Suures plaanis on kahel viimasel päeval rinnetel olukord endine - Venemaa on üritavam pool, Ukraina peamiselt kaitseb. Suuremaid kontrarünnakuid on Ukraina korraldanud Harkivist põhjas, kus on vaenlast suudetud linnast ka eemale suruda. Seni on Ukraina kaitse pidanud ning Venemaa sõjaväelaste pealtkuulatud kõnedest selgub, et neil puudub soov lahingusse tormata, seega kordub ikka juba tuttavaks saanud muster - tugevad kaudtulelöögid ja siis võimalusel uue territooriumi hõlvamine. Niimoodi tegutsedes on inimkaotused väiksemad, aga samas on ka edasiliikumine aeglane, arvestades seatud eesmärke. Ja ega ei ole midagi ka hõisata Ukraina vägedel, sest ka nemad väsivad lahingutes, nö kuluvad. Praeguses faasis on keeruline väeüksusi roteerida, väeosad saavad küll pidevalt juurde täiendusi isikukooseisu osas, aga osad inimesed on olnud lahingutes pikalt ja lõppu ei paista.

Palju on räägitud läänest tulevast moodsast raskerelvastusest, mis lõpuks murraks Venemaa armee senise ülekaalu kaudlöökide andmise võimaluste osas. USA andmetel on 80% lubatud haubitsatest M777 juba Ukrainas ning need peaksid jõudma eesliinile loetud päevade jooksul. Ka olevat juba 200 ukrainlast lõpetanud kursused, kus õpiti nende haubitsate kasutamist, nii et ehk hakkab midagi jõudude tasakaalu osas muutuma lähimal ajal.

Loomulikult häirib Venemaad väga moodsa relvastuse jõudmine Ukraina armee käsutusse ning eks ka see oli üheks põhjuseks, miks Venemaa korraldas raketirünnakuid, mis tabasid ka Ukraina raudteetaristut. Paraku on raudteerööbaste ründamine vägagi ebaefektiivne, kus ülikallite rakettidega suudetakse lühikeseks ajaks kasutusest välja viia raudteelõik, mille taasatamiskulu on võrreldes raketi hinnaga väga väike. Venemaa teeb neid rünnakuid, sest neil lihtsalt puudub info, kuskohas võiksid need läänest saabuvad relvad olla. Ka on need titaankomponentidega haubitsad nii kerged, et pole mitte mingisugust probleemi neid transportida veoautodega, riskide maandamiseks on logistika hajutatud ning rakettidega neile pihta saada ikka ülimalt keeruline.

Venemaa rakettidega seoses vaatasin intervjuud Tom Cooperiga, kelle andmetel on Venemaa nn täppisrakettide keskmine tabamistäpsus 40%, kusjuures see olevat kõva edasiminek, sest Süürias oli see olnud vahemikus 10-15%. Tüüpiliselt olevat Süürias juhtunud nii, et lennukilt lahtipäästetud rakett lihtsalt kukkus kivina alla st ta ei hakanud tööle. Nüüd on seis natuke parem, paljuski ka seetõttu, et Venemaa saab kasutada läänest imporditud komponente, nii raketimootoreid kui juhtplokke. Lääne ettevõtted teenisid miljoneid, Ukraina taristu hävib aga miljardite eest.

Ukraina armee on alla võtnud palju Venemaa droone Orlan-10 ning viimastel päevadel on märgatud nende seas Venemaa eriolukordade ministeeriumi alluvuses olevate institutsioonide märgistusega droone ehk siis need droonid peaksid igapäevast tööd tegema metsatulekahjude avastamisel, aga ju siis on varud nii otsakorral, et tuli sealt lisaks võtta. Ja ega siis polegi imestada, et Siberis möllavad metsatulekahjud ning sellel on üks seos Ukrainas toimuva sõjaga veel - kui tavaliselt viiakse neid tulekahjusid kustutama sõdurid, siis nüüd sellist vaba resurssi enam ei ole.

Võimalik mobilisatsioon kütab jätkuvalt kirgi, aga tähelepanu alt ei saa välja jätta seda, et Venemaa otsib niigi iga päev aktiivselt inimesi, kes sõlmiksid nn lühiajalise lepingu ning läheksid sõtta. Kuuldavasti on selliseid inimesi ka tuhandetes, aga ka paarkümmend tuhat sellist aktivisti ei muudaks praegust sõja käiku. On veel variandid teha piiratud mobilisatsioon näiteks Ukrainaga piirnevates oblastites, aga see kõik on Putini jaoks problemaatiline, sest mobilisatsiooni väljakuulutamine tähendaks sisuliselt kaotuse tunnistamist senises nn erioperatsioonis. Sõjas mingitegi tulemuste saavutamiseks oleks Venemaal kiirelt juurde vaja sadasid tuhandeid sõdureid, aga üldmobilisatsiooni läbiviimisel oleksid need üksused võitlusvõimelised paremal juhul suve lõpuks ning omaette teema oleks, et millist raskerelvastust neile anda, sest varud on otsakorral ning juurdetootmine ülimalt problemaatiline. Segane seis, kus kõik sõltub ainult ja ainult Putini nägemusest.

Võimekus sõda pidada on seotud riigi majanduse olukorraga, aga selles osas on asjad kiirelt liikumas halvemuse poole. Selle aasta majanduslanguseks prognoositakse Venemaal üle 10%, aga seda eeldusega, et nafta ja gaasi eksport eriti ei vähene. Samas vähenes aprillis Venemaa naftatootmine lausa 7% ning praeguste protsesside jätkudes (kavandatav EL-i naftaembargo) või see aasta arvestuses väheneda suurusjärgus 20-25%. Kusjuures naftavarud ei ole Venemaal väga suured ning enamust naftast on keerukas maapõuest kätte saada. Kui tänasel päeval hinnatakse Venemaa naftavarude suuruseks 4,8% maailma varudest ja tootmine on alla 10 miljoni barreli päevas (suuruselt kolmas tootja), siis maailma suurimad naftavarud on tänaste teadmiste kohaselt Venetsueelal (18,2%), aga nad suutsid 2021. aastal päevas toota keskmiselt ainult 788000 barrelit. USA soovib nüüd seda naftat rohkem turule tuua, et täita Venemaast tühjaks jääv turuosa. Samuti üritab USA veenda Saudi-Araabiat oma toodangut suurendama, aga seal on juba hoopis teised poliitmängud ning see on täiesti omaette postituse teema.

Gaasi osas on Venemaal jällegi kõige suuremad seni avastatud hinnangulised varud (24%), aga nüüd on järjest partnerid lahkunud projektidest, mille eesmärk oli uutest leiukohtadest gaasi turule tuua. Putini nn rublamängud on tekitamas olukorda, kus kuu aja pärast olevat Venemaa kõik gaasihoidlad täis ning sealt edasi tuleb juba gaasitootmist vähendada, aga see oleks pikaajalise mõjuga samm. Energiakandjate osa lõpetuseks võib öelda, et Venemaa tulud on lähimas tulevikus kiirelt kahanemas ning asendada pole neid mitte millegagi.

Hersoni oblastist tuli teateid, et kunstimuuseumitest laaditakse kunstiteosed autode peale ning need veetakse Krimmi. Melitopolist varastatud ja Tsetšeeniasse viidud John Deere kombainidega tekkis varastel ootamatu probleem - moodne kombain lihtsalt ei lase varastel seda kasutada ning nii otsivat vargad võimalust, kuidas teha kombaini it-süsteemile nn jailbreak, aga kuuldavasti seni edutult.
Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING