Eelmises ülevaates kirjutasin, et Venemaa armee 5. brigaadi komandör kindral-major Pavel Klimenko hukkumisest, aga tekstile juurde lisatud dokumendist võis lugeda Klimenko vigastustest ja need ei olnud kohe üldse sarnased vigastustele, mis tekivad tüüpiliselt droonirünnaku järel, kui toimub plahvatus. Kahtlusi suurendas info, et koos kindral-majoriga mootorratastel sõitnud kaks sõjaväelast ei saanud mitte mingisuguseid vigastusi. Ka Venemaa z-kanalite poolt arendati mitmeid versioone toimunu kohta, kuni selleni välja, et kindral-majori vaenlased Venemaa armees andsid infot ukrainlastele, kes siis selle info alusel ründasid droonidega.
Z-kanal VTšK-OGPU andmetel oli asi palju lihtsam – raskes joobes Klimenko otsustas mootorrattaga sõitma minna ning suurel kiirusel lihtsalt ei saanud alkoholijoobes olles mootorratta juhtimisega hakkama ning tsiklilt kukkumise tagajärjelt saigi vigastused, mis viisid ta surmani. Z-kanali andmetel on kõrgemalt poolt aga alkoholijoobe info nö kalevi alla pandud, sest kindral-majorile olevat plaan anda postuumselt Venemaa kangelase aunimetus ja selles kontekstis kõlab versioon Ukraina droonirünnakust võrratult paremini.
Nädalavahetusel lendas palju droone, nii Venemaal kui ka Ukrainas. Ukraina ründas öösel vastu laupäeva droonidega püssirohu tootmise tehast Aleksinis, mis asub Tuula oblastis ning väidetavalt jõudsid sihtmärgini tervelt 13 drooni ning rünnakute edukust kinnitas järgmisel päeval üle tehase leviv oranž suits. Püssirohu puudus on laskemoona tootmisel osutunud tõsiseks pudelikaelaks mõlema poole jaoks ning kui üks Venemaa vähestest püssirohtu tootev tehas jääb pikemaks ajaks seisma, avaldab see küllaltki kiirelt negatiivset mõju Venemaa laskemoona tootmisele.
Kõrvalpõikena infokild ka Ukraina poolelt, Tsensor(punkt)net andmetel sai üks Ukraina üksus partii Ukrainas toodetud 120 mm miinipildujamiine, mis osutusid täielikuks praagiks, sest probleemid olid nii lõhkeaine kui püssirohuga. Väljaande andmetel plahvatas kümnest miinist üks, aga suured probleemid olid ka püssirohuga, nimelt pannakse miinipilduja miinile püssirohtu sisaldavad rõngad ümber – mida rohkem rõngaid paned, seda kaugemale saad lasta, aga antud partiiga kaasas olnud rõngaste abil lendas enamus miinipildujast lastud miine 10-50 meetri kaugusele. See kõrvalepõige illustreerib kvaliteetse püssirohu ja trotüüli (TNT) puudust ka Ukraina poolel, aga ei ole sõjaväelase jaoks midagi hullemat, kui lahinguolukorras laskemoon ei toimi.
Eile ründas Ukraina droonidega Brjanskis asuvat laskemoonaladu, aga Venemaa meedia oli täidetud hoopis Moskvasse lennanud droonidest rääkiva materjaliga – neid tulistati alla elamurajoonide kohal ning elumajade juurde kukkunud rusud süütasid nii elumajasid kui tänavatel olnud autosid. Väidetavalt oli küllaltki ohtlik olukord tekkinud ühe Usbekistanile kuuluva reisilennukiga, mille läheduses olid lennanud Venemaa õhutõrjeraketid. Droonirünnaku tulemusel suleti ajutiselt Moskvas kolme lennujaama töö ning väidetavalt oli see seni toimunutest suurima droonide arvuga rünnak Moskvale.
Venemaa aga omakorda korraldas eile tervelt 145 drooniga rünnaku Ukrainale, millest päris suur osa olid peibutusdroonid ning üks selline lendas peale Ukraina elektroonilise sõjapidamise vahendite tööd hoopis Moldovasse, kus ta maandus Ukraina piirist 25 kilomeetri kaugusele Firladeni. Ekspertide hinnangul on Moldova puhul tegemist drooniga, millel väga kõnekas nimi – Parodija (tõlkes – paroodia), sellel pole lõhkeainet, see on toodetud võimalikult odavalt ning kasutatakse sees Lüneburgi läätse, et see droon radarite ekraanidel suurem välja näeks.
Selliste droonide tööks on Venemaa armeejuhtide nägemuses sundida Ukraina õhukaitset kulutama nende allalaskmiseks defitsiitseid õhutõrjerakette ning viimaste nädalate aktiivse Venemaa poolse peibutusdroonide kasutamise kontekstis arvati Ukraina poolel, et lähiajal peaks olema oodata suuremat Venemaa raketirünnakut ning täna varahommikul lendasidki kaheksaTu-95MS Kaspia mere kohale, aga seekord nad ainult imiteerisid tiibrakettide väljalaskmist.
Tänases droonirünnakus Ukrainale osales 74 drooni ja kaks H-59/H-69 tiibraketti ning Ukraina õhukaitse poolt lasti alla mõlemad raketid ja 39 drooni, 30 drooni sunniti maanduma elektroonilise sõjapidamise vahenditega ning kolm drooni lahkus Ukraina territooriumilt.
Defence Expressi andmetel on Venemaa viimaste nädalate jooksul Shahed tüüpi droonidel järjest rohkem kasutanud termobaarilist lõhkepead TB BCH-50, mis kaalub 52,4 kilogrammi ning lõhkepeasse on lisatud 2306 metallkuuli läbimõõduga 9 mm. Defence Expressi andmetel on termobaarilise relva efektiivsus kõige suurem suletud ruumides ja just seetõttu ründavadki Venemaa nende droonidega eeskätt elumajasid, et tekitada võimalikult suurt kahju tsiviilelanikkonnale ja niimoodi püüda elanike moraali murda.
Ukraina lennundusekspert Konstantin Krivoval selgitas väljaandele RBK-Ukraina, et sellisel kujul ei suuda Venemaa droonirünnakud tekitada olukorda, et Ukrainal ei jätkuks enam õhutõrjerakette Venemaa võimaliku tiibrakettide rünnaku tõrjumiseks. Tema sõnul on droonidevastases võitluses neil ešeloniseeritud õhukaitse, kus esimeses liinis osalevad mobiilsed õhutõrjegrupid (peamiselt raskekuulipildujad Browning M2) ja elektroonilise võitluse vahendid (ja just seetõttu näiteks Ukrainas näitab GPS tihtipeale õhurünnakute ajal, et asud Ukraina asemel hoopis näiteks Türgis).
Teises liinis on maastikuautodele paigaldatud kompleksid, millest saab laserjuhitavaid rakette APKWS ehk siis tegemist lahendusega, kus juhitamatud raketid Hydra-70 on muudetud juhitavateks rakettideks.
Kolmandas liinis on juba radareid kasutavad lähimaa õhutõrjekompleksid, näiteks Gepard ja Skynex, mis kasutavad õhutõrjekahureid ja alles neljandas liinis on õhutõrjekompleksid, mis kasutavad radareid koos lähimaa õhutõrjerakettidega.
Krivovali sõnul moodustavad viienda liini õhutõrjekompleksid Patriot, Iris-T, NASAMS ning neid komplekse tema sõnul droonide vastases võitluses ei kasutata, nende rakette hoitakse Venemaalt lastavate rakettide jaoks, seega pole ka alust kartusteks, nagu suudaks Venemaa droonirünnakutega Ukraina õhukaitserakettide varud ära kulutada.
Ukraina meedias sai omajagu vastukaja ka Eesti ettevõte Frankenburg Technologies, sest Defence Expressi andmetel arendavat ettevõte odavat raketti, millega saab alla lasta droone kuni kahe kilomeetri kõrguselt. Defence Expressi andmetel pidavat ühe raketi hinnaks kujunema 2000 dollarit, mis on kasvõi operatiivtasandi luuredroonide hindasid arvestades (üldjuhul algavad hinnad 40000 dollarist) väga odav. Elu näinud inimesena tahaks öelda, et kõlab liiga hästi selleks, et olla tõsi, aga samas väga loodan, et arendustegevus edukalt ka lõpule viiakse, sest sellisel juhul paraneks pikemas perspektiivis ka Eesti kaitsevõime ning areneks Eesti kaitsetööstus.
Olukord rinnetel.Venemaa ründas nädalavahetusel väga aktiivselt, peamiselt Kurski oblastis, Pokrovski ja Kurahhove rindelõikudes. Rünnakute raskus on Venemaa jalaväel, sellest annab tunnistust ka Ukraina armee poolt edastatud info, et Venemaa armee kaotas eile hukkunute ja haavatutena 1770 inimest.
Kurski oblastis said Venemaa dessantväelased 40 uut soomusmasinat BTR-82, aga lahingutes ei ole nad neile pandud lootusi õigustanud. 7. novembri Venemaa pealetungikatsest Pogrebki juures on olemas ka video, kus on näha, kuidas need soomusmasinad järjest kas miinidele sõitsid või said nad rallidroonide saagiks ning ainuüksi selles rünnakus kaotas Venemaa armee 14 sellist masinat. Aga suureks nõrkuseks on osutunud ka masinast väljatulemine, kus masina keskel on kitsas uks, millest saab välja tulla ühe kaupa ning ühes videos nopib Ukraina snaiper soomusmasinast väljumisel järjest kõik Venemaa sõjaväelased ära.
Sõjas on kõige paremaks osutunud lahendus, kus masina tagaküljest saavad sõjaväelased välja tulla ning muidugi on selle sõja kangelane tehnika osas jalaväe lahingumasin Bradley, ühel videol on näha, et masin viis sõjaväelased positsioonidele, lahkumisel sai kolm droonitabamust, aga suutis ikka probleemideta soovitud sihtkohta sõita.
Kurski oblast on Putini jaoks äärmiselt ebameeldiv teema, sest võimaliku lahingutegevuse külmutamise tulemusena jääks suurusjärgus 650 ruutkilomeetrit nö põlist Venemaa territooriumi Ukraina kontrolli alla ja selles kontekstis oleks tal ju äärmiselt keeruline öelda, et kõik on läinud plaani kohaselt ning kõik nö sõjaväelise erioperatsiooni eesmärgid on täidetud. See maa oleks Ukraina jaoks läbirääkimistel heaks trumbiks tagataskus ja teab seda ka Putin. Kuski oblasti kontekstis on mitme kuu jooksul räägitud Venemaa poolt 50000 sõjaväelasest, samas keerukates ilmastikuoludes on soomustehnikat järjest keerukam kasutada nö laiemal rindel, aga olemasolevate teede piirkondi on Ukraina armeel palju lihtsam mineerida ja oma tulekontrolli all hoida.
Kui seni kaitsesid ründavaid jalaväelasi lehtmetsad, siis nüüd on lehed langenud, mistõttu on jalaväelasi droonide abil võimalik palju lihtsamini avastada ja ka neid peale seda rünnata. Ukraina poolelt on Kurskis rinde hoidmine peamiselt kolme brigaadi õlgadel ja hetkel töötavad nad efektiivselt, samas pole välistatud, et põhja poolt nad teatud aja jooksul tõmbuvad natuke tagasi positsioonidele, kus on parem kaitset hoida.
Donbassis on Ukraina armeel aga oluliselt keerulisem, nädalavahetusel suutis Venemaa edeneda Kurahhove suunal ja ka Pokrovske suunal. Kurahhove suunal oleks Ukraina jaoks kõige negatiivsem areng siis, kui Venemaa suudaks Kurahhivka veehoidla põhjakülge mööda lääne poole liikudes jõuda Starõi Terni asulani, millest on ainult kaks kilomeetrit maanteeni, mille kaudu toimib logistika Kurahhove suunal. Israeli sõjaväeeksperdi Igal Levini sõnul on Venemaa rünnakutegevuses märgata nö täispanga peale minemist ehk siis Venemaa armee üritab kõiki jõude mängu pannes saavutada maksimaalne tulemus kujul, kus neil nagu puuduks pikem plaan juhuks, kui sõda peaks pikemalt kestma.
Venemaa sotsiaalmeedias on viimasel ajal järjest rohkem Venemaa sõjaväelaste poolt kirjeldusi olukorrast, kui nad peavad nö hakkliharünnakutes osalema. Venemaa meediakanalis ASTRA kirjutati Venemaa 132. brigaadi leitnandist Oleg Guivikust, kes läks juba 2014. aastal vabatahtlikuna nn rahvavabariikidesse sõdima, ent 2022. aastal täiemahulise sõjas kasutusele võetud nö hakkliharünnakud muutsid mehe suhtumist, ta lahkus omavoliliselt sõjaväest, elas kuude kaupa oma kodukohas, peale mida võeti ta kinni ja saadeti oktoobris hakkliharünnakutesse.
ASTRA-le helistas mees Toretskest ühe maja keldrist ja kirjeldas, kuidas neile on antud käsk linnas sõdida. Mehe sõnul saadetakse majja kaks sõdurit, kui need lastakse majas olevate ukrainlaste poolt maha, lähevad järgmised ja siis järgmised. Ohvitserid annavad sõduritele juhtnööre õhus olevatelt droonidelt saadud info alusel ja kui edasiliikumine on olukorda jälgiva ohvitseri jaoks liiga aeglane, siis oma drooni poolt lastakse sulle granaat selja taha, et tempot tõsta. Guiviku sõnul olevat ühes paaris sõjaväelane kaotanud suurtükimürsku plahvatuses tagajärjel jala, mille peale andis ohvitser käsu terveks jäänud sõjaväelasele oma kaaslane maha lasta ja üksi edasi liikuda.
Ehk siis edenemine tuleb Venemaa jaoks väga suurte kaotuste hinnaga, aga nad suudavad praegu veel nii jätkata, sest kahuriliha neil hetkel veel jagub.
Droonide ajastul toimub mõlemal pool areng ka nö peibutusrelvade osas ning Ukraina poolel on nüüd suurtükimaketid, mis isegi pauku teevad.
USA president andis loa USA ettevõtetel teenindada ja remontida tehnikat Ukrainas (näiteks lennukid F-16 ja õhutõrjekompleksid Patriot), aga eks ole näha, kas ta annab ka loa kasutada ATACMS rakette Venemaal asuvate sõjaliste sihtmärkide ründamisel.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülaloleva artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
