Teet Kalmus: Venemaa proovis rünnata suure hulga mootorratastega (7)
Eestlased Ukrainas | 18 Apr 2025  | EWR OnlineEWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Palmipuude pühal ründas Venemaa ballistiliste rakettidega Sumõ linna ja tänasel Suurel Reedel said Venemaa rünnakud Ukraina linnade vastu jätku. Hommikul kell seitse ründas Harkivi linnapea Terehhovi andmetel Venemaa armee linna kolme ballistilise raketiga, millest ühel oli kassettmoonaga lõhkepea, mis plahvatas elamurajoonis kõrgema korterelamu lähedal.

Kui üks rakett tabas tööstuskompleksi, siis selles kontekstis on Venemaal veel kuidagi võimalik rääkida näiteks mingi Ukraina armee sõjalise objekti ründamisest, aga elamurajoonis lõhatud kassettmoonaga lõhkepea eesmärk oli puhtal kujul terror tsiviilelanike vastu, et nad ei saaks ka usupühade aegu ennast kaitstult tunda.

Suure raketi lõhkepeast lendavad granaadid igas suunas laiali ning katavad seetõttu laia ala, just seetõttu tabasid plahvatustel tekkinud killud Harkivis 20 kortermaja ja 30 eramaja. Halvimast päästis seekord õhuhäire, mistõttu tänavatel inimesi praktiliselt ei olnud ja korterites olid enamus inimesi akendest eemal, aga ikkagi oli ülevaate kirjutamise ajal rohkem kui 54 haavatut ja üks surnu ning haavatute arv järjest kasvab, sest granaadid plahvatasid laial alal, kus oli palju elumajasid. Haiglatesse viidi 13 inimest, kellest neli on raskes seisundis.

Ballistiliste rakettidega ründas Venemaa täna hommikul ka Dnipro linna, kus samuti õigeaegne õhuhäire päästis halvimast ning suuremaid kahjustusi said spordiklubi, hotell ja üks kontorihoone ehk siis tegemist oli tsiviilobjektidega. Droonidega ründas Venemaa armee mitmeid Ukraina linnasid, näiteks Sumõt ja Nikopoli.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Olukord rinnetel.

Viimaste päevade jooksul on toimunud muutused Venemaa armee rünnakumustris – kui viimaste kuude jooksul oli valdavaks saanud peamiselt väikeste jalaväegruppidega rünnakud, siis nüüd võttis Venemaa armee kahel rindel ette rünnakud, kus korraga osales vähemalt pataljoni jagu sõjaväelasi koos kümnete ühikute soomustehnika ja muu tehnikaga.

Üleeile õhtul kell kuus alustas Venemaa armee suurt rünnakut Zaporižžja oblastis Orihhivi suunal, milles osales kokku üle 300 sõjaväelase, rohkem kui 40 ühikut soomustehnikat ning kümneid bagisid.

Ukraina luuredroonid fikseerisid rünnaku alguse varakult, mistõttu esimesed Venemaa masinad said tabamuse juba kaheksa kilomeetri kaugusel rindejoonest. Ukraina poolelt olid kaitsepositsioonid hästi ette valmistatud, lagedad alad oli mineeritud, soomustehnikat tulistati suurtükkidest ning hävitati rallidroonidega. Kui oli infot soomustehnikast väljunud Venemaa sõjaväelaste kohta, siis tulistati seda kohta kassettmoonaga suurtükimürskudega.

Ukraina armee andmetel kaotas Venemaa armee rünnakus surnute ja raskelt haavatutena 140 inimest, 29 ühikut tehnikat ning kahjustati kolme tanki. Venemaa armee rünnakukatse kukkus läbi, samas kui Ukraina poolelt ei olnud Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul kaotusi elavjõus.

Eile toimus suur Venemaa armee rünnak Pokrovske rindel suunaga Jelizavetivka ja Tarassivka suunal, aga see rünnak oli sõja kontekstis ajalooline sellest mõttes, et Venemaa poolelt osales rünnakus koguni 150 mootorratast. Kuna droonide ajastul on mõlemal poolel järjest keerulisem soomustehnikaga rünnakule minna, siis peale pinnase kuivamist on mootorrattad Venemaa armee jaoks arvestatav variant.
Video Player is loading.
Current Time 0:00
Duration -:-
Loaded: 0%
Stream Type LIVE
Remaining Time -:-
 
1x
Ülalolev video rünnakust Pokrovske rindel on postitatud Ukraina Rahvuskaardi Oleksandr Pivnenko poolt Telegramis

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Vassil Pekhno sõnul on mootorratastel omad plussid – nad on odavad (peamiselt kasutavad Venemaa sõjaväelased Hiinas toodetuid tsikleid), kiired, hea manööverdamisvõimega, droonide jaoks raskemini avastatavad (tõsi, kuival ajal on tolmupilv kaugele näha) ning droonidega on neid ka keerukam tabada. Miinuspoolel on teadmine, et puudub kaitse vastase relvade vastu.

Ukraina ajakirjanik Roman Donik avas teemat laiemalt oma postituses. Tema sõnul viiakse Venemaa armees mootorratturitele läbi 10-päevased intensiivkursused, mille raames õpitakse ründama kas nö parves, kolonnis või hajutatuna pikki rindejoont.

Mootorratturite ülesanne on kuni 600 meetri laiuses koridoris liikuda edasi kuni 1,5 kilomeetrit, et siis asulates võtta sisse positsioonid, näiteks elumajade keldrites ja hoida positsioone enda käes 3-4 päeva, oodates järgi täiendavaid jõude.

Doniku andmetel on mootorratturite grupis (30-50 mootorratast) ülesanded omavahel jagatud, tüüpiliselt on üks mootorratas, millel on korralik EW süsteem ja tema on alati grupi keskel. Lisaks on spetsiaalsed mootorrattad haavatute evakueerimiseks, on mootorrattad, millega veetakse miine ning grupis pidavat olema ka üks keemiliste ainetega ümber käia oskav inimene.

Doniku sõnul kasutas Venemaa armee mootorrattaid juba eelmisel aastal, aga nüüd olevat nende oskused selles osas teinud suure sammu edasi ning nüüd olevat see nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt uuel tasemel.

Suur mootorrattarünnak aga Venemaa armeele edu ei toonud, nad kaotasid 96 mootorratast, 21 ühikut soomustehnikat, 2 autot ning surnute ja raskelt haavatutena tervelt 240 sõjaväelast. Ukraina poolelt kandis rünnakut tagasilöömisel põhiraskust 14. brigaad, kes sai oma tööga väga hästi hakkama.

Ukraina analüütikute hulgas on omajagu arutelusid teemal, et miks Venemaa nüüd nii järsku muutis seni väljakujunenud rünnakute formaati. Ühisel arvamusel ollakse selles, et see näitab Venemaa armee juhtide poolset kimbatust, sest seni valdavalt kasutusel olnud väikesete jalaväegruppidega oli edenemine äärmiselt aeglane, samas seotud suurte kaotustega ning sellisel kujul jätkates muutub edenemine järjest vaevalisemaks, samas kui iga okupeeritud ruutkilomeetri hind on inimeludes järjest kõrgem.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Vassil Pekhno sõnul võibki kätte olla jõudnud aeg, kus Venemaa armee eksperimenteerib erinevaid taktikaid kasutades erinevates rindelõikudes, et leida võimalikuks suuremaks pealetungiks lahendus, mis oleks kõige tulemuslikum, samas ei andnud ka need kaks rünnakut soovitud tulemust. Ukraina armeel on samas mõtlemise koht, kuidas mootorrataste vastu võimalikult efektiivselt võidelda, kui nad liiguvad suurtel kiirustel ja hulgakaupa.

Vassil Pekhno sõnul on Ukraina armee jaoks kujunenud keeruline olukord Lõmani suunal, kuhu Venemaa armee olevat pidevalt juurde toonud reserve ja nii olevat neil ülekaal elavjõus juba isegi 12 – 1 võrreldes Ukraina armeega. Kuna Borove suunal seisab väga hästi kaitses 3. brigaadi baasilt moodustatud Ukraina armeekorpus, siis olevat Pekhno andmetel osa Venemaa armee üksusi viidud nii Lõmani kui Kupjanski piirkonda tugevduseks, kus mõlemas rindeõigus üritavad Venemaa armee üksused üle jõgede ehitada pontoonsildasid, üle mille saaks jõe läänekaldale viia rohkem varustust, aga Pekhno sõnul on siiani mõlemas lõigus Ukraina sõjaväelased suutnud rajatavad sillad õigeaegselt hävitada.

Ehk siis sa võid kummipaatidega viia üle jõgede palju inimesi, aga kui neil ei ole ei suurtükke ega miinipildujaid ning laskemoona nendele, siis on sellises olukorras keeruline suuremat pealetungi arendada ning jalaväelased on Ukraina droonidele küllaltki kergeks nö saagiks ehk siis eriti Kupjanskist põhja pool olevate väikeste sillapeade hoidmine jõe läänekaldal tuleb Venemaa armee jaoks suurte kaotuste hinnaga ning edasi liikuda pole nad suutnud pikema aja jooksul.

Samas tuleb arvestada, et Venemaa armeel on veel omajagu jõudu, et erinevates rindelõikudes aktiivset rünnakutegevust läbi viia ning eile oli neil edenemine Kurahhivi suunal Rozlivi ja Kostjantinoopoli suunal. Ukraina ajakirjaniku Aleksandr Kovalenko andmetel on Venemaa armee oluliselt suurendanud rallidroonide kasutamist ning sama puudutab operatiivtasandi ründedroone Molnija-2. Ei tasu ka ära unustada, et nn droonide sõjas on mitmed praegu aktiivselt kasutusel olevad lahendused tulnud esmalt Venemaa armee poolelt, mille siis Ukraina on üle võtnud.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Droonide osas on tegemist olnud lahendustega, mis esialgu olid Ukraina jaoks alguses lihtsalt liiga kallid, aga kui Venemaa armee hakkas neid komponente suures koguses Hiinast tellima, muutusid komponendid odavamateks ning seejärel ka Ukraina jaoks jõukohasemateks. Esmalt olid selleks soojuskaamerad, millele järgnesid optilise kaabli rullid ja just viimase osas oli Ukraina esialgne mahajäämus mõnes mõttes paratamatu, aga nüüd on olukord ka selles vallas kiirelt muutunud.

Venemaa hakkas esimesena panema teede äärde puidust poste, millele asetati droonide vastaseks võitluseks võrk ning nüüd on selle lahenduse üle võtnud Ukraina, sest tänasel päeval ei ole vastase valguskaabli otsas olevate droonide vastu paremat lahendust.

Venemaa poolel ei olegi tihtipeale küsimus mitte võimes arendada välja uusi lahendusi, küll aga on neil suuri raskusi reageerimisega muutunud oludele, nii kirjeldas z-kanal Reporter Filatov hiljutist olukorda Venemaa tankidega, kus rindele toodi tehasest 10 uut tanki ning see oli suursündmuseks. Tankidele oli tehases paigutatud ka võimsad EW vahendid, nii et teoorias tundus kõik olema lausa suurepärane.

Kui aga tankid käima pandi ja EW vahendeid testiti rindel toimivate diagnostikaseadmetega, selgus, et kolmel tankil need üldse ei toiminud, seitsmel toimisid, aga paraku surusid nad maha sagedusi, mis olid aktuaalsed aasta tagasi ning Venemaa sõjaväelaste sõnul ei oleks sellistel tankidel tänasel päeval Ukraina rallidroonide vastu vähimatki lootust.

Ukraina armee jätkab iga päev väga efektiivselt Venemaa suurtükisüsteemide hävitamist ning selles kontekstis on mitu huvitavat infokildu. Ukraina poolelt avaldati sotsiaalmeedias video rallidrooniga hävitatud Venemaa 152mm liikuvsuurtükist 2S43 Malva ning z-kanalites avati sündmuse tagamaid. Nimelt olevat liikuvsuurtüki tootmise suurendamiseks niivõrd suur surve, et neid suurtükke suudetakse rohkem toota, samas on selle hinnaks pidev kvaliteedi langus.

Kui alguses lubati, et need liikuvsuurtükid lasevad täpselt 25 kilomeetri kauguselt, siis reaalsuses tuleb mingigi tulemuse saavutamiseks nende masinatega liikuda rindejoonele nii lähedale, kus nad on aga kõige tavalisemate Ukraina rallidroonide löögiulatuses. Lisaks selgus, et liikuvsuurtüki raam ei pea sellisele koormusele lihtsalt vastu, mistõttu liikuvsuurtükid muutuvad kasutusvõimetuteks, samas mingeid häid lahendusi selles osas hetkel silmapiiril ei paista.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Huvitav oli ka Ukraina presidendi poolt väljaöeldu, et Hiina aitavat Venemaa armeed nii püssirohu kui suurtükkidega. Militarny andmetel on Hiinal palju vanasid suurtükke, mis on Nõukogude Liidus toodetud suurtükkide analoogid ning mida Hiina armeel on tänasel päeval sellisel kujul järjest vähem vaja, sest nad toodavad ise oma armee jaoks järjest rohkem kõrgtehnoloogilist relvastust.

Seega Militarny andmetel võiks see teoorias isegi võimalik olla, aga kindlas kõneviisis saab asjast rääkida alles siis, kui on avaldatud täiendavalt infot, mis Zelenskõi sõnul pidavat Ukrainal olemas olema. Samas saab Hiina alati väita, et need suurtükid võisid sattuda Venemaa armee kätte läbi kolmandate riikide, aga ebameeldiv oleks see kõik nende jaoks ikkagi.

Droonidevastase võitluse kontekstis kirjutasin eelmisel aastal brittide poolt arendatavast mikrolainerelvast RF DEW – (Radiofrequency Directed Energy Weapon) ning Defence Expressi andmetel on brittide arendustöö olnud edukas ning prototüüpi katsetamise käigus on selgunud, et see relv on efektiivne kuni kilomeetri kaugusel, sellega saab korraga alla lasta mitu lähestikku asuvat drooni ning ühe lasu hind olevat 10 penni.

Relva arendaja on Thales ning praeguste plaanide kohaselt peaks relv jõudma Suurbritannia armee relvastusse juba järgmisel aastal ning see relv pidi väga edukalt maha võtma ka valguskaabli otsas olevad droonid.
Venemaal on siiani ebaõnnestunult üritatud luua küll iPhone kui Youtube nö tapjat ehk kohalikku analoogi, aga ebaõnnestunult. Täpselt sama üritati teha ka Instagramm’iga, mille pidi nö ära tapma Venemaa analoog nimega Rossgram. Paraku juhtus sellega Venemaa nö klassika, et taheti parimat, aga välja kukkus nagu alati ning Rossgrami asemel said nad hoopis Razgromi (tõlkes – häving).

Kuigi Venemaa propagandakanalid üritavad läänt süüdistada kõiges halvas, mis on maamunapeal olemas, siis tavaliste venemaalaste jaoks on need asjad natuke teises valguses. Nimelt selgus, et venemaalaste hulgas on paari kasutusaasta jooksul järsult langenud Hiina sõiduautode populaarsus (nad lihtsalt ei pea Venemaa keerukates oludes vastu) ning Telegram-kanali Nezõgar edastatud info kohaselt igatsevat nüüd venemaalased väga lääne autosid, mis olevat nende eelistuste TOP-10-s kõik kohad hõivanud.

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Igatsetakse Saksa autode kvaliteeti, Jaapani autode vastupidavust ja ökonoomsust, igatsetakse lääne masinate korraliku teenindust ja varuosade pidevat kättesaadavust. Kuidas see eestlaste ütlus sellises kontekstis võiks kõlada, et vana arm ei roosteta? Hiina autod pidavat Venemaal paari aastaga kenasti roostekarva minema.

Telegram-kanalis Proeconomics kirjutasid aga Venemaa majanduseksperdid, et Venemaa nn Sõjakommunism 2.0 majandusmudel on ennast sõja neljandal aastal lõplikult ammendunud ning Venemaa ainule võimalus oleks sõja lõpetamine koos normaalsete suhete taastamisega Euroopa suunal, sest just seal on Venemaa turg, mitte aga USA-s.

Järgmine ülevaade esmaspäeval. Soovin kõigile häid pühi ja nautige neid paari imelist sooja kevadpäeva, mis täna-homme meid ees ootavad.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
nemo20 Apr 2025 14:28
IDF LÕI MÄTTASSE 15 TEISMELIST TATIKAT KIIRABIAUTODE KONVOIST
Ööl vastu 23.03.25 hävitas IDF üksus Gazas selgelt märgistatud kiirabiautode konvoi koos 15 helkurvestides töötajaga. Põhjenduseks toodi, et allüksuse komandör tundis ohtu ega tuvastanud sõidukeid kiirabiautodena. Igaks juhuks peideti tapetud liiva alla. Nad leiti nädala pärast. Selle peale võib poisike kivi küll võtta! Asekomandöri vallandamine ei pruugi teda nii väga lohutada.
nemo20 Apr 2025 12:43
1939. aasta suvel külastas Tallinna Saksa raskeristleja „Admiral Hipper“. Külalisi võeti esinduslikult vastu. Seda ametlikul tasemel. Osa rahvast aga polnud valitsuse Saksa orientatsiooni ikka omaks võtnud. Võidupüha on siiani võidupäev sakslaste üle. Nõnda see küsimus „kelle huvides?“, pole antud situatsioonis asjakohane. Tegu oli enam kui loomuliku reaktsiooniga penirüütlite järglaste suhtes, eriti kui ülemeelikukud madrused linnatänavail tüdrukutele külge lõid. Sama hästi võiks küsida, et kas sa jood õlut sellepärast, et see õllevabrikandile kasulik on? Õlut ei jooda ega Natsi-Saksamaa madrusele ei anta lõuga kellegi kolmanda kasu silmas pidades. Ukraina värbamisametnik täna on samasugune viha objekt nagu Natsi-Saksamaa madrus toona!
ago5519 Apr 2025 10:01
..."...In Kyiv, teenagers beat up a soldier, likely mistaking him for a TCC - a military conscript hunter....".....
Esmalt tuleb küsida, et kellele on see kasulik?
Kindlasti venelastele ja venemeelsetele. Sealt tulebki otsida niite nende videote produtseerijate (õigel ajal õiges kohas filmitud!) ja levitajate kohta.
Näiliselt "juhusliku mööduja" tehtud video, mis "levib tohutu kiirusega" sotsiaalmeedia võrgustikes.
"Vaieldamatud professionaalid" sel alal on Lähis-Idas. Teismeline tatikas loobib sõdureid kividega, telefonidega "filmioperaatorid" on kokkulepitud kohas ootel, ning kui sõdur tõstab relva, et tatikale kummikuuliga läbi tagumiku mõistust lisada, ... siis tulevadki massiliselt kaadrid IDF sõduritest, kes "tulistavad naisi ja lapsi". Viiakse ka kandekotiga mobiiltelefone haigla keldritesse, imiteerides HAMAS vms. koosolekut, telefonid nende "pomode" omad, sihilikult võimalikult avalikult legaalselt eelnevalt soetatud.
Ka EW-s suvel 1939 peksti saksa jalgpalli võiskonna poisse Tallinna tänavatel. Nad olid tulnud Eesti- Saksa jalgpalli sõpruskohtumisele. Eestlane sai kätte maksta oma "700-aastase orjaöö eest". Süüdlasi ei leitud. Ajaloo edasine kulg näitas, kellele see kasulik oli. Infooperatsioon, nagu ütlevad poliit-tehnoloogid tänapäeval.
"Nõudlus sünnitab pakkumise, mitte vastupidi!" (Karl Marx).

Loe kõiki kommentaare (7)

Lisa kommentaar:

 

Ära postita roppusi, ärireklaami, autorikaitse alla kuuluvaid materjale või teksti mis halvustab põhjendamatult teisi isikuid. EWR jätab endale õiguse kustutada mistahes kommentaari. Kommentaarid esindavad kirjutaja isiklikke seisukohti.
Eestlased Ukrainas
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
May 8 2025 - Toronto
Talk: From the Frontlines to the South ...

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus

Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam