Sedapuhku alustan meie põhjanaabritest. Kui Putin alustas nn erioperatsiooni, siis oli üks peamisi põhjendusi vajadus ära hoida NATO laienemine Venemaa piirideni. Tulemus - Venemaa saab nüüd juurde 1340 kilomeetrit piiri NATO-ga. Hiilgav, lausa geniaalne! Suur strateegiline mõtleja tegi eduka kombinatsiooni! (sarkasm). Ja soomlaste jaoks sai paljuski otsustavaks see, mida Putin pidas enda suurimaks trumbiks ja heidutusvahendiks - tuumarelvaga ähvardamine. Selle ohu vastu ei olegi Soomel muud alternatiivi kui NATO-sse astuda, sest Soomel ei ole tuumarelvi. Ei ole ju ülemäära keeruline mõista.

Julgeoluku mõttes on Soome ja Rootsi NATO-sse lisandumine meie jaoks väga-väga suure plussmärgiga sündmused, sest julgeolekuolukord muutub Läänemere ääres kardinaalselt, meil on nüüd lisaks tugi põhjast ja läänest, mis võimaliku kriisiolukorra tekkides annab kaitsetegevuses kohe mitu käiku juurde. Nii et tänu ukrainlaste südikusele võib juba täna öelda, et meie endi julgeolek muutub palju paremaks ning iga euro, mis on Ukraina heaks kulutatud, on rohkem kui hästi kulutatud. Ja meie aitasime neid siis, kui neil oli kõige raskem ning esimesel sõjanädalal oli olukord ikka väga-väga kriitiline. Me võime uhked olla oma panuse üle.

Donbassis toimuvat vaadates meenub Oskar Lutsu "Kevad" ja sealt õpetaja Lauri ütlus, et kui sa tervet rehkendust ei suuda teha, tee pool, aga hästi. Venemaa viis Kiievi alt väed välja ja Donbassi jaoks joonistati kaartidele uhke sõjaplaan - ukrainlaste väegrupeering võetakse kahekordsesse rõngasse ja siis purustatakse täielikult. Esialgne plaan oli vaat ei välimine ring teha Dneprini ja sisemises ringis Slovjansk-Kramatorsk. Õige pea selgus, et see plaan pole realiseeritav ning nüüd oli välimine ring Izjumist lõunasse ja sisemine ring Severodonetsk ja Lisichansk (ingliskeelne kirjapilt). Üritati mis üritati, aga välimise ringi osas on tänasel päeval selge, et seda ringi ei suudeta sulgeda. Ja nüüd on siis järgi jäänud viimane, meeleheitlik katse teha ära kasvõi see väike ring.

Ja siinkohal tuleb mängu viimastel päevadel tuntuks saanud asula Bilohorovka, mis asub Donetsi jõe ääres. Venemaa armee võttis Harkivi suunalt osa väeüksusi ära ja saatis nad sinna piirkonda lisaks, et midagigi saavutada. Esimene katse seal pontoonsillad rajada ja jõgi forsseerida tehti 7. mail. Ukrainlased olid eelnevalt selgitanud välja võimaliku forsseerimise koha, aga venelased süütasid metsa, tekitades suitu, lisaks suitsupommid ja udu ning ukrainlaste jaoks oli nähtavus null. Samas oli Ukraina armee poolt luuret teinud inimene lisanud, et suure tõenäosusega peavad venelased kasutama kiire vooluga jões motoriseeritud vahendeid, mis võimaldavad pontoone paigaldada ning seda on kuulda. Täpselt nii ka läks ning otsus rünnata võeti vastu siis, kui kuuldi spetsiifilist mootorimüra. Mingi kogus rasketehnikat oli jõudnud üle tulla, kui ukrainlased avasid marulise suurtükitule ning purustasid pontoonsilla. Venemaa armee üritas päästa teisele kaldale lõksu jäänud sõjaväelasi ja hakkas kiirelt teist pontoonsilda rajama ning ka see lasti puruks. Siis ründasid Ukraina armee pommitajad Su-25 ning peale lahingut avanenud pilt oli Venemaa jaoks masendav - purustatud oli 31 soomukit ja tanki, lisaks suured kaotused isikukooseisu osas.

Selle katastroofiga asi ei lõppenud, sest Venemaa armee üritas sama asja uuesti. Ja eile veel korra uuesti. Nüüd on seal juba purustatud viis pontoonsilda ja hävitatud 51 ühikut rasketehnikat. Ukrainalaste jaoks on selle koha kaitsmine väga oluline, sest kui Venemaa armee suudaks läbi murda, muutuks väikese piiramisrõnga sulgemine reaalsemaks ning Venemaa võiks pikemas perspektiivis isegi saavutada kontrolli kogu Luganski oblasti territooriumi üle, samas on just suured kaotused jõe forsseerimisel teinud ka selle eesmärgi saavutamise väga keeruliseks.

Mujal rinnetel on asjad sisuliselt paigal ning lõuna pool on märke pigem sellest, et Venemaa on hakanud kaitsepositsioone rajama. Venemaalt on tulnud signaale, justkui plaanivat nad minna järgmisesse faasi ehk siis edaspidi oleks kurnamissõda, kus üritatakse enda käes hoida okupeeritud territooriume, samal ajal kahjustades Ukraina majandust ning proovides Ukrainale peale suruda vaherahuga nn külmutatud konflikti varianti ning pole välistatud, et Venemaa teeb paralleelselt pingutusi, et Ukrainat hakkaksid mõjutama selles suunas ka Prantsusmaa ja Saksamaa.

Ukraina pole sellega mitte mingil juhul nõus ning nende jaoks on ainsaks lahenduseks oma riigi territoriaalse terviklikkuse taastamine. Samas tähendaks see mitmete sõjaväeliste ekspertide arvates Ukraina jaoks seda, et Venemaa peab olema välja surutud peale 24.02 okupeeritud territooriumitelt suve lõpuks. Nn rahvavabariikide territooriumitega on keerulisem, sest seal on vastane aastaid kaitsesüsteeme rajanud ning nende vallutamine tuleks suurte ohvrite arvuga ning Krimm on üldse omaette teema. Venemaa võime okupeeritud territooriume hoida sõltub paljuski sellest, et kas viiakse läbi suuremahulisem mobilisatsioon või mitte. Ja Ukraina jaoks on oluline saada kiirelt raskerelvastust, aga viimaste päevade info põhjal on Saksamaa alustanud jälle venitamistaktikat, ju siis lootuses, et õnnestub abi andmisest kõrvale hiilida seni, kuni Ukrainale on peale surutud vaherahu. See viimane on minu isiklik arvamus.

Mariupolist tuleb Azovstali kaitsjatelt infot, et neil on puhas joogivesi otsakorral ning just joogivee olemasolu on vastupidamisel võtmetähtsusega komponent. Õues on ilmad seal juba soojemad ning mõlema poole võitlejate surnukehad tuleks kokku koguda ja maha matta, aga Venemaa pole sellega nõus. Nagu pole nad ka nõus ei haavatud võitlejate saatmisega Ukraina territooriumile kui ka Ukraina sõjaväelastele vaba liikumiskoridori tekitamisega, sest kogu selle katastroofilise avantüüri mingigi ideoloogiline õigustus Putini jaoks on just needsamad Azovstali kaitsjad ja kui need ka pääseksid tema käest, oleks läbikukkumine täielik.

Ilmar Raag tegi postituse FB-s, kus ta arutles inimkaotuse üle selles sõjas. Mina neid andmeid oma tekstides ei avalda, sest sõjakommunikatsioonis on see lausa rusikareegel, et tuleb suurendada vastase kaotusi ning vähendada enda omasid. Venemaa pool on teinud seda lausa absurdini, nii on nende andmetel Ukraina kaotanud Bayraktare rohkem kui nad neid Türgilt saanud on, ometi nad toimetavad. Ukraina poole andmetesse tuleks ka suhtuda teatud reservatsioonidega, eriti lennukite ja helikopterite osas (sellega seoses meenus, et palju kõlapinda leidis juhtum, kus ukrainlased lasid mõned päevad tagasi poolakate õhukaitstevahendiga Piorun Izjumi lähedal, Venemaa poolt okupeeritava territooriumi tagalas alla helikoperi K-52). Sellistes sõdades sureb tavaliselt kõige rohkem tsiviilelanikke ning järjest selguvad uued ja uued kohad, kus Venemaa armee rünnatuke tulemusel on korraga surma saanud palju elanikke. Nii kaevati lahti Izjumi ühe kortermaja varemed ning sealt leiti 43 inimese surnukehad, kes olid seal surma saanud juba märtsis. Mariupolis on sama kurvad lood, suuremate kokkuvarisenud majade keldrites on sajad surnukehad. Russki Mir vabastas neid nende eludest.

Lõpulõiku koondan kokku mõned infokillud. Melitopolis hakati autodele väljastama numbrimärke, kus on peal tähekombinatsioon TVR. Pidavat see tähendama "Tauria" ehk siis kubermangu nimi, mis oli seal seal ajavahemikus 1802-1921. Venemaa on hakanud lammutama külmkappe ja pesumasinaid, et saada sealt vajalikke komponente sõjatehnika tootmiseks. Droonide Switchblade tootja pidi hakkama Ukrainast saadud tagasiside põhjal parandama droonide kuulikindlust. Rohkemat infot selle kohta pole, ju siis on sellega probleeme.

Elon Muskilt saadud info põhjal üritab Venemaa armee häirida Starlinki internetiühenduste toimimist, aga seni veel ilma suurem eduta. Rovšan Askerov, Venemaal toodetud telemälumängu "Mis? Kus? Millal?" mängija, on kuulutatud tagaotsitavaks seoses tema FB-i postitusega, kus ta nimetas marssal Žukovit marodööriks ja vargaks. Seal mängust olla nüüd pea kõik vanad tegijad lahkunud ning Askerov ise viibib välismaal.

Majanduseni ei jõudnudki, aga parandan selle vea kunagi hiljem. Järgmine postitus minult esmaspäeval, sest ees on nii Eurovisiooni nädalavahetus kui ka kuhjunud on omajagu töid, mida enam edasi lükata pole võimalik. Ise loodan, et lauluvõistlusel läheks hästi nii Ukrainal, Poolal, Eestis, Soomel kui Leedul, aga Ukraina võitu on teistel seekord raske väärata.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Märkmed: