Eile hommikul kell 10.30 ründas Venemaa Sumõ kesklinna kahe ballistilise raketiga ja tänasel päeval ei ole veel teada, kas tegemist oli Iskander-M raketi või Põhja-Korea KN-23, aga see selgub uurimise käigus. Ukraina armee andmetel lasti raketid Venemaal välja erinevatest kohtadest ja nende plahvatuse vahel oli väike ajavahe.

Peale rünnakut esinesid Ukraina meedias mitu inimest, kelle sõnul oli rünnaku sihtmärgiks olnud Ukraina sõjaväelaste autasustamistseremoonia, mis toimus ühes kesklinna hoones.

Esialgu oli sellise ürituse toimumist keeruline uskuda Ukraina sõjaväelastel, kes viimaste aasta jooksul on Sumõ piirkonnas tihti olnud seoses Ukraina armee operatsiooniga Kurski oblastis. Kirill Sazonovi sõnul on teda mitu korda autasustatud Sumõ piirkonnas, aga alati oli see toimunud väga väheste inimeste juuresolekul tihedasti asustatud piirkondadest väljaspool.

Ukraina sõjaväelase Kasjanovi sõnul oli loomulik, et nad aeg-ajalt sõitsid ka läbi Sumõ, aga kunagi ei olnud kolonnis rohkem kui kolm sõidukit kokku maksimum 10 inimesega ning peatused tehti väga lühikesed, et võimalikult kiirelt edasi liikuda, sest paraku on Ukrainas omajagu neid inimesi, kes raha eest on nõus Venemaale edastama infot Ukraina sõjaväelast liikumise kohta.

Autasustamistseremoonia toimumist aga kinnitasid nii elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestov kui ka Ukraina ajakirjanik Vassil Pekhno, kelle sõnul oli plaanis seal autasustada 117. territoriaalkaitse brigaadi sõjaväelasi. Pekhno sõnul oli tseremoonia ajal kostunud õhuhäire, peale mida sõjaväelased läksid keldrisse ja raketirünnakutes nendest keegi viga ei saanud.

Aga see kõik ei õigusta vähimalgi määral Venemaa raketirünnakuid, sest läbiviidud rünnak näitas, et selle eesmärgiks oli põhjustada võimalikult suuri kannatusi tsiviilelanikele, kelle viha seeläbi suunata Ukraina armeele, lõhestades nii Ukraina ühiskonda ja vähendades nii rahva toetust oma armeele. Mõlemad raketid plahvatasid lagedal alal õhus, et killud lendaksid võimalikult kaugele ning tabaksid võimalikult palju ohvreid. Kõige rohkem ohvreid oli trollibussis, aga läbi akende lennanud killud tapsid inimesi ka ümberkaudsetes hoonetes. Täna hommikul oli teada 34 hukkunut ja 117 vigastatut.

Suures plaanis paigutub raketirünnak Sumõs Venemaa viimaste nädalate rünnakumustrisse, kus nii droonid kui ka raketid ründavalt linnades elamurajoone või kesklinnade piirkondi, kus ei ole sõjaväelisi objekte. Need rünnakud näitavad Venemaa jõuetust, sest nad teavad, et Ukraina armeele oluliste objektide peale neil nö hammas peale ei hakka ja et rinnetel on edenemine järjest vaevalisem, siis ongi sihtmärgiks Ukraina linnade elamurajoonid, sest isegi pikeerimisel ebatäpsed Shahed-tüüpi droonid saavad millelegi pihta, kusjuures on Venemaa armee hakanud Shahed-tüüpi drooni lõhkepeadesse lisama teraskuule, et need plahvatusel tekitaksid tsiviilelanikele võimalikult suurt kahju.

Sellised rünnakud ei murra Ukraina kaitsetahet, pigem vastupidi, samas Venemaa jätkab nende läbiviimist, sest midagi muud nad kujunenud olukorras lihtsalt teha ei oskagi.

Eilse rünnaku tegi ohvriterohkemaks ka asjaolu, et tegemist oli usupühaga ning rünnakukohal olnud inimestest paljud olid teel lähedal asuvasse kirikusse. Venemaa poolt sooritatud järjekordne sõjakuritegu ja selles kontekstis võib välja tuua, et Venemaa hetkel suurima jälgijate arvuga z-blogija Juri Podoljaka on ise Sumõst pärit, ta reetis sõja alguses oma kodumaa, asudes agressori teenistusse ning ei jäänud ka temal midagi nüüd muud üle kui õigustada seda Venemaa poolt läbiviidud sõjakuritegu, sest kelle leiba sööd, selle laulu laulad.

Olukord rinnetel.

Nädalavahetus oli Venemaa armee rünnakutes märgata muutust, nimelt kasutasid nad varasemast oluliselt rohkem soomustehnikat, aga droonide ajastul see edu ei toonud. Soomustehnika osas võib näha loomingulist lähenemist, nii oli ühel juhul tankil T-62 maha võetud torn ja peale ehitatud palkidega vooderdatud kuppel, mille all olid peidus jalaväelased ning kasutati seda nö rindetaksona.

Kuna sellisel masinal on ees miinitraal ja peal korralik EW, siis on peamine probleem ukrainlaste jaoks selles, kuidas võimalikult täpselt tabada sellise masina kõige nõrgemaid kohti, eeskätt roomikuid, mis on suures osas kaitstud. Siiani on kõige paremini toimivam lahendus kupli ründamine suurema lõhkepeaga drooniga, peale mida on jalaväelased sunnitud kupli alt lahkuma, peale mida on nad lagedal Ukraina droonide jaoks nö löögiulatuses.

Eile kasutas Venemaa soomustehnikat viiel suunal, aga mitte kuskil nad edu ei saavutanud, kaotasid ainult enamuse rünnakutes kasutatud tehnikast. Venemaa armee edenemine tuleb peamiselt läbi jalaväelaste rünnakute, kus nad väga suuri kaotusi kandes lõpuks mõnes lõigus suudavad oma suure ülekaalu elavjõus maksvusele panna, aga sellisel kujul edenemine on väga vaevaline ja aeglane, lisaks korraldab Ukraina ka edukaid vasturünnakuid.

Pokrovske suunal kurdavad Venemaa sõjaväelased, et ukrainlased on suutnud korraldada väga eduka jahi nende suurtükkidele ja Ukraina armee jaoks teeb selle lihtsamaks asjaolu, et enamuses on tegemist väga vanade järelveetavate suurtükkidega, mis laskmiseks tuleb tuua rindele nii lähedale, et nad on kõige tavalisemate Ukraina rallidroonide lennuulatuses, lisaks on nende äraliigutamine aegavõttev, mistõttu jõuavad Ukraina droonid väga tihti õigeaegselt kohale.

Ukraina jaoks on Venemaa suurtükitule mahasurumine oluline, sest Venemaa sõjalises doktriinis oli nendel nii enne sõja kui ka on olnud sõja ajal kanda tähtis roll, nendega tuleks vähemalt teoorias enne rünnakut tulistada Ukraina kaitsepositsioone, peale mida oleks jalaväelastel juba lihtsam edasi liikuda ning 2022. aasta suvel suutsid Venemaa suutükid päris tihti luua nö tulevalli, mis võimaldas neil küllaltki kiirelt edasi liikuda.

Nüüd pole see enam võimalik. Eelmisel suvel aitasid Venemaa armeed selles osas liugpommid, aga nüüd on Ukraina poolel kasutusele võetud süsteem Lima tekitanud olukorra, kus liugpommide täpsus on oluliselt langenud. Ukraina õhukaitse ja ka lennukite tegevuse tõttu viskavad Venemaa sõjalennukid liugpomme võimalikult kaugel rindejoonest võimalikult suurel kõrgusel, see aga omakorda tähendab, et nad on Ukraina EW mõjuväljas küllaltki kaua aega, sellistes oludes kasutavad liugpommid inertsiaalset juhtimist, kus aga aja jooksul viga asukoha arvutamisel järjest suureneb.

Sellises olukorras on Venemaa armee hakanud massiliselt liugpomme lennutama mingi konkreetse sihtmärgi suunas lootuses, et lõpuks ikka mõni tabab ja nii on varasem täppispommitamine muutunud sisuliselt kvadraati tulistamiseks. Ukraina sõjaväelaste sõnul kasutas Venemaa sellist taktikat Donbassis Oleksandropolis olevate Ukraina positsioonide hävitamiseks, sest kui sa lennutad ühte sihtkohta järjest kümneid ja kümneid liugpomme, siis lõpuks saavutad oma eesmärgi.

Põhjus, miks Venemaa armee üritab suurte jõududega Oleksndropolist edasi põhja poole liikuda, on ka selge – kuna kirdes asuva Toretske äravõtmisega nad hakkama ei saa, siis nüüd otsustati edeneda lääne poolt, et seada keerulisse olukorda Toretskest lääne pool edukalt kaitset hoidva Azovi üksused.

Venemaa armee on toonud just sinna suunda oma eliitdrooniüksused, kes varem tegutsesid Kurski oblastis ning Ukraina sõjaväelaste sõnul on nüüd seal piirkonnas varasemast oluliselt rohkem Venemaa valguskaabli otsas lendavaid droone, mis otsivad Ukraina armee tehnikat ja tegutsemismuster on sama, mis oli neil ka Kurski suunal ehk siis akude säästmiseks maandatakse sellised droonid teede ääres sobivates kohtades ja sihtmärgi lennuulatusse jõudmisel rünnatakse seda. Mõlemad pooled üritavad võimalikult palju vastase logistikat segada ning oskavad seda tööd teha ka Venemaa sõjaväelased.

RBK Ukraina’le andis intervjuu Ukraina armee snaiperite üksuse komandör, kelle nimi toodi välja kujul Nikolai „Raptor“. Tema sõnul on droonid väga oluliselt muutunud ka snaiprite tööd, sest mõlema poole jaoks on vastase snaiprid prioriteetsed sihtmärgid ning Venemaa luuredroonid pidavat selles osas tegema head tööd, mistõttu on Ukraina armee snaipritel järjest keerulisem nii märkamatult positsioonidele liikuda kui ka seal oma lahinguülesandeid täita. Peatselt saabuv puude lehteminek annab snaipritele rohkem nö hingamisruumi.

Viimastel päevadel on Ukraina meedias ilmunud mitmed materjalid, mis räägivad kiirest innovatsioonist laserrelvade alal, nii rääkis oma ettekandes Ukraina mehitamata süsteemide jõudude ülem Vadõm Suhharevskõi Ukraina armee laserrelvast Trizub, mis väidetavalt võib hävitada ründedroone, liugpomme, tiib- ja ballistilisi rakette kuni 3 kilomeetri kaugusel, helikoptereid, lennukeid ja operatiivtasandi droone kuni 5 kilomeetri kaugusel ning nö pimestada droone kuni 10 kilomeetri kaugusel.

Kõlab hästi, eriti selles kontekstis, kus laserrelvadest on ka varem räägitud, aga on ka välja toodud suured probleemid, mis tuleb ära lahendada (suur energiavajadus, vähene võimalike nö laskude arv, mida relvaga saab järjest teha, peale mida on seda vaja jahutada).

Demonstratsioonivideos aga näidati käsitsi juhitavat juhtimissüsteemi, millega on ikka äärmiselt keeruline kiirelt liikuvatele sihtmärkidega pihta saada ehk siis tegemist on prototüübiga, millest reaalse relvani lahinguväljal on veel omajagu teed minna, aga kui selle toimima saab, siis oleks ta väga kuluefektiivne, sest iga lasu omahind on kohe väga-väga väike võrreldes sihtmärkide rahalise väärtusega.

Militarny andmetel paigutab suurte droonide tootja General Atomic droonile MQ-9B laserrelva, mis on mõeldud eeskätt vastase droonide vastu võitlemisel, aga tulevikus ei välistata ka võimekust sellega alla lasta tiibrakette. Väga huvitavad arengud, mida jälgivad teraselt paljude riikide sõjaväelased, sest kui laserrelvad normaalselt toimida saada, võivad nad osutuda tulevikus väga efektiivseteks vahenditeks vaenlase droonide vastu võitlemisel ja eks puudutab see ka meid siin Eestis.

Vadõm Suhharevskõi rääkis ka Ukraina armee poolt juba eelmisest suvest alates kasutusele võetud operatiivtasandi droonist, millele paigutati kaks väikest rallidrooni, millel kummalgi oli 400 grammi kaaluv lõhkepea. Selliste juhul sai rallidroone lennutada kuni 60 kilomeetri kaugusele, kusjuures operatiivtasandi droon oli rallidroonide jaoks ka signaali võimendi rollis, mille kaudu neid droone juhiti. Lõhkeainekogusest piisas, et kahjustada Venemaa armee õhutõrjekomplekse, radareid ja muud soomustamata tehnikat.

Nädalavahetusel kaotas Ukraina koos piloodiga lennuki F-16. Lennuki allatulistamise täpsemaid üksikasju ei ole teada, aga on teada, et Ukraina lendurid võtavad igapäevaselt oma tööd tehes väga suuri riske, sest Ukraina lennukitel on väiksema tööulatusega radarid ja väiksema lennuulatusega õhk-õhk tüüpi raketid kui Venemaa sõjalennukitel. Seetõttu lendavad Ukraina sõjalennukid väga madalalt, et Venemaa radaritele võimalikult märkamatud olla, lisaks on Vassil Pekhno sõnul F-16 ülesandeks segada Venemaa sõjalennukite radarite tööd, et seeläbi anda tegevuskoridori lennukitele, millest lastakse mootoritega liugpomme.

Ukraina lennuväga aktiivsus on piirialadel viimastel kuudel oluliselt kasvanud ja kui tehakse rohkem rünnakuid, siis kasvab ka võimalus, et võidakse kaotada ka oma lennukeid, selline sõja reaalsus kord juba on.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING