Eilse päeva kõige tähelepanuväärsem sündmus oli Venemaa järjekordne raketirünnak, aga seekord tegutsesid nad tavapärasest mustrist erinevalt. Kui varem saadeti esimeses laines teele Iraani droonid, siis seekord lennutati öösel Ukraina suunas õhupalle, mille otsas kõlkus metallkonstruktsioon. Nii sooviti saada infot Ukraina õhukaitseüksuste paiknemise kohta. Järgmisena saadeti teele raketid ning ka selles osas oli olukord muutunud. Tiibrakette tulistati kokku 20 (12 raketti H 101/H-555, 8 raketti Kalibr) ning nendest tulistas Ukraina õhukaitse alla 14. Ukraina tulistas alla ka mõlemad lennukilt lastud raketid H-59, mis on mõeldud õhukaitsesüsteemide hävitamiseks.

Küll aga oli seekordseks ebameeldivaks üllatuseks lausa 12 raketi H-22 väljalaskmine. Tegemist on nõukogude ajast pärit suurte rakettidega (kaal 5,6 tonni, lõhkepea kaal 1 tonn, raketi pikkus 11,6 meetrit), mis omal ajal olid mõeldud USA sõjalaevade hävitamiseks. Nende rakettidega on selline kurb lugu, et Ukrainale jäi neid peale iseseisvumist suures koguses, aga et nad olid Venemaale pidevalt võlgu energiakandjate eest, siis aastal 2003 andis Ukraina Venemaale rohkem kui 300 raketti võla osaliseks tasaarveldamiseks ja nüüd lendavad needsamad raketid Ukrainasse tagasi, külvates hävingut. Kuigi nende rakettide täpsus jääb 600 meetri kanti, tabab mõni sihtmärki ka, kui neid lasta suuremas koguses korraga ja paistab, et Venemaa proovib edaspidi neid rakette rohkem kasutada.

Palju on kirjutatud, et Ukrainal on neid rakette on äärmiselt keeruline alla tulistada nende suure lennukiiruse tõttu. Mark Solonini sõnul on aga see rakett suurepäraselt nähtav radarite ekraanidel, sest lendab kõrgel ja eritab palju sooja ning neid rakette saaks edukalt alla lasta lääne lennukitega, aga see võimekus hetkel Ukrainal puudub. Just seetõttu muutusid need raketid kasutuks võitluses USA laevade vastu, aga nüüd saab kasutada neid Ukrainas ja neid on Venemaal alles veel suures koguses. Oleg Ždanovi sõnul töötavad need raketid vedela raketikütusega, seega tuleb neid rakette vahetult enne kasutamist nö tankida. Kõige lihtsam viis nende rakettidega võitlemiseks on hävitada Venemaal asuvad lennukid, mis on võimelised neid rakette kandma(eeldusel, et Ukrainal ei ole lennukeid, mille abil saaks rakette alla lasta).
Harkivit tulistati viie S-300 raketiga, aga nende vastu võitlemiseks on vaja lihtsalt pikema laskeulatusega rakette mitmikraketisüsteemidele, sest nende rakettide maksimaalne lennukaugus on 120 kilomeetrit. Ukrainlaste sõnul teavad nad täpselt, kuskohas Venemaa S-300 laskeseadmed asuvad, aga nende hävitamiseks hetkel võimekus puudub.

Venemaa on korraldanud küllaltki eduka infooperatsiooni, mille raames räägitakse nii Ukrainas kui ka Euroopas Venemaa peatsest massiivsest rünnakust lennukitega, sest neid pidi olema piiride äärde kogutud üle tuhande. Sõjanduseksperdid Oleg Ždanov ja Roman Svitan (kes muide oli Ukraina armees lendur omal ajal) asja nii tumedates toonides ei näe. Kõigepealt sõjalennukite arv. Jah, Venemaal on sõjaväel lennukeid üle 1000, aga Ždanovi sõnul oli enne sõda töökorras hävitus- ja pommituslennukeid suurusjärgus 330, millest arvestatav osa on alla lastud. Midagi on Venemaa suutnud vahepeal ka juurde toota, aga selles kontekstis saab rääkida kümnetest lennukitest.

Veel suurem probleem on Venemaal aga lenduritega, sest Svitani sõnul võtab sõjaväelenduri väljaõpe aega 6-8 aastat ning iga lenduri kaotus on mistahes riigi armeele suureks löögiks. Svitani sõnul on Venemaal hetkel alles suurusjärgus 100-150 tasemel lendurit, seega teoorias on see rünnakus kasutatavate lennukite koguarvu lagi. Järgmine teema on aga see, et Svitani sõnul on Ukrainal nüüd maailma üks kõige paremaid õhukaitsevõimekusi üldse ja kui Venemaa lennukid üritavad õhukaitsesüsteemide radarite vaateväljast kadumiseks lennata väga madalalt, on nad kohe kaasaskantavate õhukaitsesüsteemide laskeulatuses. Kui siis Venemaa teeb sellise rünnaku, kaotaks ta Svitani hinnangul suurusjärgus pooled lennukid koos lenduritega ehk siis sellisel kujul jääks see viimaseks lennuks, aga Venemaa õhujõud suudaksid need inimkaotused korvata alles pikkade aastate pärast. Aga kuna Putin on meeleheitlikus olukorras, siis ei ole välistatud ka selline meeleheitlik rünnakukatse. Elame-näeme. Lennukiteema lõpetuseks selline infokild, et Roman Svitani sõnul olevat Ukrainal hetkel kogenud sõjaväelendureid kolm korda rohkem kui on Ukrainal sõjalennukeid.

Olukorrast rinnetel ka.
- Donbassis on kõige ägedamad võitlused Bahmuti pärast. Bahmutist lõunas suutis Ukraina Venemaa üksusi Bahmut – Konstantinovka trassist paari kilomeetri kaugusele tagasi suruda ning seal on olukord Ukraina vägede kontrolli all. Väidetavalt on nii Venemaa dessantväelased kui wagnerlased koondunud peamiselt Bahmutist põhja poole, kus nad on välja jõudnud Bahmut – Slovjanski trassile. Ukraina võitleb küll veel Paraskoviivka asula pärast, aga kuna see asub orus, siis on tänaste teadmiste kohaselt Ukraina seal asulast vaikselt taandumas. Kuna Venemaa on takerdunud Bahmuti linnarajoonidesse, siis mitmed sõjaeksperdid näevad Venemaa peamise eesmärgina proovida liikuda üle Bahmut – Slovjanski trassi lõuna suunas, et ähvardada Ukrainat viimase Bahmutist lähtuva varustustee läbilõikamisega lootuses, et Ukraina seetõttu linnast taanduks. Ukrainale tuleb võitluses Bahmuti pärast kasuks Venemaa üksuste omavaheline maadejagamine, nimelt kurdab Prigožin, et tema kogenud suurtükiväelased on Bahmuti all sisuliselt tööta, sest Šoigu neid enam laskemoonaga ei taha varustada. Viimases hädas olid wagnerlased saanud natuke laskemoona suurtükkidele Tšetšeeniast, aga nii on keeruline sõdida. Sõjakurjategija Igor Grirkini sõnul võib Prigožini ja Šoigu omavaheline konflikt viia Venemaa täieliku hävinguni võitluses Bahmuti pärast, sest kui kõige võitlusvõimelisemad üksused jäetakse laskemoonast ilma, võib seal kogu rinne kokku kukkuda. Venemaa jaoks on tulnud väike edu Bahmuti piirkonnas väga karmi hinnaga, nii on nad kaotanud The Timesi andmetel iga 100 jardi (91 meetrit) edasiliikumise kohta suurusjärgus 2000 sõdurit.

Marjinka juures suutsid Venemaa üksused asulast põhjas edasi liikuda lääne suunas, eks ole näha, kas Ukraina suudab seal vastase edenemise pidama saada või mitte.

Vugledari juures on olukord endine, aga Venemaa kogub seal taas jõudu, et siis arvatavasti uuesti rünnata (kommentaaride osas on link, kus Ukraina sõjaväelane kirjutab viimastest sündmustest).

-Luganski oblasti kohta levitasid eile ka mitmed lääne infoagentuurid Venemaa poolt edastatud infot väidetavate suurte läbimurrete ja edukate pealetungide kohta, aga reaalsuses toimusid küll ägedad lahingud, aga Venemaa ei suutnud kuskil eriti edeneda. Venemaa toob jätkuvalt sinna piirkonda üksusi juurde, aga neil hakkab aeg suurte rünnakute läbiviimiseks otsa saama, sest järgmise nädala lõpuks ennustatakse Ida-Ukrainasse kohe väga sooja ilma, +10 kraadi ja rohkemgi, aga tähendab see nn rasputitsa kohalejõudmist, peale mida saab rasketehnikaga liikuda ainult mööda teid.

Ukraina infoagentuuri UNIAN andmetel oli Victoria Nyland (USA) öelnud eile, et Krimmis asuvad Venemaa sõjaväeobjektid on Ukraina jaoks legaalseteks sõjalisteks sihtmärkideks. Krimmis asuvas Armjanskis ühe sõjaväeosa territooriumil toimuski eile suuremat sorti plahvatus ehk „baboovna“, asjad arenevad õiges suunas, kuuldavasti oli tegu olnud tapjadroonide rünnakuga.

Uudisnuppe ka Venemaalt.
Venemaa kirjastused on kaotanud õiguse mitmete lääne menukite (bestsellerite) väljaandmiseks Venemaal, aga kirjastused üritavad ikkagi kustutada venemaalaste nälga nn manduvast läänest rääkivate raamatute osas. Nii annab väljaande Kommersant andmetel Venemaa kirjastus „Eksma-AST“ prints Harry raamatu „Spare“ (õigused Penguin Random House) välja uuenduslikus žanris, nimelt võiks seda nimetada „kokkuvõtvaks ümberjutustuseks“.

Venemaal üritatakse viia uuele tasemele võitlust internetis leiduva sisuga. Kui seni suutsid Meduza andmetel usinad Roskomnadzor’i töötajad päevas käsitsi keskmiselt nö üle vaadata 106 kahtlast fotot ja 101 videot, siis uus süsteem „Oculus“ pidavat suutma päeval üle vaadata 200000 fotot. Eelmise aasta novembris suutis Valgevene häkkerirühmitus nimetusega Cyberpartisans alla laadida kaks terabaiti infot selle kohta, mis andmetega Oculust treeniti. Erilist tähelepanu oli nähtud Putini visuaalse kujutamise tuvastamisega, aga suure tähelepanu all on ka kõik fotod, kus on peal näiteks kas Navalnõi või valge-sinine-valge lipp. Paralleelselt arendatakse veel teist sarnast programmi, nimega „Vepr A.I“, mis peaks tööle hakkama selle aasta juulis ja seal on Meduza andmetel arendustegevuses tähtis roll Yandex'il, kellelt saadakse närvivõrkude treenimiseks vajalikke andmeid.

Barnaulis mõisteti ajakirjanik Maria Ponomarjova kuueks aastaks vangi selle eest, et ta kirjutas, kuidas Venemaa pommitas Mariupolis asunud Draamateatrit. Kuus aastat vanglat tõe rääkimise eest, selline on tänase päeva Venemaa reaalsus.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING