Olukord rinnetel. Venemaa arendab Belgorodi oblastist pealetungi kahel suunal ning paaril viimasel päeval on nad suutnud edeneda nn Vovtšanski suunal mitmes kohas. Allpool on kaart, mis aitab paremini mõista selle piirkonna spetsiifikat. Seal piirkonnas on kõrgendikud ja orud, lehtmetsad ja küllaltki hõre inimasustus. Vovtšansk ise asub orus ja piirile nii lähedal (5 kilomeetrit), et soovi korral oleks Venemaa selle linna juba varem võinud enda territooriumil olevatest kaudtule relvadest tehtavate laskudega nö maa pealt ära pühkida, aga siiani seda ei tehtud. Nüüd tulistatakse pidevalt nii suurtükkidest kui mitmikraketiheitjatest, lisaks kasutatakse palju liugpomme. Venemaa armee on jõudnud linna põhjaosasse, mis asub kõrgemal ning ka selles osas on neil eelis linnas asuvate Ukraina sõjaväelaste ees.

Kuna maastik on keeruline, siis peamiselt kasutab Venemaa väikesearvulisi jalaväelaste gruppe, mis liiguvad peamiselt metsades ning seal on neid keeruline näha ja rünnata. Ukraina ei ole piiriäärsesse halli tsooni pannud eriti jalaväemiine, peamiselt on seal tankimiinid, millest aga jalaväe vastu suuremat abi ei ole. Kuna eelpoolnimetatud asjaolude tõttu (reljeef, lähedus Venemaale) on Vovtšansk kaitsmiseks ebasobiv koht, on Ukraina sõjaväe ohvitseri Arty Greeni sõnul Ukraina armee rajanud oma peamised kaitsepositsioonid lõuna poole, kõrgendikele ning praegusel ajal pidavat lehtes puude abil olema lihtne ka suurtükke ära maskeerida.

Ehk siis Vovtsanski äravõtmine oleks Venemaa armee jaoks küll infosõja rindel edu, aga Green’e sõnul oleks Venemaa sõjaväelastel seal äärmiselt keeruline ellu jääda, sest linn on lõuna pool asuvate Ukraina suurtükkide jaoks nö peo peal, lisaks neile droonid. Ning tema arvates võib seetõttu Vovtšanskist saada täielikult purustatud kummituslinn, kus mõlema poole armee sõduritel oleks väga ohtlik olla.

Mõistab seda ka Venemaa armee juhtkond ja nii olid nad aktiivsed Vovtšanskist lääne pool ning seda ei ole meeldiv tunnistada, aga nad edenesid sealt omajagu ning jõudsid Bugruvatka asulasse ning asulast lõuna pool asuv oluline maantee on juba hallis tsoonis ning kui nad selle enda kontrolli alla saavad, muudab see Ukraina armee logistikat Vovtšanski suunas keerulisemaks. Ukraina armee jaoks on oluline Venemaa armee edenemine sealt suunalt peatada, et nad ei jõuaks enda kontrolli alla saada kõrgendikke.

Teises suuremas rünnakuvektoris Harkivi suunal eilse päeva jooksul muudatusi ei olnud, Venemaa armee on jõudnud Gliboke asulani, mis ei ole veel nende kontrolli all. Sealt suunast põhjustasid meedias omajagu emotsioone fotod natuke lõuna pool asuvast Liptsist, kus teede äärde on hunnikutesse maha kallutatud tankide edasiliikumise tõkestamiseks mõeldud nn draakonihambaid ning need on seal hunnikutes seisnud juba eelmise aasta teisest poolest alates. Ja ega nad seal niisama hunnikus ole, sellel on ka selge põhjus – vaenlase edukas vastutegutsemine ei võimaldanud neid paigaldada.

Ühes oma varasemas ülevaates kirjutasin, et Venemaa luuredroonide üks kõige prioriteetsemaid ülesandeid Harkivi oblastis on leida tehnikat, mida kasutatakse kaitserajatiste ehitamisel – ekskavaatorid, kraanad, traktorid. Sellist tehnikat on palju hävitatud ning sellega seoses on ka hukkunud omajagu inimesi, mistõttu kaitserajatiste tegemine Venemaa rallidrooni lennuulatuses piiri lähedal on pehmelt öeldes problemaatiline.

Selles kontekstis võib ju küsida, et miks ukrainlased ei suuda, samas kui Venemaa armee lõuna pool suutis. Suutis paljuski ehitada seetõttu, et see oli veel nö rallidroonide eelne ajastu, tänasel päeval hävitavad Ukraina armee rallidroonid täpselt samamoodi erinevat Venemaa armee tehnikat, mis on rindejoonest kuni 10 kilomeetri kaugusel, aga teatud juhtudel kaugemalgi.

Missugused arengud sellel rindelõigul võivad ees oodata? Arty Green’e sõnul on Ukraina armee jaoks ülimalt oluline enda kontrolli all hoida kõrgendikud, kuhu nad on rajanud kaitsepositsioonid. Kui see õnnestub, siis on omakorda Venemaa armeel väga tõsine mõtlemise koht, sest orgudes oleksid nad Ukraina suurtükiväelaste jaoks nagu tiirus ning siis ongi küsimus, et kaua nad neid kaotusi elavjõus suudavad välja kannatada.

Green ei välistanud varianti, et moodustub nö puhvertsoon, mis on Venemaa armee nõrga kontrolli all, aga mida ei ole ka Ukraina armeel sõja praeguses faasis mõistlik tagasi võtta, sest siis kasvad hüppeliselt nende kaotused. Green’e sõnul oli väga tugev käik see, et sealse piirkonna sõjategevuse juhiks määrati brigaadikindral Mihhailo Drapitski, kes on sõja jooksul näidanud ennast väga võimeka ohvitserina.

Ukraina olukorda seal lõigus raskendab oluliselt osade lääneliitlaste nõue mitte kasutada nende relvasid Venemaa territooriumil, mistõttu saavat Venemaa piiri äärde suuremate probleemideta oma jõude koondada ning nii sinna kui Venemaa sõjaväelennuväljadele kuluks marjaks ära kassettmoonaga ATACMS raketid, aga on nagu on. Samuti on äärmiselt suureks probleemiks liugpommid, milliseid oli ainuüksi üleeile vistaud Harkivi suunale 144 tükki. Sellises olukorras on väga keeruline, kui sa ei saa piisavalt hävitada vastase elavjõudu ja tehnikat vastase territooriumil.

Venemaa armee taassissetung Ukrainasse Belgorodi oblastist Harkivi suunale on sundinud Ukraina armeed sinna suunda viima lisajõude ning Ukraina pool ei ole saladust teinud, et osa üksusi on toodud sinna Donbassist, sest reservist pole enam eriti võitlusvõimelisi üksusi rohkem võtta. Ja paljud eksperdid on üksmeeles selles osas, et koos nn Harkivi operatsiooni käivitamisega üritab Venemaa sõda pidada võimalikult laial rindel, sundides nii Ukraina armeed jagama laiemale alale, mis omakorda annaks võimaluse Venemaa armeel mingis rindelõigus läbimurre teha koos operatiivtasandi edu saavutamisega.

Ilma USA abita oleks see plaan päris suure tõenäosusega ka õnnestunud, aga nüüd on see võimaluse aken iga päevaga järjest rohkem sulgumas, nii et kui Venemaa armee juuni lõpuks suuremat edu ei saavuta, siis suure tõenäosusega on selleks aastaks suuremad rünnakud ka otsas, sest probleemid soomustehnikaga süvenevad ning ilma Venemaa uue mobilisatsioonilaineta kipub elavjõudu ka nappima.

Eelpoolkirjutatud arvesse võttes on mõistetav, miks Venemaa on intensiivistanud rünnakuid nii Donbassis kui Luganski oblastis ning ägedad lahingud käivad ka osades lõunarinde lõikudes. Tšasiv Jari juures õnnestus Venemaa armeel edeneda linnast põhja pool, Bohdanivkast Kalinivka suunal. Ukraina sõjaväelaste sõnul on Venemaal seal lõigus kvaliteetsed üksused, kes oskavad hästi sõdida ning nad kasutavad edukalt nii droone kui elektroonilise sõjapidamise vahendeid, mis oluliselt vähendavad Ukraina poolelt rallidroonide kasutamise efektiivsust. Rünnakul kasutatakse peamiselt väiksemaid jalaväelaste üksuseid. Kõigist raskustest hoolimata Ukraina kaitse peab ning vaenlane linnani pole veel jõudnud.

Kreminnast edelas asuvates metsades on kuiva ilma tõttu palju metsapõlenguid piirkondades, kus veel mingit metsa on alles jäänud. Ukraina armee kontrolli all olevates piirkondades on seda vähem, seega suuremad metspõlengud on Venemaa armee kontrolli all oleval territooriumil ning kohapeal olevate sõjaväelaste sõnul on metsatulekahjud põhjustanud olukorra, mis on uudne mõlema poole jaoks ning selle kontekstis ei välistata ka ukrainlaste võimalikku edenemist.

Venemaa armee on kogumas jõude Kupjanskist Tabaivkani ning lähipäevil võivad nad sealt suunast taas aktiivsemalt rünnakule minna.

Donbassis asuvad Krasnogorivkas suutis Ukraina küll linnas natuke maad tagasi võtta, aga oluline tööstuskompleks on ikka Venemaa armee kontrolli all. Lõunarindel oli Venemaa armeel väike edenemine Staromaiorskes, kus osa asulast on nende kontrolli all. Samuti edenesid nad viimastel päevadel natuke Verbovest kirde suunal.

Viimastel nädalatel on omajagu kõneainet põhjustanud nn kilpkonnatankid, mis alguses tegutsesid probleemideta Krasnohorivka juures ning sellest innustust saaduna hakati neid ehitama ja kasutama ka mujal rindelõikudes. Probleem Ukraina jaoks oli nende masinate katustele paigaldatud elektroonilise sõjapidamise vahendites. Ukraina armee sõjaväelase Serhii Flashi sõnul on EW puhul probleem selles, et mida laiemat diapasooni sagedusi üritada maha suruda, seda nõrgemaks signaal muutub. See on eriti oluline just jalaväelaste poolt kasutatavate mobiilsete EW seadmete puhul, kus kõige efektiivsem on mingit konkreetset sagedust maha suruda ja kui on teada, mis sagedust kasutavad Venemaa rallidroonid, siis asi toimib.

Soomustehnika puhul asi lihtsam, sest paigaldatakse lisageneraatorid, mis võimaldavad kasutada võimsamaid segajaid ning võimalikult suure efektiivsuse saavutamiseks võetakse 6-7 seadet, mis kõik katavad mingeid kindlaid sagedusi ning niimoodi loodi kilpkonnatankide ümber Ukraina rallidroonide jaoks nö mittelendamise tsoon, kus ühelgi sagedusel ei õnnestunud droonioperaatoriga sidet pidada. Iseenesest nende kuutide mahavõtmiseks polnud vaja muud kui kumulatiivset lõhkkeha ning neid ukrainlastel jagus, aga rallidroonid lihtsalt ei lennanud kohal.

Aga see õnn sai Venemaa armeel ühtäkki otsa ning paari viimase päeva jooksul on järjest pilte ja videosid, kus rallidroonid kilpkonnatanke tabavad ning peale sellist tabamust muutub varasemalt turvatunnet pakkuv tank maapealseks põrguks, sest välja sealt suure tõenäosusega ei pääse. Sõjas pakub mingi uuendus tavaliselt eelist teatud ajaks, peale mida vastane adapteerub ning Venemaa armee järjest võimsamad EW seadmed tähendavad seda, et efektiivsuse tõstmiseks peab arvestatav osas Ukraina armee rallidroonidest olema võimalusega operaatori poolt sihtmärk lukustada, peale mida droon ründab sihtmärgi autonoomselt ning sellisel juhul EW seadmed seda ei sega.

Kuigi Ukraina kasutab aktiivselt rallidroone, teeb sama ka Venemaa ning lahinguväljal ja tagalas on probleemid mõlemal poolel samasugused. David Kiritšenko kirjutas Kyiv Postis, et viimasel ajal on 90% stabilisatsioonipunkti toodud haavatud Ukraina sõjaväelastest saanud vigastused Venemaa droonidelt ning omalt poolt lisan, et kuigi meedias on omajagu videosid sellest, kuidas rallidroonidega rünnatakse Venemaa sõjaväelasi, siis teisel poolel on palju sarnaseid videosid ka sellest, kuidas ukrainlased on Venemaa droonide rünnakute sihtmärgiks.

Kyiv Posti andmetel on mõlema poole jaoks vastase droonioperaatorid prioriteetseks sihtmärgiks ning droonioperaatorite väikseimagi viga võib neil saatuslikuks saada. Ukraina õhuluureüksuse Liut Brigade juhi Konstantin Minaileiko sõnul oli üks operaatorite rühm jätnud maskeerimata on asukoha ja sidepidamiseks kasutatavad sagedused ning Venemaa pool peilis nende asukoha välja ning järgnenud rünnakus hukkusid kõik kolm Ukraina droonioperaatorit. Minaileiko sõnul arendavad mõlemad pooled EW seadmeid, mistõttu on mõlemal poolel järjest keerulisem rallidroone efektiivselt kasutada ning Ukraina poolelt käib pidev nö vabade sageduste otsimine, mida nad saaksid rallidroonid ründamisel kasutada.

Minaleiko sõnul on rindetsoonis peamised luuredroonid Hiina päritolu DJI Mavic 3, aga kuna nad on tsiviildroonid, siis olevat need droonid EW seadmete poolt kergesti mõjutatavad, nii et lääne sõjatehnika tootjatele on selge turunišš olemas ning pikemat perspektiivi silmas pidades saavadki Hiina tsiviildroonid olla ainult ajutine lahendus, sest ülikiirelt muutuv olukord tehnoloogiate võidujooksus nõuab oludele vastavaid luuredroone.

Täna öösel kell 1.56 toimus Krimmis asuva Belbeki sõjaväelennuvälja rünnak rakettidega ning Venemaa z-blogija Fighterbomberi sõnul kasutas Ukraina armee ATACMS rakette. Lennuväljalt kostus rida plahvatusi, seega Venemaa õhukaitse taaskord hakkama ei saanud, aga hetkel ei ole teada rünnakute tulemust. Väga kahju, et samamoodi ei tohi nende rakettidega laste Venemaal asuvate sõjaväelennuvälja pihta, kus on omajagu liugpomme viskavaid lennukeid.

Huvitavad uudised tulevad Moskvast, kus kuulduste järgi oli uus kaitseminister ühena esimest asjadest palunud kurikuulsal kaitseministeeriumi meediaesindajal, kindral-leitnant Konašenkovil lahkumisavalduse kirjutada. Teemat lahkasid mitmed z-kanalid ning huvitava versiooni esitas z-kanal Kremljovskaja tabakerka, kelle sõnul oli Konašenkovile saatuslikuks saanud ülbus varasemast ajast, kui ühel üritusel oli olnud ka Beloussov ning Konašenkov oli küsinud kaaslastelt, et mida see ennasttäis ülikonnas tont siit otsib ning see oli jõudnud ka Beloussovini, kes nüüd serveeris kättemaksu külmalt. Ei hullu, klounina peaks Konašenkov tööd küll saama, vähemalt niikaua, kui sõda veel kestab.

Aga omad probleemid on Ukrainas, RBK-Ukraina andmetel plaanitakse Ukrainas lähiaastatel inglisekeelsete filmide audiodubleerimine praegusel kujul lõpetada, tegemist on seaduseelnõuga number 9432, mille eesmärgiks on suurendada inglise keele oskust ühiskonnas. Loomulikult põhjustab see dubleerijates suurt ärevust ning Katrja Petrašova näeb selles lausa ohtu ukraina keele positsioonile ühiskonnas, lisaks ei olevat subtiitreid lugedes võimalik keskenduda filmi vaatamisele (sellega seoses meenus, et täpselt samadele argumentidele toetuses näidati Tartus mitte eriti ammu Düüni teist osa venekeelse audioga). Ise tahaks öelda, et ideaalis võiks turg asjad paika panna, nii nagu meil, kus subtiitrid on filmi all mitmes keeles, sest äri olevat kõige olulisem, eesti keele oskus samas tuleb alles tähtsuselt teises järjekorras (sarkasm).

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING