Rinnetel on intensiivistunud lahingutegevuse eeskätt Luganski oblastis. Omajagu arutelu on olnud teemal, et missugune saab Venemaa suurpealetung välja nägema ning osadel inimestel on ettekujutus, justkui oleks see midagi sarnast II maailmasõja filmidest nähtule, kus sajad tuhanded NSVL-i sõdurid korraga pealetungile sööstsid. Ruslan Levievi sõnul on tegu pigem nö konna aeglase keetmisega, kus Venemaa iga päev järjest tõstab oma rünnakute intensiivsust. Temaga on samal meelel sõjaline ekspert Juri Fjodorov, kelle sõnul on Venemaa Luganski oblastis sisuliselt juba suurpealetungina alustanud mõned päevad tagasi.
- Luganski oblastis on Fjodorovi sõnul Venemaal kaks peamist rünnakusuunda, need on Svatovest Kupjanski suunas ja Kreminnast Lõmani suunas. Talveilma peaks veel jaguma kuni kaheks nädalaks, selle aja jooksul saab rasketehnika liikuda ka väljaspool teid. Venemaa on sinna piirkonda koondanud suures koguses rasketehnikat ja kümneid tuhandeid sõdureid. Samas on ukrainlased Venemaa pealetungi tagasilöömiseks valmistunud ning on olemas ka video, kuidas Kreminna lähistel sai mürsust tabamuse Venemaa poolt paljukiidetud uus imerelv „Terminator“. Kreminnast edelas on suured metsamassiivid ja sealtkaudu kiirelt edasi tungida on äärmiselt problemaatiline, teid mööda sõites on aga rasketehnika ukrainlaste jaoks kergeks saagiks.
- Donbassis on ukrainlaste andmetel langenud lahingute intensiivsus Ukraina jaoks kõige kriitilisemas lõigus – Bahmutist lõunas, vahetult Bahmut – Konstantinovka trassi vahetus läheduses. Ukrainlased on suutnud hästi kaitset hoida ka Bahmutist põhjas, nii tunnistavad wagnerlased, et neil ei olevat jõudu, et Krasna Gora ära võtta. Kui kaitse peab Bahmutist lõunas ja põhjas, siis on Venemaal linna ennast äärmiselt keeruline lahingutega ära võtta. Väga suurt kaotuse hinnaga on veel mõeldav jõudmine Bahmutka jõeni, aga sealt edasi oleks see äärmiselt problemaatiline.
-Vugledari pärast peetavate lahingutega seoses on populaarseks saanud video, kus on näha Venemaa armee totaalset ebaõnnestumist Vugledarist kagus, põllu peal, mille Ukraina armee mineeris. Paar masinat sõitsid miinidele ning siis oli Venemaa sõjaväelastel mõistus otsas. Väikese maa peale kogunes kaheksa tanki ja üks jalaväe lahingmasin ning edasine oli juba Ukraina suurtükiväelaste kord särada (seal lõigus kasutatakse palju Caesar liikuvsuurtükke). Kogu tehnika muudeti liikumisvõimetuks ning jalavägi kandis suuri kaotusi. See rünnak oli nii käpardlik, et isegi turbopatrioodid z-kanalitest on äärmiselt rahulolematud. Kui Venemaa jätkab seal piirkonnas samas vaimus, on neil küll keeruline mingitki edu saavutada.
Bahmuti piirkonnas on Venemaa senine edasiliikumine põhinenud peamiselt tänu tuhandete vangide sõna otseses mõttes surmasaatmisele. Ukrainlased kommenteerisid, et olid juhtumid, kus nad lasid kuulipildujatest järjest wagnerlasi maha, aga need tulid ja tulid uute lainetena, kuni oli olukord, kus kuulipildujate rauad vajasid jahutust ja laskemoon hakkas ka otsa saama ja tuli taanduda. Vangid käitusid nii teadmises, et taganemise korral ootab neid ees alandav surm teiste vangide silme ees. Nüüd on aga vangide osas suur muutus, et Prigožinilt võeti ära vangide värbamise õigus ning edaspidi viib seda läbi Venemaa kaitseministeerium. Olga Romanova sõnul nö töö käib ja kõigepealt peavad huvilised täitma ankeedid. Väidetavalt on sajad vangid on nõus sõtta minema, sest kaitseministeerium lubab, et nemad vange nii tapma ei hakka, nagu teevad seda wagnerlased. Lisaks olevat kaitseministeeriumi esindajad kinnipidamisasutustes selgitanud, et kui praegu saate vabatahtlikult sõtta minna, siis mingi aja pärast juba peate sõtta minema ja seda palju viletsamatelt tingimustel.
Palju on maailmas vastukaja saanud Elon Muski plaan keelata ukrainlastel Starlinki kasutamine droonide juhtimiseks. Gwynne Shotwell, SpaceX’i COO (chief operating officer) selgitas küllaltki ootamatu otsuse tagamaid, et nad ei arvestanud Starlinki teenust Ukrainasse viies sellega, et Ukraina kasutaks nende sidet sõjalistel eesmärkidel. Reaalsuses oli Musk eelmisel suvel rohkem kui kursis antud aspektiga ning oli rahul, et asjad toimivad. Suure tõenäosusega on peamine põhjus ikka rahaline ehk siis Musk tahab Starlinki teenuste eest saada rohkem raha. Ukraina jaoks ei ole rinnetel Starlinkile sama head alternatiivi võtta ning sellest otsusest oleks suurima kasu saaja hoopis Venemaa. Jälgime arenguid, Musk on eeskätt siiski ärimees ja raha on tema jaoks väga oluline. Samas ei kujuta hästi ette, kuidas ta edaspidi elaks tiitliga „Mees, kes aitas agressorit“. Ei ole just parim variant olukorras, kus tema internetiteenuse eest jõuavad maksta eeskätt jõukamad inimesed läänemaailmast.
Tiibrakettidest Storm Shadow kirjutasin mingi aeg tagasi ja siis olid liikvel jutud, et Ukraina üritab need raketid paigutada enda käsutuses olevatele pommitajatele Su-24. Väidetavalt aga vastav arendustegevus viljakaks ei osutunud ning nüüd on jutt ikka selles, et Ukraina saaks UK-lt mõned lennukid, millelt saaks neid rakette lasta. Tegemist suurte rakettidega, mille mass on 1,3 tonni ja lõhkepea kaalub 450 kilogrammi. Täpselt lennukaugust ei teata, aga kuuldavasti on see üle 500 kilomeetri ja lisapaagi paigaldamisel lausa 1000 kilomeetrit. Just neid rakette pidavat Venemaa kartma niivõrd, et Moskvas on üles seatud ešeloniseeritud õhukaitse. Ukrainal oleks neid rakette vaja väga kiirelt, et lasta õhku nii operatiivtasandi kui strateegilise tasandi laod (Krimmis), mis asuvad Ukraina territooriumil. Loomulikult oleks suur abi ka pikema lennuulatusega rakettidest mitmikraketiheitjatele, aga kõik need asjad kipuvad venima ja venima, samas kui Venemaa ründab suurte jõududega ning arvatavasti intensiivistab rünnakuid lähipäevil veelgi.
The Washington Post’is ilmus huvitav artikkel, kus räägitakse USA luureabist täppisrünnakute läbiviimisel. Ukraina sõjaväelase sõnul näevad mitmikraketiheitjate abil tehtavad täppisrünnakud välja nii, et üldjuhul Ukraina leiab sihtmärgi ja küsib USA-lt täpsemaid koordinaate. Kui koordinaadid saadakse, rünnak toimub, kui ei saada, jäetakse ära. Sisuliselt võib siit välja lugeda, et ilma USA heakskiiduta ei lasta ning arvatavasti on USA-l sellisel kujul vaja kontrolli, et vältida rakettide laskmist Venemaa territooriumile. Veelgi olulisem saab see olema juhul, kui Ukraina saab pikema laskeulatusega raketid.
Eelmises postituses kirjutasin Igor Manguševist, ühe nn rahvavabariigi droonide vastase võitluse üksuse juhist, kellel lasti kuul pähe. Üleeile ta suri, aga teda jäävad vähesed leinama, sest Ruslan Levievi sõnul oli selle mehe näol tegemist tõelise natsi ja sadistiga, kes rääkis sellest, kuidas ta piinas ukrainlastest sõjavange ja tappis neid. Nüüd on turbopatriootidel pideva hirmu tõttu vaja osta pruuni värvi püksid, sest keegi ei tea, kes on järgmine. Venemaa on ka varem õiendanud arveid paremäärmuslastega, kes on hakanud Donbassi okupeeritud piirkonnas üle pea kasvama.
Venemaal põhjustas palju kõneainet episood, kus sõja tõttu leseks jäänud naistele anti karusnahksed kasukad ja siis filmiti lõik õnnelikest, vaat et tänupisarates naistest. Saada oma mehe surma eest kasuka – kas saab olla suuremat õnne? (sarkasm). Paraku selgus peale võtte lõppu, et õnn jäi üürikeseks ning neilt korjati kasukad kokku, saatjaks ebamäärane jutt, et nende kvaliteet olla vilets ja nad saavad hiljem paremad asemele. Filmijad kadusid ja naised jäid tühjade pihkudega ja mis veel hullem, nad on nüüd avalikult häbistatud ja lisaks see mõõde, et seal pidavat ju olema enneolematult kõrges hinnas traditsioonilised pereväärtused, aga selgub, et kasukas asendab meest päris hästi – annab sooja, samas pole hirmu, et füüsilise märkuse võid saada (iroonia).
Venemaal on väga populaarne film Potsatajast, nimega „Tšeburaška“. Ometi ei anna fimi edu rahu duumasaadikutele ja nii võttis filmi osas teravalt sõna saadik Dmitri Pevtsov, kes kahtlustab filmi LGBT propagandas, sest filmis kutsuvat Potsataja Krokodill Genat oma emaks. Kommentaarid on liigsed.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
PS Täiendus kell 15.20. Zalužnõi sõnul tulistati Ukrainat kokku 71 tiibraketiga, millest lasti alla 61.
