Olukord rinnetel. Venemaa jätkas aktiivselt Ukraina positsioonide ründamist Avdiijivkast põhja pool ning suutis ka edeneda aheraine mäe suunas, nii et paariks tunniks suutsid nad ahermäe põhjaküljele Venemaa lipu üles panna, mille Ukraina rallidroon hiljem hävitas. Krasnogorivkast kirde suunas üritas Venemaa kasutada soomustehnikat, aga see hävitati kiirelt. Mujal tehti varasemad 30-40 mehelised rünnakurühmad kolm korda väiksemaks ning pealetungile suudeti seetõttu minna palju laiemal alal. Sõjalise eksperdi Sergei Grabski sõnul on Avdiijivkast põhja pool Venemaa vägede ülekaal elavjõus isegi suhtega 1:10 ning sellistes oludes on Ukrainal keeruline kõiki positsioone hoida, hoolimata vastase elavjõu hävitamisest. Kuigi andmed Venemaa edenemise kohta on vastukäivad, on selge, et Krasnogorivkast lääne pool oleva raudteetammi pärast käivad lahingud ning Venemaa üritab enda kontrolli alla saada mõlemad metsaveerud, mis raudteed ümbritsevad.

Venemaal elavjõudu jagub, aga Ukraina poolelt on Avdiijivka suunalt tulnud signaale, et laskemoona suurtükkidele hakkab kohati nappima. Aheraine mäe kaitsmise osas on ka tulnud Ukraina poolelt kriitikat, et kujunenud olukorras oleks pidanud varem ära tooma mäe peal olnud sõjaväelased, kes paraku jäid nüüd Venemaa kaudtule alla ning sellel olid kurvad tagajärjed. Mõnes mõttes võib seda aherainemäge oodata Ussisaare saatus, sest seda lagedat platood on ülimalt keeruline kaitsta mõlemal poolel. Venemaa jätkab rünnakuid, ekspert Aleksander Kovalevko andmetel on hakatud sinna juba Luganski rindelt vägesid lisaks tooma. Venemaa koondab üksuseid ka Avdiijivkast lõuna poole ning lähiajal võib ka sealt suunast alata laial lõigul väikeste jalaväegruppidega rünnak. Nende tagasitõrjumiseks on vaja eeskätt suurtükkidele kassettmoona ning neid mürske peaks USA ladudes jaguma veel pikemaks perioodiks.

Venemaa viimase aja edenemised ei ole veel eriti mõjutanud Avdiijivka varustamist, aga kui Venemaal õnnestuks lõuna poolt liikuda Tonenke ja Severne asulateni, siis oleks Ukraina jaoks olukord keerulisem. Linna endani Venemaa üksused ei suuda välja jõuda, sest seal on Ukrainal korralikud kaitserajatised, aga kui linnast lääne pool otsustab Venemaa tuhanded jalaväelased surma saata, siis on keerulisem.

Kahuriliha Venemaal jagub, sest kõrgete palkade ja hüvitiste maksmiseks saab lisaks energiakandjate müügist saadavale tulule raha võtta veel Rahvusliku Heaolu Fondist, aga sõja jooksul on väidetavalt juba rohkem kui pool seal olnud vahenditest ära kulutatud ja praegusel kujul jätkates saaksid järgmisel aastal seal fondis vahendid otsa. Ukraina sõjandusekspertide andmetel suudab Venemaa seetõttu sõlmida iga kuu lepingu suurusjärgus 20000 inimesega ning see võimaldab Venemaal Avdiijivka suguseid sõjalisi operatsioone ette võtta. Erinevatel hinnangutel on Venemaa armeel Ukrainas 400000-440000 sõdurit, võrdluseks eelmisel aastal enne mobilisatsiooni oli neid järel hinnanguliselt 150000-180000 ja just siis andis see võimaluse Ukraina sügiseseks edukaks operatsiooniks Harkivi oblastis.
Samas ei taha ka Venemaa sõjaväelased minna nagu lambad tapalavale, nii olid Avdiijivkast põhja pool keeldunud enesetapjalikele rünnakutele minemast kolm pataljoni, kes juba olid varem sealsamas kandnud raskeid kaotusi. Kui Venemaa kaotused elavjõus seal rindelõigus on Ukraina armee andmetel isegi rohkem kui suhtega 20:1, siis on see vägagi kõnekas.

Bahmuti juures on Venemaa selgelt aktiviseerunud linnast põhja pool ning on saavutanud ka edu. Bahmutiga seoses on välja kujunenud huvitav olukord, kus Ukraina armee ohvitseri Arty Green’e sõnul on Venemaal palju parem pealetungile minna Bahmutist põhja pool ning Ukrainal omakorda on väga soodne rünnata Bahmutist lõuna pool. Bahmutist põhja pool saab Venemaa kasutada laskemoona ja tehnika hoiustamiseks kaevandusi, kuhu Ukraina relvad ei ulatu, ka on nende kontrolli all oluline kõrgustik, mis asub Berhivka veehoidlast põhja pool. Praeguse Venemaa tegutsemise põhjal paistab, et enne teedelagunemise perioodi proovivad nad Bahmutist põhja pool oluliselt parandada oma kaitsepositsioone, proovides enda kontrolli alla saada kõrgendikke, metsaviirge ning jõuda veetõketeni.

Bahmutist lõuna pool on olukord täpselt vastupidine, Arty Greene sõnul on pinnase reljeefi tõttu seal suur eelist neil kes tungivad peale lääne poolt, kus asuvad väga olulised kõrgendikud, mis on Ukraina kontrolli all. Green’e sõnul on ei Ukraina sinna toonud ei lisajõude ega tehnikat, Ukraina tegutseb väga tulemuslikult küllaltki väikeste jõududega. Natuke segab Ukraina edenemist lõuna pool asuv Kurdjumovka, kus on ka olulised kõrgendikud, selle asula kaitsmisele on Venemaa suunanud arvestatavad jõud ning eilne Ukraina rünnakuüritus ebaõnnestus. Ukraina jaoks on oluline seal rindelõigus säilitada oma aktiivsust, et nii siduda seal ära võimalikult palju Venemaa üksuseid.

Lõunarindel muutusi ei olnud, kuigi Ukraina proovis edasi liikuda Verbove suunas ning on olemas ka video, kuidas rünnakul sai tabamuse Leopard 2 tank, millest meeskond küll pääses, aga seda tanki enam taastada ei õnnestu. Suurte jõududega Ukraina seal piirkonnas praegu ei ründa, sest osa üksuseid on viidud Avdiijivka juurde ning teiselt on välja kujunenud sellel rindelõigul jõudude tasakaal, kus ilma läänest saadavate lennukiteta on Ukrainal keeruline jõudude vahekorda muuta. Kindlasti jätkatakse suurtükkidega vaenlaste kaitsepositsioonide hävitamist, aga praegu Venemaal veel jagub elavjõudu, kellega kaotusi katta. Venemaa üksused korraldavad ka aktiivselt vasturünnakuid nii Tokmakui kui Berjanski suunal.

Hersoni rindel on Venemaa loonud nö kiirreageerimisjõud, mis nende endi jutu järgi patrullivat jõeäärset piirkonda Oleški ja Nova-Kahhovka vahel, samas on Venemaa enda z-blogijate sõnul ukrainlaste kontrolli all arvestatav osa Dnepri idakaldast ning Ukraina valmistuvat enda kontrolli all olevat ala laiendama. Z-bojijate sõnul liikuvat Ukraina väga hea väljaõppega sõjaväelased väikeste rühmadena, mistõttu olevat nende vastu liugpommid väheefektiivsed.

Aleksander Kovalenko andmetel on peale viimaseid rünnakuid Berdjanski ja Luganski lennuväljadele Venemaa oluliselt vähendanud helikopterite KA-52 kasutamist, aga seda on nad kompenseerinud veelgi rohkemate liugpommide kasutamisega ning eriti palju kasutab Venemaa neid just Hersoni rindel Dnepri ääres. Kovalenko andmetel kasutas Venemaa 23. oktoobril rohkem kui 100 liugpommi ning ainuüksi oktoobri jooksul olevat Venemaa kokku kasutanud üle 1000 liugpommi. Krimmi sõjaväelennuväljad janunevad korraliku ATACMS rauavihma järele ja peale sellist „vihmasadu“ muutuks Dnepri forsseerimine ka natuke reaalsemaks, aga hetkel saavad Venemaa lennukid neid liugpomme karistamatult kasutada. Arty Green’e sõnul olevat praegu Venemaa lennuväe aktiivsus suurem kui aasta tagasi, ühest küljest üritavat Venemaa küll sellega kompenseerida suurtükiväe efektiivsuse kahanemist, aga teisalt olevat nad teadlikud sellest, et Ukrainal on nüüd vähem mobiilseid õhutõrjesüsteeme ning õhutõrjekompleksid olevat ka Lancet droonidega rindejoonest kaugemale surutud.
Kui Ukraina suudaks isegi hävitada Krimmis olevad lennukid, siis täpselt sama oleks vaja teha ka Venemaa territooriumil Ukraina piiri lähedal asuvate sõjalennukitega, aga nende ründamiseks napib Ukrainal relvastust ning olukorras, kus Venemaa raketid katavad kogu Ukraina territooriumi, on ka keeruline suuremas koguses rakette toota. Ukrainast tuleva info kohaselt olevat Ukrainal tootmisküps Venemaa tiibraketi H-101 analoog, aga praeguses olukorras on keeruline vähegi arvestatavamas mahus tootmise käivitamine.

Viimaste päevade jooksul on oluliselt vähenenud Venemaa rünnakud rakettide ja Iraani droonidega ning viimase paari päeva jooksul on Ukraina kõik Shahed’id ka alla tulistatud, kusjuures Ukraina armee poolt edastatud videos näidatakse esmakordselt õhutõrjekompleksi Hawk edukat kasutamist drooni hävitamisel. Hawk’i näol on tegemist küllaltki eakate õhutõrjekompleksidega, aga neile pidavat rakette jaguma ning kui nendega saab Shahedid alla võtta, ei olegi see kõige halvem variant. Samas olen nõus nende arvamusega, kes seletavad vähenenud rünnakuid Venemaa valmistumisega talvisteks massiivseteks raketirünnakuteks Ukraina energiataristu objektide pihta ning neil vastamiseks peab ka Ukraina droone varuma. Kusjuures Venemaa riiklikes meediakanalites on alustatud valeuudiste tootmist sellest, kuidas juba praegu olevat Ukrainas elektri klientideni toimetamisega suured probleemid, paljuski tehakse selliseid uudiseid oma elanike rahustamiseks, et teil on küll seis nukker, aga Ukrainas on seis veel võrratult viletsam.

Venemaal on Defence Expressi andmetel huvitavad probleemid tekkinud helikopterite KA-52 tootmisega. Üks teema on see, kui palju neid üldse suudetakse toota sanktsioonide tingimustest, räägitakse vahemikus 5-15 helikopterit aastas. Aga probleem on selles, et nn paralleelimpordi kaudu komponente riiki tuues olevat ühe helikopteri hind tõusnud tootja jaoks 1,17 miljardi rublani, aga Venemaa kaitseministeerium on nõus maksma 900 miljonit rubla, seega iga helikopteri pealt tuleks tootjale rohkem kui 200 miljonit rubla miinust, aga ega neil pääsu pole, punnivad edasi, kuni pankrot silme ees.

Venemaal on väga keeruline ennast kehtestada Zaporižžja ja Hersoni oblastites, kus okupeeritud territooriumitel on vastuseis okupatsioonivõimule tugev ning okupantide ja kollaborantide elu ei ole meelakkumine, nii lendas 23. oktoobri õhtul Berdjanskis õhku sõiduauto Moskvitš, kus rolli taga oli Venemaa sõjaväelane, kes suri saadud vigastustesse. Jegveni Balitski, Zaporižžja okupatsioonivõimu juht, julgeb küll telestuudios ähvardada Balti riike ja NATO-t, samas ei julge ta Zaporižžja oblastis isegi poodi minna, rääkimata turul ringi liikumisest. Balitski sõnul on oblastis hetkel puudu1700 arsti ja 1200 kooliõpetajat ning Venemaal napib spetsialiste, kes oleksid vabatahtlikult nõus okupeeritud territooriumile tulema tööd tegema, seda vaatamata isegi seal pakutavale kõrgemale palgale. Kui õpetajate puudus on otsapidi seotud sellega, et okupatsioonivõimu tulles vallandati paljud, kellele ei sobinud uus võim ja õpetajatele on siiski võimalik Venemaalt mingilgi kujul läbi häda asendust leida, siis arstide osas on seis keerulisem, sest ukrainlastest arstid ei soovi okupatsioonivõimude all töötada, aga Venemaalt ei taha arstid sinna tulla. Nii on okupeeritud oblastite haiglates ja polikliinikutes töötajatega väga keeruline olukord ning Balitski sõnul mingit lahendust probleemile lähiajal ei paista.

Venemaa üritab probleemi lahendada venestamisega ehk siis kohapeal elavate ukrainlaste sõnul toimuvat juba praegu aktiivne nö passportiseerimine ehk Venemaa kodanikuks sundimine, ilma Venemaa passita aga loetavat ukrainlased uuest aastast nö välismaalasteks, mis tähendab meditsiiniteenustest ilmajäämist, interneti kasutamise võimaluse lõppemist, sest internetipakkujatega saavad lepingud teha ainult Venemaa kodanikud, probleemid tekivad ka oma kinnisvaraga seotud tehingutega jne. Ukrainlaste sõnul olevat paljud mehed sisuliselt koduarestis, sest kui nad üritaksid oblastist lahkuda, satuksid nad filtratsioonilaagritesse ja sealt edasi oleks nende tulevik ebaselge. Loomulikult ootasid suurem osa Zaporižžja ja Hersoni oblastite okupeeritud territooriumite elanikest Ukraina edukat pealetungi, aga tänavu on keeruline Ukraina suuremat edenemist näha ning paljud inimesed peavad edaspidi siiski hakkama okupatsioonivõimu all mingil kujul tööd tegema, et ellu jääda.

Okupatsioonivõimud on eriti aktiivselt sihikule võtnud lapsed, kelle nutiseadmetest üritatakse leida äppe, mis on seotud Ukraina koolisüsteemis õppimisega või leida vihjeid selle kohta, et lapsed jälgivad info saamiseks Ukraina meediakanaleid. Okupandid usuvad ikka veel, et neil õnnestub läbi okupatsiooni ukrainlasi endid armastama panna, aga kasvõi Balti riikide kogemus näitas, et okupeeritud territooriumil jäävad kohalike elanike jaoks okupandid okupantideks ning see ei muutu ka pikkade aastakümnete jooksul, eriti kui okupandid on kohalikke elanikke tapnud ja represseerinud, aga Venemaa kuriteod Ukraina rahva vastu on eriti võikad olnud.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Märkmed: