Ukrainas toimuva sõja kontekstis on nafta maailmaturuhind väga oluline, sest just energiakandjate müügist saadud tulud on võimaldanud Venemaal palgaarmeed sellisel kujul suurendada ja läbi sellise tegevuse on jõudnud omajagu raha Venemaa kõige vaesemate elanike gruppideni, kes selle raha üldjuhul on kiirelt ka tarbimisse suunanud, elavdades nii Venemaa majandust.
Ukraina jaoks oleks ka see hea variant, kui nafta hind ei tõuseks kõrgemale 65 dollarist/barrel, sest sellisel juhul oleks Venemaa ettevõtetele makstav hind Läänemere ja Musta mere sadamate natuke üle 50 dollari barrelist, samas kui Venemaa tänavuse riigieelarve tegemisel arvestati nafta hinnaga 69,7 dollarit Venemaa sadamates (FOB). Lisaks on USA senaatorid välja tulnud initsiatiiviga luua õiguslik raamistik, mille alusel saaks konfiskeerida tankeritel asuva nafta, mida veavad sanktsioonide all olevad Venemaa varilaevastiku tankerid.
Venemaa naftatulude kärpimine on üks väheseid mõjutushoobasid Venemaa suunal, aga ei ole see hinnalangus probleemideta ka USA jaoks, sest eks oli ju üks Trumpi lendlause valimistega seoses naftatootmise suurendamisega USA-s seotud, aga juba praeguse hinnataseme juures on tulnud järjest rohkem tagasisidet USA kildanafta tootjatelt, et hinnaga 65 dollarit/barrel on naftatootmine nende jaoks tasuvuse piiri peal, aga kui hind langeb alla 60 dollari/barrelist, siis sellisel juhul ei ole tootmise suurendamine mõeldav ja ei taha ka pangad sellisel juhul laenu anda.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kuna aga käesoleva aasta jooksul on turule lisandumas järjest rohkem naftat ja kui tollisõda jahutab maailmamajandust, mille tõttu väheneb nõudlus nafta järele, võib nafta hind langeda 50 dollari juurde barrelist, aga ei ole mingiks perioodiks ka välistatud hind 40 dollarit/barrelist, mis lööks Venemaad juba väga-väga valusalt, aga täpselt sama käiks ka USA kildanafta tootjate kohta. Jälgime arenguid, sest hetkel kehtivad USA poolt Hiinale 145% tollid, mis teevad Hiina kaupade USA-sse ekspordi mõttetuks, nii rääkis USA mööblipoodi pidav ettevõtja, et tollide tulemusena kallineks 400 dollarine Hiinast toodud diivan rohkem kui 1000 dollarini, aga selle hinnaga keegi seda ei ostaks, samas USA-s endas olevat mööblitööstus suures osas riigist ära viidud ja sarnaseid tooteid sama hinnatasemega kuskilt müügile võtta ei ole. Eks ta ole, hea hetk Euroopa mööblitööstusel USA-sse minna.
Ukrainale aga sobiks väga madal nafta maailmaturuhind väga hästi ja sobiks see ka Eestile, samas on minul keeruline ette näha, et nii kõrged USA poolt kehtestatud tollid Hiina kaupadele jääksid pikemaks ajaks, sest USA importis eelmisel aastal Hiinast 440 miljardi dollari eest kaupa (USA eksportis eelmisel aastal Hiinasse kaupasid 145 miljardi dollari eest, kaubavahetuse puudujääk seega 295 miljardit dollarit), mida pole võimalik kiirelt asendada kõigis kaubagruppides ja eriti käib see haruldaste muldmetallide kohta, mille osas on Hiinal maailmas 80% turuosa, samas on neid muldmetalle vaja päris arvestatavas koguses USA relvatööstusel. Ka mõjutavad need tollid negatiivselt tuhandeid USA ettevõtjaid.
Viimastel päevadel on palju juttu olnud Venemaa armee sõdivatest Hiina kodanikest. Ukraina sõjaväelane, kes kirjutab Telegramis varjunime Salt all, tõi välja, et Ukraina pool oli Venemaa armees sõdivate hiinlaste kohta kogunud andmeid viimase kahe aasta jooksul, aga mingil põhjusel oli just nüüd õige hetk need avalikuks teha.
Salti sõnul on Ukrainal andmed rohkem kui 150 hiinlase kohta, aga reaalsuses võib nende arv olla kordades suurem. Hiinlased on laiali erinevates üksustes üle kogu rindejoone, nad on seal ametis rallidroonide pilootidest kuni kuulipilduriteni. Salti sõnul ei tunnista Hiina seda kunagi ametlikult, aga tema andmetel on hiinlaste hulgas ka karjäärisõjaväelasi.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Salti sõnul on hiinlaste kohalolekul väga selge põhjus – nad tulid omandama reaalseid sõjakogemusi, sest mitte üksi kuitahes laiaulatuslik õppus ei asenda reaalset sõjategevust. Kui põhjakorealased tulid lahingukogemusi omandama üksustega, siis Hiina on Salti sõnul valinud teise tee – nad lubavad Venemaal teha Hiina sotsiaalvõrgustikes reklaami Venemaa armeega lepingute sõlmimiseks, samas omades ülevaadet sõtta läinud inimestest eesmärgiga saada neilt hiljem väärtuslikku tagasisidet.Ehk siis eesmärk on neil sama mis põhjakorelastel, aga loodeti see saavutada varjatumalt tegutsedes. Kusjuures Ukraina sõjaväelaste sõnul on põhjakorealaste võitlusvõime sõja jooksul oluliselt paranenud ning nende ballistilised raketid on palju täpsemaks muutunud ehk siis Põhja-Korea on saavutanud sõdides oma sõjas osalemise eesmärgi ning see on halvaks uudiseks Lõuna-Koreale, kellel sarnane kogemus reaalsest sõjategevusest viimaste aastakümnete jooksul puudub.
Olukord rinnetel.
Viimastel päevadel on sõjapidamist seganud väga keerukad ilmastikuolud, nii on lumekiht maha tulnud isegi Hersoni oblastis ning lume ja lörtsisajuga kaasneb tugev tuul. Sotsiaalmeedias on palju videosid mudas kinniolevast ratastehnikast ning kõik see kokku on eeskätt raskendanud Venemaa poolelt soomustehnika ja ka sõiduautode kasutamist rünnakutel, mistõttu on Venemaa poolelt jätkuvalt kandev jõud jalaväelaste väikesed grupid.
Huvitav on märkida, et mõlemalt poolelt kirjutavad sõjaväelased, justkui planeeriks vastane suuremat pealetungi. Kui lääne meedia on valdavalt keskendunud Venemaa võimliku suure pealetungiga lugejate hirmutamisele, siis Venemaa poolelt omakorda kirjutatakse, et Ukrainal on reservis hästivarustatud üksused, kes võivad mõnel suunal minna suurpealetungile. Reaalsus kipub pigem olema vast selline, et Venemaa üritab kogu rindejoone ulatuses leida Ukraina kaitsest nõrgemaid kohti ja selle leidmisel rünnata suuremate jõududega, täpselt nagu nad tegutsesid Katerinivka suunal, kus Ukraina armee eeldas pigem Venemaa armee peamist lööki lõuna suunas Lõmani peale.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina armee jaoks sõja kontekstis väljakutseks rohkem kui 1200 kilomeetri pikkune rindejoon ning arvestades puude lehteminekut, mis annab ründavale poolele täiendavat kaitset, võib Ukraina analüütiku Konstantin Mašovetsi sõnul Venemaa seda asjaolu ära kasutades korraldada teede tahenemisel suurema rünnaku Sumõ oblastis, sest neil on Kurski oblastis hetkel rohkem kui 60000 sõjaväelasest koosnev väegrupp. Mašovetsi sõnul õnnestuks Venemaa armeel ideaaljuhul enda kontrolli alla saada kuni 30 kilomeetri laiune ja 10 kilomeetri sügavune piiriäärne maa-ala Sumõ oblastis, aga tema sõnul ei istu ka Ukraina sõjaväelased nö käed rüpes ja kavandavad vastumeetmeid, et see Venemaa plaan teoks ei saaks.
Sumõ piirkonna kontekstis on Venemaa mitu päeva järjest kuulutanud, et Bassivka asula on nende kontrolli all, aga Ukraina sõjaväelaste andmetel see tõele ei vastu ja selle kinnituseks avaldasid nad sotsiaalmeedias video, mis kinnitas juba varasemalt tuttavat mustrit selle asula osas – Venemaa sõjaväelased tulevad asulasse väikeste gruppidena, kasutades ATV-sid ning nad üritavad võimalikult ruttu keldritesse peitu minna.
Ukraina sõjaväelased omakorda hävitavad kõigepealt Venemaa sõjaväelaste sõiduvahendid, peale mida hakatakse droone lennutama hoonetesse, kus on Venemaa sõjaväelased peidus. Piisab ka sellest, kui hoonete konstruktsioonid kokku kukuvad droonide rünnaku tulemusena, peale seda on Venemaa sõjaväelased keldrites lõksus ja omal jõul sealt enam välja ei saa. Mingi aja pärast ei ole seal asulas enam järgi hooneid, mille keldrisse saaks peitu pugeda, aga praegusel ajal võimaldavad ainult asulates asuvad keldrid Venemaa sõjaväelastel ellu jääda.
Ukraina armee jaoks on väga oluline hoida Sumõ oblasti põhjaosas asuvad kõrgendikud oma kontrolli all, nende kaotamise korral oleks madalamal asuvas Sumõs tulevikus olukord palju keerulisem.
Venemaa on pikkade-pikkade kuude jooksul üritanud enda kontrolli alla saada Toretsket, et sealt arendada pealetungi põhja suunas. Kui nüüdseks on valdav enamus asula rusudest Venemaa kontrolli all, on sellest suunast põhja poole liikumise perspektiiv hägune, sest Ukraina armeel on seal korralikud kaitsepositsioonid. Venemaa suunas seetõttu rohkem jõude asulast edelas asuva rindelõigu suunas, kus nad võtsid enda kontrolli all Oleksandropili asula ning sealt suunast läheb põhja poole maantee, mida mööda saab praegusel teedelagunemise ajal ka rasketehnikaga sõita.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Venemaa armeel on paari viimase päeva jooksul olnud edenemine Kurahhivi suunal ning Pokrovske suunal üritavad nad liikuda Dnipropetrovski oblasti piiri suunas, aga sisuliselt on nad seal paigal tammunud juba kolm nädalat ning iga väiksemgi edenemine tuleb nende jaoks suurte kaotuste hinnaga. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul ei muudaks aga ka see sõja edasise kulgemise mõttes suurt mitte midagi, kui Venemaa armee väga suurte kaotuste hinnaga oblasti piirini peaks jõudma. Ukraina sõjaline ekspert Aleksandr Kovalenko analüüsis Venemaa armee poolt droonide kasutamist aprilli esimesel nädalal ning suurima muutusena tõi ta välja, et Venemaa kasutas märtsi esimese nädalaga võrreldes vähem rallidroone. Kui seda võiks proovida seletada näiteks keerukamate ilmastikuoludega, siis teemat laiendas Venemaa z-blogia Svjatoslav Golikov, kes kirjutab varjunime Filolog v zasade nime all.
Tema sõnul on lahingud niivõrd intensiivsed, et rallidroonidest on suur puudus, lisaks on puudus laskemoonast suurtükkidele ning ei jätku ka sõjaväelasi jalaväegruppidesse ning ta lisas sarkastiliselt, et kuna lahinguülesanded tuleb täita, võtavad üksuste komandörid „tegevusetult“ passivad sõjaväelased ja saadad eesliinile. Tegevustult seetõttu, et näiteks soomustehnika ekipaažidel ei ole soomustehnikat, millega sõita, droonioperaatoritel ei ole droone, mida lennutada jne.
Z-kanali „Dva majora“ andmetel jagub nädalaks antud rallidroonidest üheks päevaks lahingutegevuseks ja sealt edasi olevat kõik juba nö kangelaslikkuse teema, kus Venemaa sõjaväelased lähevad kergsõidukitega nn banzai-rünnakutele, sest lahinguülesanne on vaja kuidagi täita.
Aga ei ole seetõttu eriti kergem elu ka Ukraina poolel, sest Vassil Pekhno sõnul on Ukraina üksustel jätkuvalt suur puudus elavjõust ning osades üksustes olevat võitlusvõimelisi sõjaväelasi nii vähe järgi jäänud, et sellest ei tohi kõva häälega rääkida, samas olevat tegemist avaliku saladusega ning ei ole ka Ukraina poolel harvad need juhtumid, kus kaitses saadetakse tekkinud auke täitma näiteks miinipildurid.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Militarny andmetel avaldas Bundeswehr uurimuse Saksamaa relvade kasutuskogemusest Ukrainas toimuvas sõjas, mille võiks kokku võtta nii, et lihtsam on parem. Sõja käigus on näiteks kapriisseteks osutunud kõrgtehnoloogilised ja seetõttu kallid liikuvsuurtükid PzH 2000, millel oli palju tarkvaraprobleeme ning ülekuumenev suurtükitoru, ka on nende remontimine osutunud problemaatiliseks, eriti mis puudutab ressursi kaotanud suurtükitorusid, mida ei olnud võimalik lihtsalt asendada. Samas lisaksin enda poolt, et Ukraina sõjaväelaste sõnul on tegemist suurepärase masinaga juhul, kui ta töötab, sest ta laseb kiirelt ja täpselt.Probleeme on ka tankidega Leopard 2A6, mida pidavat olema lahingutingimuste väga keeruline hooldada, rääkimata remontimisest.
Kõige paremini on ennast näidanud jalaväe lahingumasinad Marder ja õhutõrjekompleksid Gepard, nende osas on negatiivset tagasisidet oluliselt vähem. Suurepäraselt on ennast näidanud keskmaa õhutõrjekompleksid IRIS-T, aga nende osas on suurim probleem õhutõrjerakettide defitsiit. Aga Saksamaa relvatööstus on saanud sõja ajal Ukrainast hindamatu väärtusega tagasisidet ja nüüd on neil võimalik esile kerkinud kitsaskohtadega tegeleda. Huvitav kriitika oli ka õhutõrjekomplekside Patriot kohta, mis olevat suurepärased õhutõrjekompleksid, aga millele tootja ei suuda pakkuda tagavaraosasid.
Venemaa ründas ballistilise raketiga Dnipros asuvat ladu, kus hoiti peamiselt laste mähkmeid ja niiskeid salvrätte. Selliseid suuri ladusid Ukraina sõjavägi ei kasuta, sest nad on Venemaa rakettidele lihtsaks sihtmärgiks ning seetõttu on Ukraina armee logistika nii hajutatud kui võimalik, suuremaid ladusid nad ei kasuta. Venemaa propagandamasinal aga on mida näidata, sest mähkmed eraldavad põlemisel palju musta suitsu ning siis saab öelda, et nii põleb NATO sõjatehnika.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
