähem järgi üksuseid, kes oleksid võimelised keerukamaid rünnakuoperatsioone läbi viima.

Bahmuti linna ründavad jätkuvalt peamiselt kinnipeetud ning Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Arestovitš rääkis, et kinnipeetuid ei peata ka suurekaliibrilised kuulipildujad ning on esinenud juhtumeid, kus haavatud kinnipeetud eelistavad vangiandmise asemel endid granaatidega õhku lasta, sest neil ei ole valikuid – kui nad taganevad, lastakse nad maha, kui langevad vangi, siis vangide vahetuse järgselt lömastatakse neil pea kuvaldaga (sepavasaraga).

Bahmuti juures ei ole kerge ka ukrainlastel, kogenud üksused on rotatsiooni korras välja vahetatud ning nende asemele tulnud väheste kogemustega mobiliseeritud on just vahetult pärast rotatsiooni nö haavatavad, sest ümbrusega ja ohtudega harjumine võtab aega, aga lahingutes selleks aega ei anta. Ka olevat ukrainlastel sarnane probleem Venemaa armeega selles osas, et ei jätku madalama otsa ohvitsere (leitnandid ja kaptenid) ja ka seersante, aga nende puudumisel on alles rindele tulnud sõduritel raske, eriti kriitilistel hetkedel lahingute ajal, kui on vaja säilitada külma verd. Tänaste teadmiste kohaselt üritab Ukraina armee kõigist raskustest hoolimata koguda reserve võimaliku pealetungi läbiviimiseks ning seetõttu saadavad nad Donbassi oma kogenud üksuseid appi ainult viimases hädas, samas kui Venemaa üritab Donbassis meeleheitlikult midagigi saavutada.

Luganski rindel surus Ukraina vaikselt nii Svatove kui Kreminna suunas, samas laekub infot, et põhja poolt tuleb sinna rindele pidevalt juurde tšmobikute üksuseid, kes on lõpetanud väljaõppe. Nii olevat Kreminnas Arestovitši sõnul Venemaa armee päris korralik lahingugrupp, mille ülesandeks on pealetung Lõmani suunas ning suure tõenäosusega ei tule seda pealetungi katset enam pikalt oodata. Nädalal lõpus jõuab korralik külm kogu Ida-Ukrainasse ning kui pinnas ära külmub, siis kindlasti on oodata lahingutegevuse intensiivistumist.

Ukraina rünnakud Venemaa tagalas asuvate sihtmärkide pihta. Ukrainale on siiani kõige rohkem edu toonud asümmeetriline lahingutegevus – eeskätt vaenlase logistika suunatud rünnakud, millele nüüd on lisandunud ka rünnakud vaenlase koondumispunktide vastu. Lisaks palju vastukaja saanud rünnkule Makeejevkas toimusid sarnased rünnakud ka teiste koondumispunktide vastu, lihtsalt Makeejevkas said ukrainlased nö jackpot-i – seal olid pidutsema kogunenud sõdurid ka mujalt, rasketehnika nö pargiti hoonete vahetusse lähedusse ning mugavuse mõttes olid sõjaväelased sinna laadinud ka laskemoona. HIMARSilt lastud raketi plahvatus pani detoneerima ka laskemoona ning tulemus oli Venemaa armee jaoks katastroofiline – tänasel päeval räägitakse Venemaa enda sõjablogijate poolt vähemalt 270-st hukkunust, lisaks hävis laskemoonaladu ja 10 ühikut rasketehnikat. Hukkunud olid valdavalt Samaara ja Saraatovi oblastist alles rindele toodud tšmobikud, kelledest paljude elu lõppes enne, kui nad reaalselt lahingutes osaleda oleksid saanud. Venemaal üritatakse leida süüdlasi ning proovitakse süüd veeretada ohvitseride peale, kes olevat lubanud sõduritel aastavahetusel mobiilidest massiliselt helistada ja seetõttu olevat ukrainlased nende asukoha nö välja peilinud. Arestovitši sõnul oli aga Ukraina luurel see sihtmärk juba varem sihikul ning sihtmärgina oli samaväärne teiste sarnastega, lihtsalt Makeejevkas põhjustas laskemoona plahvatamine täiendavalt nii suuri purustusi, et just see juhtum läks nö suure kella külge.

Makeejevkas toimunud plahvatuste baasilt on analüüsinud olukorda nii sõjakurjategija Igor Girkin kui analüütik Jan Matveejev. Girkini sõnul on Venemaa armee olukord, eriti peagi saabuvate korralike miinuskraadide valguses, sarnane malemängus tuntud olukorraga, kus iga järgnev käik halvendab mängija jaoks olukorda – kui istud kaitses, hävitavad sind HIMARSid, kui lähed rünnakule, kannad seal väga suuri kaotusi. Võib ju mõelda, et lahendus oleks üksuste hajutamine, paigutades neid suurele territooriumile majadesse ja erinevatesse keldritesse.
Jan Matveejevi sõnul see ei toimi aga mitmetel põhjustel:

1. Distsipliini hoidmiseks peaks sisuliselt kõikides ööbimiskohtades olema ohvitser, aga see ei ole reaalne, neid napib niigi. Armees on aga distsipliin kõige alus, ilma selleta ei ole armee, vaid on gäng.
2. Võimalike ööbimiskohtade nappus. Kui räägime näiteks kümnest sõdurist ühe ööbimiskoha kohta, siis kümnete tuhandete sõdurite puhul tähendaks see tuhandete ööbimispaikade otsimist, see on ülejõu käiv ülesanne.
3. Toitlustamist oleks ülimalt keeruline korraldada sh siis toidu valmistamisega probleeme ei oleks, aga selle laialijaotamine tähendaks täiendavalt väga suurt tööd.
4. Eriti Venemaa armee kontekstis olevat oluline ka see, et palju sõdureid on korraga koos, see loob tunde, et neid on palju ja nad on tugevad.

Nagu näha, siis häid variante ei olegi. Väljaõppe lõpetamise järel on rinnetele juurde tulemas hinnanguliselt 150000 Venemaa sõdurit ja Arestovitši sõnul on kõige reaalsem variant, et Venemaa plaanib läbi viia kaks suuremat pealetungi, millest peamine oleks Donbassis ja teine Harkivi suunal. Ukraina arvestavat sellega, aga tähendab see Ukraina jaoks ka raskeid kaitselahinguid. Kas Ukraina omakorda proovib kuskil suuremat pealetungi läbi viia – eks see sõltub ka Venemaa tegevusest, aga ekspertide ühise arvamuse kohaselt ei tohi Ukraina lasta Venemaal rahulikult rünnakuteks valmistuda, tuleb jätkata asümmeetrilise lahingutegevusega ja võimalusel võtta ette ka midagi suuremat.

Ukraina võimaliku pealetungi kontekstis on kõige rohkem juttu olnud nii ilmastikust, rasketehnikast kui laskemoonast. Tänaste ilmaprognooside kohaselt on talvekülmad saabumas Ukraina idaosasse pikemaks ajaks, ratastehnika kasutamisega edaspidi probleeme ei saa olema. Raskerelvastusest on arvestatav osa remondis, eriti puudutab see läänest toodud liikuvsuurtükke, mis lihtsalt ei pea väga aktiivsel kasutamisel vastu, ka nõuab lääne tehnika palju põhjalikumat hooldust kui nö nõuka oma ning päris paljudel juhtudel on remondivajadus põhjustatud puudulikust hooldusest ja relvade kasutamistingimuste mittetäitmisest.

Remondiks tuleb tehnika vedada Ukrainast välja ja ka siis pole alati varuosasid kiirelt võtta. Laskemoona napib, aga viimastel nädalatel on tulnud selles osas positiivsemaid uudiseid, sest laskemoona tootmist suurendatakse lääneriikides ning lisaks sellele avatakse uusi tehaseid. Agil Rustamzade arvates ei oleks Ukraina olnud tehnika ja laskemoona puudusel võimeline pealetungile minema juhul, kui külmad oleksid varem tulnud ehk siis tema hinnangul aitasid soojad ilmad Ukrainal tehnikat ja laskemoona koguda võimaliku rünnaku läbiviimiseks. Samas ei ole Rustamzade hinnangul Venemaad võimalik võita ainult lahinguväljal, Venemaa võtmiseks peaks lisaks neid võitma ka majandussõjas, et Venemaal ei oleks enam võimalik sõjaväge varustada ning et rahapuudusel kasvaks rahulolematus ühiskonnas sellise piirini, et see võib kaasa tuua plahvatuse Venemaa ühiskonnas.

Laskemoona ja tehnikaga on probleemid ka Venemaal, Arestovitši sõnul on Valgevenes olnud laskemoonavarud juba ammendatud. Agil Rustamzade sõnul ei ole aga laskemoona tootmismahu hüppeline suurendamine kerge, sest näiteks tehase mitmes vahetuses töölepanemisel saad suurendada tootmist maksimaalselt kolm korda, aga rinnetel oleks vaja kümneid kordi rohkem mürske, samas uute tehaste rajamine on ajamahukas ja lisaks on praeguste majandussanktsioonide kontekstis küsimus ka tootmiseks vajalike seadmete hankimisest. Piiri tagant oleks ainus variant Põhja-Korea, kellel reaalselt on suured laskemoonavarud, aga Rustamzade arvates ei luba Hiina Põhja-Koreal laskemoona müüa Venemaale. Antud teemaga haakub ka väiksemat sorti skandaal Venemaal, kus selgus, et väljaõppinud suurtükiväelased ja tankistid saadeti sõtta jalaväelastena. Võimalik ainult Venemaal, aga ju siis tanke ja suurtükke lihtsalt ei jagu.

UNIANi andmetel pannakse viletsate reitingute tõttu kinni Venemaa propagandasaade „60 minutit“ , mida juhivad abielupaar Skabeejeva ja Popov. Mujalt mul sellele kinnitust leida ei õnnestunud, aga panen siinkohas sellele lingi, kuskohast saab vaadata, mida Venemaa propagandistid oma saadetes sõja algusest peale rääkinud on. Skabeejeva-Popovi juhitud saate reiting on langenud põrmu, see ei ole saladus, iseasi, et kas selle saate võimalik mahavõtmine eetrist midagi muudab venemaalaste suhtumises sõjasse.

Pidin kirjutama ka Venemaa majandusest, aga ehk on reedel sõjaga seoses vähem infot.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING