Sarnaselt eelnevale ülevaatele võin tõdeda, et viimaste päevade jooksul on rinnetel omad helgemad hetked ka Ukraina armeel ning Venemaa üksuste edenemine on selgelt aeglustunud võrreldes eelmise aasta viimaste kuudega.

Kui nn Kurahhove tasku juures tundus olukord veel paar nädalat Ukraina armee jaoks väga keeruline, siis nüüd on olukord nende jaoks tunduvalt paranenud ning hetkel enam ohtu võimaliku ümberpiiramise osas ei ole. Kõigepealt tegutsesid ukrainlased edukalt lõuna pool Zelenivka juures, aga nüüd surusid nad vastast tagasi põhja pool Sevtšenkost lääne pool, kus Venemaa üksustel oli väga haavatav olukord, sest asulast lääne poole oli nende kontrolli all kitsas kolme kilomeetri pikkune lõik, mis piirnes lõuna poolt Orlova jõega. Ukraina armee 93. brigaadi üksuste abil see nn keel likvideeriti ning tänase päeva teadmise kohaselt Kurahhove taskust kiiret taandumist ei ole oodata, seda enam, et Ukraina analüütikute andmetel oli sealt lõigust viidud Venemaa üksusi Pokrovske suunale.

Pokrovske suunal on ka Venemaa edenemine selgelt aeglustunud ja linnast lõuna pool suruti Venemaa armee tagasi Udatšnest. Kui Venemaa armee ei suuda sealt suunast lähiajal edeneda, siis muutub Pokrovske äravõtmise perspektiiv veelgi hägusemaks, sest linna lauprünnakute ründamine tähendaks väga suuri kaotusi elavjõus. Ja elavjõuga on Venemaa armeel juba praegu probleeme, sest eriti just Pokrovske suunale, aga ka teistele rinnetele saadetakse järjest rohkem karkudega inimesi, kellel on ka niisama käimisega raskusi.

Antud probleemiga on seotud z-kanalites väga palju kõneainet põhjustanud juhtum, kus sotsiaalmeediasse ilmus video, mis näitas kahe lahingutes haavatud ja sealjuures veel mitte terveks saanud sõjaväelase peksmist sõjaväepolitsei poolt selle eest, et nad ei olnud nõus sellises konditsioonis uuesti rindele minema. Antud video kontekstis on Venemaa sotsiaalmeediasse ilmunud kümneid ja kümneid teadaanded, mis kinnitavad sellise praktika massilisust üle riigi ja siis võibki küsida, et kui neil olevat armeesse soovijaid palju, siis milleks on vaja nii käituda?

Rindel ju nendest asja pole, nad surevad kiirelt ja et nendega töötavad peamiselt droonid, siis ei ole neist abi ka Ukraina armee laskepositsioonide väljaselgitamisel. Kui need inimesed terveks ravida, oleks neist armeel kasu, erinevalt praegusest olukorrast, kus nad saadetakse sisuliselt surma. Ukrainale see sobib, sest nende ülesanne ongi praegu hävitada vastast nii palju kui võimalik.

Pokrovske suunal edenesid Venemaa üksused Vozdvižinkast edelas ning nad üritavad ka kirde suunas Baranivkat enda kontrolli alla saada, samuti edenesid nad Ukrainakast lõuna pool.

Luhanske rindel on Ukraina armee lõpuks väidetavalt Ternist taandunud lõuna poole, sest seal pole järgi enam ühtegi hoonet, kus kaitset hoida. Seal suunal võitlevate Venemaa sõjaväelaste sõnul ongi tihti olukord, kus küladest pole enam mitte midagi järel, ometi on ka need endised külad propagandasõjas olulised ning Venemaa propagandamasin pidavat ka viie purustatud hoonega küla meedias välja mängima kui vaat et suurlinna äravõtmise.

Seal suunas kurdavad Ukraina sõjaväelased, et Venemaa armee olevat just sinna toonud Põhja-Korea 170 mm kaliibriga suurtükid Koksan ning need laskvat nii kaugelt, et ukrainlaste droonid nendeni välja ei lendavat ning need suurtükid olevat valusad relvad. Mujal rinnetel neid suurtükke ei olevat siiani märgatud, seega näitab antud käik Venemaa armee jaoks rindelõigu olulisust. Ukraina tõi sinna Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul 60. brigaadile lisaks 63. brigaadi üksuseid, sest vaenlase edenemisele antud suunast on vaja peatada.

Ternist põhja pool Borove suunal võitlev 3. brigaad avaldas video sündmustest, mis olid filmitud juba eelmise aasta lõpupoole, aga märkimisväärseks tegi video Ukraina sõjaväelaste poolt sõjakavaluse kasutamine. Nad hiilisid Venemaa sõjaväelaste positsioonideni ja hakkasid vene keeles rääkima stiilis, et hohollid (ukrainlaste halvustav nimetus vene keeles), tulge välja, te olete ümber piiratud. Kui siis segaduses Venemaa sõjaväelased selgitasid, et nad omad ja tulid selle tõestuseks välja, võeti nad ukrainlaste poolt kinni ja 3. brigaad sai Venemaa armee positsioonid enda kontrolli alla ilma kaotusteta.

Kurski rindelt on viimastel päevadel uudiseid vähe, keerukad ilmastikuolud segavad mõlema poole lahingutegevust. Kurski rindega on aga seotud palju pikantsem lugu, mis on kinnitust saanud ka Venemaa z-kanalite autorite poolt. Nimelt olevat 13. jaanuaril kolm Põhja-Korea sõdurit mingil põhjusel tekkinud tüli käigus tapnud Velike Soldatskoje juures viis Venemaa 810. brigaadi sõjaväelast ning nüüd olevat nad nö “jooksus“ ja tagaotsitavad. Ukraina sõjaväelased olevat aga teises rindelõigus surnud põhjakorealaste juurest võetud asju analüüsides leidnud väidetavalt märke sellest, et põhjakorealased olevat surnuks tulistanud Ukraina sõjaväelasi, kes tahtsid endid vangi anda.

Kõik see kokku moodustab põhjakorealaste ümber järjest negatiivsema õhustiku, sest lahinguväljal on nende efektiivsus jäänud oodatust palju väiksemaks, samas on nendega olnud palju erinevaid probleeme. Venemaa ei ole saanud Kurski oblastit enda kontrolli alla ja võimalikke rahuläbirääkimisi silmas pidades on see Putini jaoks äärmiselt ebameeldiv, samas on ta kõik oma parimad üksused lahingusse saatnud ja reservist enam eriti kedagi juurde võtta ei ole.

Vaherahu kujunenud rindejoonel oleks Putini jaoks häbistav, sest seal pole tema jaoks vahet, kas ukrainlaste kontrolli all on 400 või 1400 ruutkilomeetrit, juba ainuüksi nende viibimine nn põlisel Venemaa territooriumil sõja kolmanda aasta lõpupoole häbistav. Kõigele lisaks on hakanud kannatust kaotama lahingupiirkonnast lahkunud Venemaa elanikud, kes on korraldanud mitmeid üritusi, et oma kasvavat pahameelt väljendada.

Tšasiv Jari ja Toretske piirkonnas on Venemaa armee kasutusele võtnud uue taktika, kus jalaväelased viivad seljakottidega tankimiinid sihtmärgini ja üritavad need kotid siis keldritesse visata, kus võivad olla ukrainlased. Üksikuid sarnaseid episoode on teada ka varasemast ajast, aga nüüd olevat sellised rünnakud muutunud massiliseks. Kuna droonide ajastul on seni pea kõik sellised Venemaa sõjaväelased neid rünnakuid läbi viies surma saanud, kutsuvad ukrainlased neid kas inimtorpeedodeks või bio-kamikadze droonideks. Ukraina sõjaväelaste sõnul kasutavad nad sarnast taktikat, aga koos soomustehnikaga, et sõjaväelasi sealt ära viia, samas kui Venemaa armee oma sõjaväelaste elude pärast üldjuhul pead ei vaeva.

Venemaa armee on laiendanud oma säästudroonide Molnija-2 kasutamist ning sellise drooni rünnakust said viga politseinikud Kupjanskis ning sarnane droon lendas ka üle Dnepri jõe Hersoni oblastis. Kontseptsioon on neil droonidel lihtne, aga töötab – võimalikult odavale tiibadega droonile (peamiselt vineerist) on lisatud kaks elektrimootorit ning sõltuvalt ilmastikutingimustest pidavat nad vaikselt lendama kuni 50 kilomeetri kaugusele ja kui sellisel droonil on tankitõrjemiin TM-62, siis on need osutunud väga ohtlikeks droonideks. Ei midagi keerulist, Ukraina suudaks selliseid ka teha suures koguses, aga ometi olevat nad Ukraina sõjaväelaste sõnul selles osas tagaajaja rollis.

Droonide teemal jätkan. Ukraina kaitseministri Umerovi sõnul saavat Ukraina armee brigaadid edaspidi iga kuu kokku 2,5 miljardit grivnat, et enda paremal äranägemisel just neile vajalikke droone osta.

Ukraina ründab pikamaadroonidega sihtmärke paljudes Venemaa oblastites ning Venemaa elanike poolt videotes on näha, et need droonid lendavad väga madalalt ehk siis radaritel on neid raske avastada ja seoses sellega ka on pärsitud õhutõrjekomplekside töö, samas mobiilseid lahingugruppe neil üldjuhul pole, kes oleksid võimelised selliseid droone maapinnalt maha võtma. Nende rünnakute kontekstis on oluline ka psühholoogiline aspekt – iseenesest ei ole mõne kütusemahuti hävitamine Venemaa jaoks suureks löögiks, kui aga nende tulekahjudest iga päev laetakse sotsiaalmeediasse palju videosid, siis suurendab see rahulolematust venemaalaste hulgas.

Teadaolevalt hävitab Ukraina edukalt rindejoone läheduses Venemaa jaoks järjest defitsiitsemaid õhutõrjekomplekse ning et nende asendamiseks tuuakse neid ära tagalas asuvate objektide kaitselt, siis nende objektide kaitse väheneb. See on see omamoodi paradoks, kus riigil on nii suur territoorium, et seda ei suudeta kaitsta, samas on ikka veel seda vähe ja tuleb läbi hävingu üritada naabritelt maad juurde krahmata.

Ukraina armee üheks tuntumaks üksuseks on kujunenud pataljon K-2, mis on 54. brigaadi koosseisus. Pataljon teeb tööd Bilohorivka juures ning on suutnud pikema aja jooksul üles näidata ülimat efektiivsust eeskätt droonide kasutamisel. Pataljoni sõjaväelane hüüdnimega Phoenix rääkis nn pommitajadroonide spetsiifikast, täpsemalt öeldes DJI Mavic 3 seeria ja Autel droonide kasutamisest viisil, kus nendelt visatakse ülevalt lõhkekehasid alla. Viimasel ajal on väga palju räägitud rallidroonidest, aga statistika järgi saavad mõlema poole sõjaväelased palju rohkem haavata just sellistelt droonidelt visatavatelt lõhkekehadelt.

Nende droonide plussiks on ka lõhkekehade viskamine kõrguselt, kuhu mobiilsete EW seadmete mõju ei ulatu, ka on need droonid nö korduvkasutatavad ehk siis kui moon ära kasutatud, tullakse uue järele. Ka on need droonid nö uue hingamise saanud olukorras, kus Venemaa kasutab palju 2-3 mehelisi jalaväelaste gruppe ning selliste droonidega saab neid odavalt ja edukalt peatada. Phoenixi sõnul tuleb aga arvestada sellega, et kui üritad lennata Venemaa armee positsioonideni, siis võidakse droon kas EW-ga alla võtta või siis ka lihtsalt sileraudsetest jahipüssidest lastud haavlitega maha võtta.

Kaitses olles olevat ideaalne vastast hävitada 200-300 meetri kaugusel ukrainlaste positsioonidelt, K-2 pataljonis pidavat ühel lõigul üldjuhul korraga töötama kolm sellist drooni, millest igaühele on ette antud kõrgus, kus nad peavad lendama, et juhuslikult mitte teiste enda droonidega kokku põrgata. Tüüpiliselt pidavat olema selliste droonide nö efektiivne töökõrgus 50-70 meetri vahel, aga vajadusel visatakse lõhkekehasid ka kõrgemalt.

Phoenixi sõnul on Autel droonid paremad kui DJI MAvic 3 seeria omad mitmel põhjusel. Öösel pidavat Autelid olema palju stabiilsemad, neid pidavat olema siis palju lihtsam juhtida. Teiseks olevat Auteli droonidele tehtud ukrainlaste poolt tarkvaraversioon (firmware), mis täielikult arvestab droonide kasutamisel sõjapidamise vajadustega. Kolmandaks olevat tänu sellisele tarkvarale Auteli droonidelt lihtsam laskemoona drooni küljest vabastada.

Laskemoonaks pidid ülekaalukalt kõige paremad olema USA granaadid, sest sellega pidavat garanteeritult saavutatama hea tulemus, samas kui vanade nõukaaegsete granaatide puhul olevat palju tõrkeid. Toodetakse ka ise kõikvõimalikku laskemoona 3-D printeritega, aga võimalusel eelistatakse alati USA käsigranaate.

Olen ka ise mitmel korral kirjutanud Venemaa armee sõjaväelaste poolt keepide kasutamist pimedal ajal, mistõttu on neid keeruline soojuskaameraga märgata. Elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestov laadis oma Telegram kanalile üles video sellise keebi kasutamisest ja nagu näha, siis päris nähtamatuks nad ei tee, kui droonil on hea soojuskaamera ja ta on piisavalt lähedal, siis joonistub välja sellise keebi kontuur ja sõdurit see ei päästa, aga kui ta asub droonist kaugemal, siis droon teda nö ei näe ja efekt on täiesti olemas.

Venemaa armee kaotas eile Ukraina armee andmetel 1950 inimest surnute ja raskelt haavatutena ning Venemaa armee kaotused on ka selles kuus liikumas 45000+ inimese juurde, mida on väga palju.

Antud kontekstis põhjustas Venemaa z-kanalites palju ärritust Trumpi jutt miljonist surnud Venemaa sõjaväelasest (ja Ukrainal 700000), sest tegelikult jah on need koos haavatutega, aga kuna Venemaa enda meedias kaotuste teemal üldse midagi rääkida ei taheta, siis on selles kontekstis miljon ka koos raskelt haavatutega väga suur arv ning Venemaa infovaakumi tingimustes hakkab see arv elama oma elu, sest ütleja on hetkel maailmas kõige nö kuumem persoon, kellele Venemaa patrioodid varasemalt panid suuri lootusi. Venemaa kaotuste illustreerimiseks lisan foto Sahhalini saarelt, kus ühes koolis on sõja jooksul hukkunud juba 12 nende vilistlast. See annab kaotuste mastaabist aimu.

Ukraina saatkond Israelis avaldas oma FB-i lehel info, mille kohaselt olevat Israel huvitatud Ukrainale üle andma Venemaa päritolu relvastuse, mille nad on viimasel ajal enda kätte saanud Hezbollah’i ja Hamas’i käest, kusjuures Hezbollah’il olid terved maa-alused relvalaod, kus leidus ka omajagu Venemaa tankitõrjevahendeid, mis Ukrainale kuluksid marjaks ära.

Venemaa sotsiaalmeedias on täna tähelepanu keskpunktis omamoodi juhtum, kus 71. aastane pensionär andis petturitele raha. Esmapilgul ju ei midagi erilist, aga pikantseks teevad selle just detailid. Tegemist oli Olga Serovaga, kes töötas omal ajal Samaara oblasti kuberneri abina ja juhtis ettevõtet АS „Корпорация развития Самарской области“, mis kureeris ka riigi ja oblasti poolt sinna investeeritud vahendeid. Nüüd läks naine VTB panka ja soovis välja võtta 350 miljonit rubla ja 800000 dollarit, mis on kokku üle 4 miljoni dollari. Kuigi panga töötajad üritasid naist veenda ümber mõtlema, jäi ta endale kindlaks, võttis raha välja ja andis edasi väidetavalt petturitele, kellega oli telefoni teel tutvunud.

Sellega asi ei piirdunud, naine läks ka Sberbanki ja tahtis sealt ka raha välja võtta, aga seal talle seda ei võimaldatud. See juhtum näitab Venemaal korruptsiooni ja riigi tagant varastamise mastaape ning kui selliseid summasid pannakse pihta oblastite tasandil, nii et ka suhteliselt väikestel tegijatel on arvetel miljoneid dollareid, siis riigi tasandil on summad palju suuremad. Z-kanalites ollakse õnnetud, et see raha liikus väga suure tõenäosusega Ukraina armeele, aga ma oskaksin sellisel juhul küll ainult öelda, et hea töö ja nii jätkata!

Järgmine ülevaade reedel

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING