Täna öösel sai ladude hävitamine jätku ning internetist on leitav video Šahtarskis (Donetski oblastis) asuva laskemoona lao tabamise kohta, millele järgnes mitu tundi nö ilutulestikku. Miskit põles ka Nova-Kahhovka lähedal. Võib öelda, et mäng on muutunud. Kui suuremad lõhkeainelaod saavad hävitatud, siis suundub fookus Venemaa väeüksuste koondumispunktide vastu ning siis kasutatakse rakette M30A1, millel on lõhkepea, mis sisaldab 182000 volframist šrapnelli ning see rakett lõhkeb õhus, põhjustades laialdasel alal nii tehnikale kui elavjõule suurt kahju. Ekspertide hinnangul kasutati varasemas rünnakus Izjumis asunud juhtimispunkti vastu just seda tüüpi rakette. Ukrainlastel on ka hea luurevõimekus, seega kindlasti nad tulevikus ründavad ka ešelone, mis toovad juurde laskemoona, sundides nii laod tegema rindest kaugele ning siis peab eesliinile vedama mürske veoautodega kauge maa tagant, aga see vähendab suurtükkidest tehtud laskude arvu kordades.
Ukrainlaste käsutuses olevate HIMARSite arvu kohta on teada ainult niipalju, et kui seni oli neid ametlikel andmetel neli, siis nüüd on neid kaheksa, lisaks üks M270 MLRS. Kordan veel üle, et mõlemad kasutavad täpselt samasid laskeseadmeid, aga HIMARSitel on üks laskeseade ja M270 MLRS-i on kaks laskeseadet. HIMARS on ratasel, M270 MLRS roomikutel.
HIMARSite puhul on suurimaks väljakutseks just rakettide logistika, mis tuleb kohale vedada läbi kogu Ukraina läänest itta. Paistab, et hetkel kõik toimib ja on olemas võimekus ka üheksa mitmikraketiheitja rakettidega varustamiseks. Kindlasti lisandub vastavat tulejõudu just eeskätt Donbassi ja hakatakse rohkem kasutama M30A1 rakette. Samas ei maksa ka eufooriasse laskuda, need mitmikraketiheitjad küll vähendavad Venemaa üleolekut suurtükkide osas, aga Venemaal on siiski hetkel veel piisavalt jõudu, et olla lahinguväljal aktiivsem pool, lisaks rakettide ja mitmitraketiheitjatest tehtud rünnakud linnade pihta, mida on keeruline tõrjuda. Aga kui Ukrainal õnnestub Venemaa pealetung peatada, siis ka see on suur saavutus praeguses keerulises olukorras.
Ukraina armee kontekstis räägitakse palju läänest saadud 155 mm haubitsatest ja liikuvsuurtükkidest (näiteks jõudis Ukrainasse uus partii Poolas toodetud liikuvsuurtükke KRAB), aga vähem probleemidest. Kuigi meile meeldiks ette kujutada, et Ukraina armee on varustatud tehnoloogia viimase sõna järgi, siis reaalsuses tuli välja, et osad nende sõjaväeüksused kasutavad siiani sidepidamiseks tehnikat, mida Venemaa suudab oma EWS (electronic warfare systems) seadmetega nii häirida kui isegi maha suruda. Kõikidele üksustele ei ole jätkunud kõrgtehnoloogilisi sidepidamisvahendeid, aga tänasel päeval on teada, et käib kibekiire töö selle olukorra parandamise osas.
Suured probleemid isikukooseisu osas on ka Venemaal, kus lisaks nö tavainimeste hulgast sõjaväelaste otsimisele käib töö ka kinnipidamisasutustes. Teadaoleva info kohaselt on seda tehtud sõja algusest saadik, aga siis käis FSB antud teemal vestlemas inimestega, kellel oli varasem sõjaväeline taust, aga nüüd seda enam ei eeldata. Kinnipeetavatele tehtav pakkumine on järgmine - lepingu sõlmimisel ühekordne tasu 200000 rubla, siis wagnerlaste nö trahviroodus sõdimine (ehk siis eesliinil) ja kui kuue kuu pärast ollakse veel elus, siis saadakse amnestia. Surma korral makstakse sugulastele ühekordset toetust summas 5 miljonit rubla. Lahingutes osalemise eest pakutakse ainult võimalust marodööritsemiseks. Reaalses elus aga need pakkumised eriti suurt positiivset vastukaja ei ole leidnud ja nii olid Peterburgis 2000 kinnipeetavast nõus sõtta minema ainult 38.
Kuumaks kisub ka Kasahstanis, kes siiani vedas 80% oma naftatoodangust välja läbi Novorossiiski sadama. Väidetavalt kasutas Venemaa seal laialdaselt sellega seoes nö blendimist ehk siis 50,1% Kasahstanist pärit naftale lisati 49,9% Venemaa enda naftat ja siis oli kõik JOKK ehk juriidiliselt korrektne EL-i jaoks, aga enam see nii ei ole. Lisaks oli Kasahstan Venemaa poolse surve all, et läbi riigi hakkaks toimuma suur sanktsioonidest möödahiilimine ehk nn paralleelimport, aga see omakorda oleks kaasa toonud Kasahstanile sanktsioonid arenenud riikidelt. Antud olukorras tehti Tokajevi juhtimisel otsus Venemaa kahjuks ning tagajärjed ei lasknud ennast oodata - vähemalt kuuks ajaks peatati Kasahstani nafta eksport läbi Novorossiiski sadama ning ning ühes naftatootmise piirkonnas toimus ka plahvatus. Kasahstan plaanib oma naftat hakata eksportima Aserbaidžaani kaudu, aga arvestades tootmismahte saab see kõik olema lähiajal keeruline, lisaks ei piirdu Venemaa ainult sellega, vaid Kasahstani vastu rakendatakse ka kogu propagandamasin.
Venemaa autotööstus. Moskvas tehti uhke esitlus, kus näidati slaididel, missugused hakkavad välja nägema uued Moskvitšid. Visuaalil pole vigagi, aga Venemaa autoajakirjanikel oli kohe nägu naeru täis. Põhjus? Nn Venemaa enda autode pähe esitleti Hiina autotootja JAC mudelit S7, autol olevat 1,5l bensiinimootor ning hinnasildiks 3 miljonit rubla. JAC ei ole pisitegija, ettevõtesse investeeris VW. Kas see kõik ka teoks saab ehk siis selliste autode tootmine (ehk siis imporditud detailidest kokkupanemine) Moskvas, on hoopis omaette teema, aga vähemalt nii asju esitleti.
Suures hädas on ka Venemaa nutitelefonide AYYA T1 tootja. Nutitelefon, mis pidi tootjate unistustes asendama iPhone telefonid, aga reaalsus on nukram. Lisaks väidetavalt suurtele tarkvaraprobleemidele selgus, et telefonides kasutatatavate Media Tek Helio P70 protsessorite tarnimine Taiwanist keelati ära.
Lõpulõik tuleb Venemaa linnast Krasnojarskist, kus linnas ilmusid suurtele välisreklaamipindadele kaardid, kus Alaska oli kaardil Venemaa oma ja juures kiri "Aljaska naša!" ehk siis tõlkes "Alaska on meie oma!". Ilmselgelt oldi innustust saadud Venemaa spiikri vastavast sõnavõtust.
Au Ukrainale!
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.