Olukord rinnetel. Venemaa armee kõige prioriteetsemaks rünnakusuunaks on kujunenud Bahmutist lääne pool asuv Tšasiv Jar. Kui paar päeva tagasi olid Venemaa z-kanalid juba eufoorias edusammudest sellel suunal, siis nüüd on emotsioonid jahtumas, sest sama edukalt ei ole õnnestunud jätkata. Natuke on küll Tšasiv Jarist kirdes asuva Bohdanivka juures suurenenud hall ala, aga Ukraina kaitse on pidanud. Sealt suunast lääne pool on Kalinivka, millest omakorda lääne poole on Ukraina peamine kaitseliin.
Venemaa kasutab seal aktiivselt lennuväge, nii demonstreeritakse z-kanalites videosid, kuidas ründelennukid Su-25 tiirutavad Bahmuti kohal ning Tšasiv Jari poole lennates tulistavad juhitamatute rakettidega. Venemaa ründelennukite niivõrd karistamatu tegutsemine on tõstatanud omajagu küsimusi Ukraina armee käsutuses olevate mobiilisete õhukaitsekomplekside kohta, sest siiani ei ole nendest Venemaa ründelennukeid lastud ning seetõttu kasutab Venemaa neid lennukeid järjest julgemini. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno andmetel oli Venemaa armee osa soomustehnikat viinud Avdiijivka suunalt Tšasiv Jari suunale, et toetada rünnakuid, samas olevat see Pekhno sõnul selge indikatsioon, et Venemaal ei jätku soomustehnikat mitmel suunal korraga suurte rünnakute tegemiseks.
Tšasiv Jari piirkonnas tegutsesid ka Ukraina lennukid ning nendelt visati Prantsusmaa liugpomme Hammer Venemaa armee positsioonidele Ivanivskes. Väga head liugpommid, aga neid on Ukrainal suurusjärgu võrra vähem kui Venemaal.
Sõjaline ekspert Aleksander Kovalenko kommenteeris Ukraina meedias levinud väidet, justkui olevat sellel aastal kaks kolmandikku Venemaa soomustehnikast hävitatud rallidroonidega. Tema sõnul on olemasoleva pildimaterjali põhjal võimalik väita, et suurusjärgus 30% Venemaa soomustehnikast on tehtud kahjutuks rallidroonidega, aga tihtipeale ründavad rallidroonid videotes varasemalt juba liikumisvõimetuks muudetud Venemaa soomustehnikat. Kovalenko sõnul ongi rallidroonide väga tähtsaks rolliks nö järelnoppimine ehk kahjustatud tehnika muutmine kasutuskõlbmatuks, aga soomustehnika esmasel kahjustamisel on rallidroonid ainult üks, kuigi äärmiselt oluline komponent teiste seas.
Kovalenko sõnul on vähemalt sama oluline komponent tankitõrjemiinid, väga olulised on suurtükid. Sõja alguses ülimalt tähtsat rolli mänginud mobiilsed tankitõrjevahendid (näiteks Javelin) on Kovalenko sõnul nn droonide sõjas teatud situatsioonides jätkuvalt efektiivsed relvad, aga suures plaanis on kogu nende efektiivne laskekaugus vastase tankini kaetud vastase rallidroonide lennuulatusega, nii et tankitõrjerelvast lasku tehes tuleb arvestada, et sellele võib järgneda vastase rallidroonide rünnak. Kui Vugledari juures mängisid tankitõrjemiinid väga tähtsat rolli, siis Tšasiv Jarist ida pool olevatel lagedatel aladel oli Ukraina poolelt pandud varasemaga võrreldes oluliselt vähem tankitõrjemiine.
Avdiijivka juures on Venemaa vähendanud rünnakuid lääne poole ning nad üritavad edasi liikuda põhja ja loode suunas. Väike edenemine oli neil põhja poole Keramiki suunal ning Berditši küla juures jõudsid nad loodusliku tõkkeni, mis on seal lõigus Ukraina armee peamiseks kaitseliiniks. Avdiijivkast edelas on Pervomaiske asula Venemaa kontrolli all ning nad üritavad edasi liikuda lääne poole Karlivka suunal, aga hetkel muudab nende edasiliikumise keerukamaks asjaolu, et nad on sealt suunast lääne poole liikunud kitsa kiiluna, mistõttu on nad tiibadelt rünnatavad.
Lõuna pool oli Venemaal väike edenemine Novomihhailivkas. Lõunarindel suurenes hall ala Robotõnes. Robotõne lähedal juhtus märkimisväärne sündmus, sest Venemaa armee positsioone tabas täpselt midagi, millele järgnes võimas plahvatus. Plahvatus oli võimsam, kui Ukraina armee liugpommid suudaksid tekitada ning praegu on peamine versioon, et Venemaa armee positsioone tabas nende endi 1500 kilogrammine liugpomm. Venemaa sõjaväelaste sõnul katkes peale seda plahvatust seal lõigus liugpommide kasutamine. Sellega seoses meenus paari päeva tagune sündmus Donetski oblasti okupeeritud territooriumil, kus 1500 kilogrammine liugpomm ei plahvatanud ja kukkus päevasel ajal poodi. Kui oleks plahvatanud, oleks Venemaa propagandal olnud pidupäev, sest selle oleks saanud ajada Ukraina kaela, aga nüüd läks video sotsiaalmeediasse ja seda enam sealt ära ei saa kaotada.
Hersoni rindel oli vast kõige märkimisväärsem see, et soomustehnika nappuse tingimustes läksid Venemaa sõjaväelased rünnakule kahe Urali ja ühe GAZ veoautoga. Ratastehnika vastu võitlemiseks on Madjari linnud ka varem droonidel visanud nn siile ehk armatuurmetallist kokkukeevitatud vahendeid ning seda tehti ka seekord. Venemaa poole videote järgi otsustades väga edukalt. Siiani pole Venemaa üksused Krinki suunal suutnud arvestatavat edu saavutada, aga ukrainlaste positsioonid on lisaks jalaväelaste rünnakutele kaudtule all ning suured probleemid on ka logistikaga. Venemaa z-kanali info kohaselt oli Ukraina teinud 40-mehelise rühmaga dessandi Kasatši Lageri asula juurde, aga teistest allikatest sellele infole kinnitust ei õnnestunud leida.
Venemaa on viimasel nädalatel võtnud sihikule Ukraina energeetikataristu ning üleeilses raketirünnakus hävis Kiievist 50 kilomeetrit lõuna pool suur soojuselektrijaam. Viimaste nädalate jooksul on Venemaa raketid tabanud soojuselektrijaamasid üle riigi ja loomulikult on Venemaa poolt tekitatud kahju majandusele suur, aga nende rünnakutega ei saavuta Venemaa soovitud efekti.
Rünnakutes oleks loogika, kui need aitaksid vähendada Ukraina relvatööstuse tootmismahte, aga Ukraina poolt on varem tulnud informatsiooni, et kõigi olulisemate relvatootmise ettevõtete elektrivarustus on dubleeritud ehk siis vajadusel pannakse tööle väikesed lokaalsed elektrijaamad, milliseid on Venemaal palju keerulisem hävitada. Lisaks on ees soojem periood, Ukraina saab vajadusel elektrit lisaks Euroopast ning Ukraina tuumaelektrijaamasid ei ole Venemaa julgenud veel rünnata.
Eks siis Ukraina sõjapidamise võimekuse vähendamisele on nende rünnakute mõju suhteliselt väike, aga samas annavad need rünnakud Ukrainale võimaluse palju aktiivsemalt küsida läänest sõjalist abi, sest video suure soojuselektrijaama hävitamisest on rohkem kui kõnekas. Sellise video kontekstis kõlavad eriti õõnsalt USA poole jutud stiilis, et Ukraina ei peaks ründama Venemaa nafta rafineerimise tehaseid. Kui USA sõjalise abi andmine on takerdunud kohalikesse poliitmängudesse ja sanktsioonide mõju on valdkonniti väga ebaühtlane, siis on asümmeetriline tegevus Ukraina jaoks sisuliselt ainsaks efektiivseks vastumeetmeks ning kui seda taunida, siis mida USA üldse Ukrainale soovitaks? Lihtsalt vastu pidada?
Kiievist lõunas asuva soojuselektrijaama ründamise osas kirjutas Defence Express, et Venemaa olevat kasutanud selleks lennukitelt lastavaid rakette H-69, millega polevat Ukraina õhutõrje hakkama saanud. Defence Expressi andmetel suudab tiibrakett lennata väga madalal, kuni 20 meetri kõrgusel maapinnast ning et neid lastakse lennukitelt Su-34 ja Su-35, on keeruline edaspidi õhuhäire hoiatusi anda, sest neid lennukeid on Venemaa armeel palju, erinevalt strateegilistest pommitajatest ning Mig-31K-st.
Maagaas. Enne sõda oli Euroopa päris suures sõltuvuses Venemaa maagaasist ning venelastele oli propaganda poolt aastakümnete jooksul pähe taotud, et kui Venemaa keerab gaasikraanid kinni, on Euroopa külmas ja näljas. Keerasid kraanid kinni, energia muutus ajutiselt Euroopas kallimaks, aga nüüd oleme jõudnud olukorda, kus Venemaa on Euroopas kaotanud suurusjärgus 80% varasemast turust, aga gaasihinnad on langenud sõjaeelsele tasemele. Talv on läbi, aga maagaasi varud on suured ning juba augustiks võivad olla kõik gaasihoidlad täis ning Euroopa on valmis uueks külmemaks perioodiks.
Kuna Ukrainas on arvestatavad maa-alused gaasihoidlad ning sellel talvel hoiustati seal maagaasi päris arvestatavates kogustes. Loomulikult häirib see kõik väga Venemaad ning viimases raketirünnakus rünnati Lääne-Ukrainas ühe sellise gaasihoidla maapealset taristut. Väidetavalt oli see Venemaa poolt juba neljas sarnane rünnak, aga et gaasihoidlad on sügavalt maa all, siis gaasi hoiustamisele nad mõju pole siiani avaldanud.
Droonid. Sõja kolmandal aastal ollakse jõutud olukorda, kus The Washington Posti andmetel on iga päev mõlemalt poolt õhus suurusjärgus 3000 erinevad tüüpi drooni. Huvitav on märkida, et sõjaline superriik USA on The Wall Street Journali andmetel selles vallas arendustegevuse eesliinilt kadunud, sest kujunenud olukorras ei ole nende toodang nö konkurentsivõimeline – olemasolevad droonid on kallid, aga samas suudavad vastase elektroonilise sõjapidamise vahendid neid tihtipeale kahjutuks teha ning seetõttu ei suuda need droonid ülesandeid täita.
The Washington Postis kirjutas David Ignatius, et droonide sõjas on nn innovatsioonitsükkel muutunud väga lühikeseks ning juba kuu ajaga võib kõik olla muutunud. Venemaa on samuti arendustegevusele hoo sisse saanud ning ei jää Ukrainast palju maha. Ometi on Ukraina trumbiks see, et neil on droonide tootjaid sadades ning lisaks on Ukraina armeega koostööd asunud tegema nii lääne tarkvaraloojad kui droonide tootjad. Kui muidu kipub relvastuse osas olema nii, et hinnad kipuvad kosmosesse kihutama, siis droonide osas on olukord teine, nii näiteks loodab droonitootja Terminal Autonomy oma droonide Bayonet hinna tuua 2000 dollari pealt 1000 dollarini. Ettevõtte kaasasutaja Francisco Serra-Martins'i sõnul on sõja võitmise võti valmistada võimalikult odavalt võimalikult palju lihtsaid, aga lahinguväljal võimekaid droone.
Kui ma nüüd enda poolt analüüsin võimalikke tulevikustsenaariume, siis kui droonidel arendatakse välja heal tasemel autonoomse juhtimise võimekus, mistõttu neid pole vaja operaatoril juhtida ja seetõttu kaotab ka sidepidamiseks vajalike signaalise summutamine oma aktuaalsuse, siis võib tekkida olukord, kus rindejoonel tekib kuni 10 kilomeetri laiune hall tsoon, kus patrullivad mõlemalt poolt tuhanded sellised droonid ning inimesel saab sellises lõigus olema väga keeruline ellu jääda ja ega tehnikaga seisud paremad ole.
Kuna Venemaa on hetkel ründavam pool ning Ukrainal on ressursse vähem, siis on arendustegevus droonide vallas üheks võimaluseks vastase edenemine peatada ning sajad ettevõtted töötavad selles osas Ukraina heaks.
The Moscow Timesi andmetel Venemaal külastas politsei Antonina Smolnitsat ning selgus ka külastuse põhjus. Nimelt oli naise peale kirjutatud kaebus, et ta oli sotsiaalvõrgustikus avaldanud foto (kommentaaride osas), kus oli kollases jopes sinise taeva taustal, see aga tekitavat assotsiatsioone Ukraina lipuga. Selline pealekaebamine näitab seda mürgist atmosfääri, mis Venemaal valitseb nii Ukraina kui kogu lääne maailma suhtes. Naine kirjutas seletuskirjas, et ta sissetulekud ei võimalda pidevalt uusi riideid osta ja seetõttu käib ta kollase jopega. Hiljem sai ta sotsiaalvõrgustiku abil teada ka pealekaebaja nime, kelleks osutus üks keskealine meesterahvas. Võib-olla oli tal raske taluda, et teine inimene oskab lihtsalt olla õnnelik ja jagab seda teistega. Tänase päeva Venemaa reaalsus.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
