Eelmises ülevaates kirjutasin Ukraina edukast rünnakust Nižni Novgorodis asuva Lukoili tööstuskompleksi vastu ning Venemaa meediakanali ASTRA andmetel ei rünnanud droonid seekord mitte seal tööstuskompleksi territooriumil asuvat naftatöötlemise ettevõtet, vaid hoopis SIBUR-Kstovo keemiatööstuse ettevõtet, mille tagajärjest sai pihta oluline toomisseade ning puhkes suur tulekahju. Seal toodetakse Defence Expressi andmetel olefiine, näiteks etüleeni, propüleeni, benseeni ning Ukraina poole andmetel oligi just see ettevõtte nende seekordne sihtmärk, sest antud ettevõtte toodangut kasutavad teised Venemaa ettevõtted lõhkeainete valmistamisel.
Täpsemalt, Venemaa opositsioonilise meediakanali „Projekt“ andmetel viiakse ettevõtte toodangut 50 kilomeetri kaugusel asuvasse Sverdlovi nimelisse tehasesse (Завод имени Я.М. Свердлова), mis on Venemaal ainus oktogeeni ja eksogeeni tootja. Samas lubasid Ukraina sõjaväelased ka Nižni Novgorodis asuva naftatöötlemise uuesti ettevõtte ette võtta, kui selleks on õige aeg.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Palju vastukaja on saanud ka plahvatus Brjanski oblastis, mille tagajärjel väidetavalt sai pihta nafta torujuhe Družba, millest just Brjanski oblastist läheb üks haru põhja suuna Ust-Luuga sadamasse. Rünnaku läbiviimise ümber oma omajagu salapära ja ühe Ukraina meedias ringleva versiooni kohaselt kasutasid ukrainlased vanast nõukogude ajast pärit lennukipommi, mis oli muudetud liugpommiks. Sõjandusekspert Agil Rustamzade andmetel võidi kasutada lennukipommi FAB-250M-54, mis lasti lendu suurelt Ukraina droonilt, mis fotodel näeb välja nagu kaugjuhitav lennuk.
Minul on selle versiooniga seoses küsimus, et miks Venemaa pikamaa õhukaitsekompleksid nii hästi nähtavat sihtmärki alla ei lasknud ja ma ka ei välista varianti, et tegemist võib olla omalaadse infooperatsiooniga, samas midagi kohale lendas ja ka täpselt tabas, sest Reutersi andmetel lõpetati peale seda rünnakut Ust-Luuga sadamas nafta laadimine laevadele. Kui Venemaa ei saa Ust-Luugast naftat välja vedada, siis see on juba oluliselt valusam hoop, kui on rünnakud naftatöötlemise ettevõtete vastu.
Torujuhet ei ole keeruline parandada, aga selleks kulub aega, samas torujuhtme probleem on selle pikkus, mistõttu ei ole mõeldav seda kogu ulatuses õhutõrjega katta ning siis piisab Ukrainal paari drooni teele saatmisest peale seda, kui torujuhe tööle saadud. Samamoodi on Ukraina pikamaadroonide löögiulatuses Venemaa Musta mere sadamatesse tulevad torujuhtmed.
Täna öösel ründasid Ukraina droonid Volgogradis asuvat naftatöötlemise kompleksi ning kohalike sõnul kostus ettevõtte territooriumilt plahvatusi. Seal asub Lukoili ettevõte Volgogradneftepererabotka, kus 15. jaanuaril toimus saladuslik õnnetus, mille tagajärjel süttis ja muutus kasutuskõlbmatuks oluline tootmisseade. Tänaöise rünnaku osas tuleb loodetavasti päeva peale lisainfot, aga rünnaku toimumise fakt on juba iseenesest oluline, see näitab Ukraina metoodilist tegevust sellel suunal.
Venemaa jaoks olevat Ukraina jaanuarikuised droonirünnakud nii valusad, et Telegram-kanali Nezõgar andmetel olevat Venemaa pool avaldanud initsiatiivi viia läbi mõnes kolmandas riigis läbirääkimised, kus eesmärgiks oleks lõpetada mõlema poole rünnakud vastase energeetikaobjektide vastu.
Olukord rinnetel.
Aastaaja kohta soojad ilmad on takistanud Venemaa armeel kogu rindejoone ulatuses soovitud kujul pealetunge läbi viia ning eriti puudutab see Kurski oblastit, aga seal on mõlemal poolel veel täiendavad probleemid.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kurski oblastis sõdiva Venemaa 177. merejalaväe polgu (moodustati 2018. aastal Kaspiiskis) sõjaväelane rääkis videopöördumises Venemaa armee probleemidest. Nimelt ei olevat nad viimase nelja päeva jooksul suutnud oma haavatuid rindejoonelt evakueerida, sest esitakse polevat transpordivahendeid ja teiseks olevat õhus palju Ukraina droone. Lisaks kurtis sõjaväelane, et neil on puudus laskemoonast suurtükkidele ja ka ei olevat piisavalt padruneid käsirelvadele. Probleeme on ka Ukraina armeel, nimelt on peamine varustustee Sumõst Sudžasse ning selle läbitavus on saanud kahjustada Venemaa pidevate rünnakute läbi, kus nad kasutavad nii liugpomme kui lasevad ka suurtükkidest. Ukraina ajakirjanik Vassil Pekhno andmetel pidavat Venemaa ründama Sudžat nii paljude liugpommidega, et õige pea ei olevat asulast enam sisuliselt midagi järel. Järgmisel nädalal tulevad sinna piirkonda külmad ilmad, mis annab Venemaa armeele võimaluse rünnata tehnikaga väljaspool teid ning siis on oodata Venemaa poolsete rünnakute aktiviseerumist.
Harkivi rindel on Vovtšanski piirkonnas aktiviseerunud Venemaa sõjaväelased, kes järjekindlalt üritavad paate kasutades Ogurtse asula juures üle Vovtša jõe jõuda. Enamus neist hävitatakse enne kaldale jõudmist ja kui pimeduse katte all kellegil isegi õnnestub teisele kaldale jõuda, siis päeva valgenedes muutuvad nad Ukraina droonide jaoks headeks sihtmärkideks.
Donbassis oli Venemaa armeel edenemine Tšasiv Jari suunas. Pokrovske suunal on Ukraina teinud ka vasturünnakuid ning Vassil Pekhno andmetel on Ukraina linna kaitsmiseks koondanud palju üksuseid, mistõttu saab Venemaa armeel linna poole liikumine olema äärmiselt vaevaline. Venemaa armee edenes nn Kurahhove taskus ning ka Velika Novosilkast kirdes.
Agil Rustamzade sõnul olevat järsult aktiviseerunud Ukraina F-16 lennukite lennud rindejoones suunas ning tema hinnangul võivat see olla märk Ukraina ettevalmistusest nende lennukite kasutamiseks rindejoone läheduses.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Vjorstkas ilmus materjal, mis rääkis Venemaa armeega lepingute sõlmimisest Moskva kontekstis. Vjorstka andmetel oli lepingute sõlmimise tippaeg eelmise aasta suve lõpus – sügise alguses, kui oli lisaks järsult tõusnud ühekordsetele toetustele lepingu sõlmimisel tuntav ka Kurski oblasti sündmuste mõju ja päeval sõlmis siis lepingu keskmiselt 200-250 inimest. Selle ajaga võrreldes olevat aga tänavu jaanuaris lepingute sõlmimine vähenenud rohkem kui viis korda, piirdudes keskmiselt 40 inimesega päevas. Huvitaval kombel ei ole Moskvas pakutav ühekordne tasu 1,9 miljonit rubla lepingu sõlmimisel enam Venemaa suurimate hulgas ning Vjorstka andmetel tähendab see ka muutust lepingu sõlmijate koosseisus – ainult pooled olevat nö tavalised Venemaa elanikud, ülejäänud on aga välismaalased ja need Venemaa elanikud, kes on mingil põhjusel õiguskaitseorganite huviorbiiti sattunud.
Välismaalaste hulgas on palju hiinlasi, aga ka inimesi erinevatest Aafrika riikidest, näiteks Ghanast ja Lõuna Aafrika Vabariigist. Nendest riikidest tulevat inimesed lepingut sõlmima 5-10 inimesest koosnevate gruppidena ehk siis neid tuuakse sinna organiseeritult, aga keegi ei taha sellele teemal põhjalikumalt rääkida. Lepingu sõlminud hiinlasi olevat hoiatatud, et nende viibimisest Ukrainas Venemaa armee koosseisus võivat neil tulevikus probleemid tekkida, mistõttu soovitatakse hiinlastel võimalusel vältida igasugust enda näitamist sotsiaalmeedias, aga inimesed on edevad, nii on Venemaa armee vormis hiinlased ka rindetsoonist juba videosid sotsiaalmeediasse üles laadinud.
Vjorstka andmetel ei oska Aasiast ja Aafrikast tulnud inimesed vene keelt, aga Venemaa sõjaväelastel olevat suuri probleeme inglise keeles rääkimisega. Lühikese väljaõppe käigus õppivat välismaalased paarkümmend venekeelset sõna selgeks, aga Ukrainas olevate Venemaa armee ohvitseride sõnul olevat sellised keeleoskamatud välismaalased nende jaoks tõeline peavalu, aga mis teha, ikka parem, kui mitte midagi.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Peale pikka vaikust selgus, et Kertši väinas õnnetusse sattunud Venemaa tankerite masuudi omanikuks oli Rosneft. Laevad ja last olid Venemaal kindlustatud, aga Venemaa majandusanalüütiku Anatoli Nesmiani sõnul oli kindlustuslepingus õnnetuse puhul väljamaksmisele mineva summa maksumummäär 3 miljardit rubla, aga tema hinnangul kuluvat katastroofi likvideerimisele vähemalt kümme korda rohkem vahendeid ning seda masuuti võivat soojemate ilmade saabudes tormidega veel kaua rannikutele uuesti ja uuesti tulla. ASTRA andmetel olevat surnud 96% masuudiga koos olnud lindudest, keda vabatahtlikud masuudist puhastasid, lisaks on masuut palju kahju tekitanud mereelustikule.Huvitavad uudised tulevad Süüriast, kus Venemaa delegatsioon käis uurimas, mis tulevik ootab nende sõjaväebaase. Süüria poolelt esitati tingimused, mille kohaselt peaks Venemaa vabandama, kompenseerima tekitatud kahju ja ka välja andma Bashar al-Assadi, kelle üle siis Süürias kohut mõistetaks. Israeli ajakirjaniku Sergei Auslenderi sõnul ei tule Bashar al-Assadi väljaandmine Putini jaoks kõne allagi, sest mees teadvat liiga palju Venemaa hämarate tegude kohta Süürias, aga Auslenderi sõnul seadvat selline info Assadi elu suurde ohtu, sest Venemaa jaoks oleks kõige loogilisem variant see, et mees sureks Venemaal ootamatult, peale mida tekiks Putinil natuke rohkem manööverdamisruumi, aga Auslenderi sõnul oleks ka siis väga vähetõenäoline, et Venemaal õnnestuks baase säilitada, sest sellest ei ole Türgi huvitatud.
Venemaal on ASTRA andmetel sündivus langenud madalaimale tasemele 2000. aastast alates ning see jätkub langemist. Anatoli Nesmiani sõnul on põhipõhjuseks Putini poolt läbiviidav sõda, sest tema sõnul isegi nö kõige patriootilisemad venelannad omavad antud olukorras kainet meelt ja ootavad laste saamiseks paremate aegade saabumist, seda enam, et järjest lähevad pereloomise eas mehed sõtta ja seda ei tea keegi, et kas võib veel järgneda suurem mobilisatsioonilaine või mitte. Kuna aga Putin nõuab kiirelt sündide arvu suurenemist, siis tuleb nii Venemaa riigiduumast kui regioonidest järjest küllaltki omapäraseid ettepanekuid.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
BRIEFLY andmetel olevat riigiduumas tehtud ettepanek taastada Venemaa keskkoolides tantsuõhtud lootuses, et ehk aitaks see kaasa kooliõpilaste lapseootele jäämisel. Natuke elulisem on ettepanek anda noortele elamusasemelaenu soodustingimustel 6%-ga (muidu on eluasemelaenu intress tavatingimustel seal 25% aastas ja rohkemgi) klausliga, et laenulepingu sõlmimisest kahe aasta jooksul peab peresse sündima laps, vastasel juhul muudetakse soodustingimustel antud laen ümber nö tavatingimustel antud laenuks. Ülikooliõpingute ajal sünnitanud naised hakkavad saama osades Venemaa regioonides ühekordset sünnitustoetust, mis on küll kümme korda vähem, kui saavad inimesed ühekordset toetust Venemaa armeega lepingu sõlmimisel.Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
