Põlenud Crocus City Hall Moskvas. Foto: Evgenia Novozhenina/Reuter
Neljast terroristist tulistasid kaks, üks oli noaga ja üks filmis. Kiire ja professionaalne tegutsemine (lisaks tulistamisele süüdati hoone), vaba lahkumine autoga, millega tuldi – Levini sõnul ei suudaks Ukraina eriteenistused ka parima tahtmise juures midagi sarnast korraldada, kui suudaks, oleks sisuliselt kogu Venemaa nende kontrolli all.
Aga huvitavaid infokilde on veel. Saalis jäid filmitud materjalis silma sinistes kampsunites ja teksades mehed, kes rünnaku algfaasis olid väga rahulikud ning nad andsid korraldusi, et tuleks sulgeda uksed, mille kaudu saalist välja pääseb. Sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul on väidetavalt tegemist SVR-i töötajatega (Служба внешней разведки – Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus), keda oli saalis seitse ja kes terrorirünnaku algfaasis olid väga rahulikud, aga kui nad said aru, et ootamatult väljus olukord nende kontrolli alt, muutusid nad närvilisteks ning lahkusid saalist. Kovalenko sõnul oli ühel SVR-i töötajal äratuntavalt nähtav relvavöö, seega olid need inimesed tema sõnul relvastatud, aga ei võtnud midagi ette rünnaku peatamiseks.
Väga palju küsimusi on tekkinud ka hukkunute osas. Kui oli teada 137 hukkunut, siis kuulide läbi hukkus neist ainult 40, ülejäänud hukkusid, sest tuli levis väga kiirelt ning osad väljapääsud olid lukustatud. Automaatne tulekustutussüsteem ei toiminud ning hädine õigustus oli, et see olevat ette nähtud ainult nö loomulikult tekkinud tulekahju kustutamiseks, mitte aga süütamise tagajärjel tekkinud tulekahju kustutamiseks. Kuigi kontserdisaalide tuleohutuse tõstmiseks saab ehitusel kasutada materjale, mis ei sütti nii kergelt, siis väidetavalt on pea kogu Venemaal selles osas mindud kokkuhoiu teed, mistõttu kasutatakse meelelahutuskeskustes ehitamisel materjali, mis süttivad kergelt, põlevad hästi ning levitavad sealjuures väga mürgist suitsu. Kui lisame teadmise, et sealsamas lähedal asuva politseijaoskonna töötajad ei julgenud ilma korralduseta midagi ette võtta ning eriüksus saabus sündmuspaika tükk aega peale seda, kui terroristid oli lahkunud, siis tekib küsimusi rohkem, kui on neile vastuseid.
Kuigi Bloombergi andmetel ei olevat mitmete Putini nö siseringi kuuluvate inimeste sõnul mitte mingisuguseid märke Ukraina osalusest, siis väidetavalt Putin olevat andnud mõista, et süüdi saab tema arvates olla ainult Ukraina ning tänase Venemaa poliitreaalsuse tingimustes tähendab see seda, et luurejuhid peavad seda versiooni kinnitama, kui jaburalt see ka ei kõla. Eriti selles valguses, kui ootamatult ilmus pildile Valgevene diktaator Lukašenka, kelle sõnul tahtsid terroristid minna Valgevenesse, aga tänu Valgevene eriteenistuse heale tööle olid terroristid sunnitud Valgevene piirilt tagasi pöörduma.
Omaette teema on kinni võetud inimeste piinamine, mida filmiti, levitati Venemaa sotsiaalmeedias ning ülesköetud inimesed olid nähtuga rahul ning nõudsid veelgi karmimat tegutsemist. Ühel kahtlusalusel lõigati tükk kõrva ära ja prooviti sundida seda ära sööma, teisel pandi elektrijuhe ümber genitaalide ning sõjaväes kasutataval telefonil TA-57 (hüüdnimega „tapik“) keerati vänta, mis tekitab kuni 80 volti pinget ning piinamist kommenteerinud wagnerlaste sõnul olevat see meetod olnud neil laialdaselt kasutuses, sest nii suudetakse sisuliselt jälgi jätmata inimesele põhjustada väga suurt valu.
Kogu selle olukorra juures tuleb tähele panna, et tegemist oli sellel hetkel ainult kahtlusalustega, süüdi saab inimese mõista ainult kohus. Selline avalik piinamine muudab kõik sellisel teel saadud tunnistused ebausaldusväärseks ning sellega seoses levib sotsiaalmeedias pilt pekstud kahtlusalusest ja juures on teksti, et kahtlusaluse sõnul olevat ta Zelenski kaksikvend.
„Kuulsusrikas“ NKVD pärand elab, eestlased mäletavad ajaloost, kuidas Venemaa eelkäija eriteenistused meie elanikega omal ajal sarnaselt käitusid. Nüüd on Venemaa ka selles osas minevikku tagasi libisemas, sest Venemaal nõutakse järjest aktiivsemalt surmanuhtluse taastamist ja kaugel siis sellest veel ka nö troikade tekkimine on, mis välkkiirelt kohut mõistavad, peale mida inimesed maha lastakse. Sinna suunda on Venemaa teel.
Ukraina ründas edukalt rakettidega Krimmi, see on fakt, küll aga on jätkuvalt palju ebaselgelt selle ümber, et mis rakettidega rünnati ning kui paljusid laevasid kokkuvõttes tabati. Satelliidipiltidel võib laevadel väiksemaid kahjustusi leida, aga need pole võrreldavad eelmiste kordadega, kus tiibraketi täpse tabamuse korral on kas laevad uppunud või saanud väga suuri kahjustusi. Ka on teada, et SCALP/ Storm Shadow rakette on Ukrainal vähe järgi ning väga küsitav on Ukraina armee võimekus lasta pea üheaegselt välja nii palju rakette.
Ehk annab võimaliku seletuse Ukraina armee info, et ühte suurt dessantlaeva lasti hoopis Ukraina enda raketiga Neptun-360. Kuuldavasti olevat rakett läbi teinud moderniseerimisprotsessi, mille läbi maksimaalne lennukaugus olevat tõusnud 400 kilomeetrini. Selle raketi lõhkepea on kolm korda kergem kui Storm Shadow tiibraketil ning seetõttu plahvatus väiksema purustusjõuga, see ehk võimaldab seletada, miks laevadel purustusi vähem, samas on satelliidifotodelt näha, et üks väidetavalt tabamuse saanud laev on samas küljega toetatud teisele laevale, enne rünnakut asusid nad üksteisest eemal. Aga moderniseeritud Neptun raketid on hea uudis, sest idee järgi ei tohiks olla mingit takistust nende kasutamiseks ka Venemaa territooriumil.
Rakettide teemal jätkan, et selles osas toimus käimasoleva sõja kontekstis veel üks äärmiselt tähelepanuväärne sündmus, nimelt ründas Venemaa Kiievit kahe Zirkon-tüüpi raketiga. Kuigi on versioon, et esimest korda rünnati Ukrainat selliste rakettidega juba veebruaris, on nüüd olemas kindlad tõendid. Raketid startisid Krimmist ning ka selles osas on ekspertidel omavahel arutlemist, et millist laskeseadet kasutati, sest teoorias on tegemist eeskätt laevalt lastava laevade vastase raketiga. Z-blogija Rõbar andmetel on Venemaal nende rakettide jaoks ehitanud laskeseadmed, millega saab rakette lasta maapinnalt.
Venemaa oli reklaaminud, et need raketid lendavad kiirusega 9 mach’i ning ükski teadaolev õhukaitsesüsteem ei suutvat neid maha võtta. Läänes suhtuti juttu umbusuga ning arvati, et pigem võib tegu olla Kinžali versiooniga laevade jaoks. Elu näitas, et tegemist on Kinžalist erineva raketiga ning Zirkonil töötab mootor pea kogu lennu ajal, mis tagab raketile suurema lennukiiruse. Rünnak Kiievile näitas, et kiirus 9 machi ei ole raketile jõukohane, küll aga on ta oluliselt kiirem kui Kinžal. Defence Expressi andmetel lendasid raketid kiirusega 5,5 machi, enne sihtmärgini jõudmist lühiajaliselt tõusis kiirus 7 mach’ini ning lennu lõppfaasis langes kiirus 4,5 mach’ini, aga see on ikka oluliselt suurem kui Venemaa teiste ballistiliste rakettide puhul.
Kuigi Venemaa propagandistid asusid kiirelt levitama versiooni, justkui olevat need raketid hävitanud Kiievis kaks Patriot’i laskeseadet ning seda infot jagasid edasi erinevad nö alternatiivset, nö tõelist faktivalgust kiirgavad alternatiivmeediakanalid, siis seda infot analüüsides tekib kohe küsimus, et miks pidi Venemaa armee ülikallite rakettidega ründama Patriot’i laskeseadmeid, mis on selle õhutõrjekompleksi suhteliselt kõige lihtsamini asendatavad komponendid?
Ukraina poole info kohaselt olid rakettide sihtmärgiks hoopis nö otsuste vastuvõtmise keskus, sest Putinil oli vaja visuaalselt mõjusat tulemust peale häbistavaid raketirünnakuid Krimmis. Kui oleks raketiga põrutanud valitsusasutuse hoonesse, oleks see olnud Putinile suureks võiduks mitmes mõttes – meie rakett on pidurdamatu, Patriot on äpu ning Zelenski ei saa edaspidi ennast kuskil turvaliselt tunda.
Suureks väljakutseks oli nende rakettide rünnak ka Patriot’i kompleksidele, sest nii suure kiirusega liikuv rakett on äärmiselt keerukalt tabatav. Aga Patriot kompleksist tabati mõlemat raketti, nii et kompleks demonstreeris taaskord oma võimekust. Paraku on ballistiliselt trajektooril liikuvate rakettidega see probleem, et lennu lõppfaasis lendavad nad ülevalt alla ning isegi raketi tabamise korral põhjustavad allakukkunud raketi rusud arvestatavaid kahjustusi. Ühe Zirkoni rusud kukkusid muruplatsile ja tegid sinna suure augu, teise omad aga tabasid ühte Ukraina kõrgkooli õppehoonet, kus sellel hetkel õnneks inimesi ei olnud.
Nii Ukraina kui NATO jaoks oli boonuseks teadmine, et ühest raketist saadi päris hästi säilinud fragmendi, mida on võimalik lähemalt analüüsida. Zirkoni näol on tänaste teadmiste valguses tegemist väga ohtliku raketiga.
Rinnetel ei ole Venemaa suutnud enam arvestataval määral edeneda, aga see ei tähenda, et nad ei üritaks. Kõige suurema rünnaku soomustehnikaga võtsid nad ette Luganski oblasti Terni suunal, kus seal kaitses olnud Ukraina üksuste andmetel kasutas Venemaa kokku 30 soomusmasinat, millest Ukraina muutis kasutuskõlbmatuks 20 ning kokkuvõttes Venemaa sealt suunast edeneda ei suutnud.
Avdiijivkast lääne pool on Venemaa jõudnud Berditši – Semenivka – Orlivka jooneni ning sealt edasi liikumine saab olema keeruline. Kindlasti Venemaa üritab eeskätt Semenivka juurest läbi murda, aga loodetavasti Ukraina kaitse seal lõigus peab. Kuigi rünnakukatseid oli ka mujal lõikudes, siis lähiajal saab Venemaa armee jaoks ilmselt peamiseks sihtmärgiks olema Tšasiv Jar. Venemaa kasutab jätkuvalt palju liugpomme ning Ukraina sõjaväelastele põhjustab see palju probleeme, sest kui 1500 kilogrammine liugpomm lõhkeb sõjaväelaste positsioonidelt eemal, pidavat plahvatus ikkagi olema nii tugev, et põhjustab Ukraina sõjaväelastele põrutusi.
Ukrainalased on Iraani päritolu droonide paremaks avastamiseks pannud üle riigi vähemalt 8000 töötava mikrofoniga mobiiltelefoni maapinnale.
Ukraina ründas varem droonidega Samaara oblastis asuvat Kuibõševi naftatöötluse ettevõtet ning tänase päeva teadmise kohaselt kaotas tehas rünnaku läbi 50% tootmisvõimsusest.
Venemaal kohtus kaitsetööstuse ettevõtete esindaja Putiniga, et peatada 90-ndatel privatiseeritud ettevõtete natsionaliseerimist. Kommersandi andmetel on eelmise aasta algusest alates natsionaliseeritud 15 sellist ettevõtet, mille väärtust hinnatakse kokku suuremaks kui 333 miljardit rubla. Venemaa riigiprokuröri Igor Krasnovi sõnul olevat mitmed nendest ettevõtetest privatiseeritud omal ajal ebaseaduslikult, ka olevat osade selliste ettevõtete omanikeringis inimesi nö mittesõbralikest riikidest.
Sellise loogika kohaselt võib Putin pea kõik omal ajal privatiseeritud ettevõtted natsionaliseerida, sest valgustkartvaid tehinguid oli seal väga palju. Samas ei ole selline tegutsemine pikemas perspektiivis tulemuslik, sest nüüd hakkavad ettevõtete omanikud kindlustama enda tulevikku ning saab see tulla ainult nende omanduses olevate ettevõtet arvelt ehk siis vähem tulevikku suunatud investeerinuid, vähem ettevõttes olevaid käibevahendeid jne.
The Moscow Times’i andmetel olevat AvtoVAZ püstihädas Hiinas toodetud autodega, mis nende turusegmenti olevat tunginud. Lääne autotootjate Venemaa turult lahkumise järel täitsid tekkinud tühimiku Hiina tootjad ning alguses panid nad autodele nii krõbeda hinnasildi, et need autod AvtoVAZ-i toodanguga eriti ei konkureerinud. 2023. aastal oli Hiinast Venemaale toodud sõiduautode väärtus Hiina tolli andmetel sama suur kui kogu aasta jooksul Venemaalt Hiinasse müüdud maagaasi väärtus – suurusjärgus 11,5 miljardit dollarit. Venemaa turg aga küllastus Hiina autodest ning nüüd olid Hiina autosid müüvad ettevõtted sunnitud hakkama klientidele pakkuma kõikvõimalikke soodustusi, alates paremat varustusest, soodsamast krediidist, lõpetades allahindlustega.
Siseturu kaitsmiseks suurendas Venemaa imporditud autode nö utiliseerimistasu, mis 1-2 liitrise mootoriga autodel on nüüd 306000 rubla ning 2-3 liitrise mootoriga autol 844000 (!!!) rubla. Ometi ei lasknud Hiina autotootjad ennast sellest häirida ning et Venemaa ladudes olevat ootel üle 200000 Hiina auto, alandati paljude autode müügihinda märkimisväärselt, näiteks andis Chery diileritele käsu suurendada allahindlust 2-3 korda ning osadel mudelitel on see nüüd suurusjärgus 500000 rubla. Ja kui Venemaa elanikul on valida, et kas osta kodumaine auto, millel osadel mudelitel ei ole enam kõlareid, raadiot, istmesoojendusi, õhkpatjasid, kesklukustust ja ABS-i või sama raha eest saad Hiina masina, kus kõik see on olemas, siis kliendid Venemaa enda toodangut enam ei taha.
AvtoVAZ näeb ainsa lahendusena, et riik peaks neid hakkama täiendavalt doteerima, samas hiinlased tootmist Venemaale tuua ei taha, sest miks nad peaksid seda tegema, kui saab ka nii Venemaa allesjäänud autotööstuse välja suretada.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
