Täna alustan olukorrast rinnetel. Luganski rindega seoses on meedias palju vastukaja leidnud Ukraina otsus sundevakueerida elanikud rohkem kui viiekümnest asulast, mis asuvad Kupjanski piirkonnas. Antud olukorras hakkasid kiirelt väärinfot levitama Venemaa erinevad meediakanalid, et justkui olevat Venemaa seal piirkonnas kiirelt edenenud ning oma kontrolli alla saanud ka Sinkovka asula. Piirkonnast laekunud info põhjal aga vähemalt eileõhtuse seisuga Venemaa armeel seal sisuliselt igasugune edenemine puudus, lisaks on Ukraina pikema perioodi vältel valmistunud seal rindelõigus kaitsetegevuseks. Probleem tsiviilelanike jaoks aga peitub selles, et rindejoon asub Kupjanskist üheksa kilomeetri kaugusel ning suure tõenäosusega aktiviseerib Venemaa lähinädalatel Kupjanski suunal nii suurtükkide kui mitmikraketiheitjate kasutamist, lisaks on Ukrainal kergem kaitsetegevust läbi viia, kui asulates ei ole tsiviilelanikke.
Eile ründas Venemaa Kupjanski suunal peamiselt Štorm–Z üksustega, mis on moodustatud kinnipeetavatest, aga nad on Venemaa kaitseministeeriumi all. Venemaa loodab niimoodi korrata taktikat, mida Wagner kasutas Bahmuti suunal, aga siiani ei ole see edu toonud. Ometi on Venemaa sinna piirkonda koondanud arvestatavad jõud ning pealetungikatsed võivad kesta nädalaid. Siiani on Ukraina kaitse hästi pidanud.
Lõunarindel on Ukraina olnud väga aktiivne kahes suunas. Robotine suunal on nad kuuldavasti jõudnud juba asulasse ning natuke edenenud ka asulast lääne ja ida poolt ning käivad nö kaevikulahingud. Ukraina on nii palju edenenud, et Venemaa on olnud sunnitud oma suurtükid viima rindejoonest veelgi enam lõuna poole. Edenemine tuleb aga Ukraina jaoks väga raskelt, sest vastane on toonud sinna piirkonda täiendavaid jõude ning toimuvad pidevad vasturünnakud. Venemaa üksused ei hooli kaotustest ning püsivad visalt kaitses.
Berdjanski suunal on Ukraina väga aktiivse suurtükitule alla võtnud Urožaine asula ning tungitakse peale nii põhja kui lääne poolt. Sarnaselt Robotinele Venemaa ei hooli seal kaotustest elavjõus ning piltlikult öeldes tuleb Ukrainal edasiliikumiseks hävitada kõik objektid, kus vaenlased võiksid varju leida.
Donbassis on Venemaa üksused liikunud Klišijevka külla, mis asub oru põhjas ja mis on omamoodi nö surmatsoon (
killing-zone), kus nad on asulat põhja poolt ümbritsevatel kõrgustikel asuvate ukrainlaste jaoks nagu peo peal ning ukrainlaste sõnul pole neil seal piirkonnas vaja kujunenud olukorras üldse pealetungile minna, sest vaenlast saab oma positsioonidelt praegu palju paremini hävitada. Sarnane olukord on ka Bahmutist põhja pool, aga seal on ukrainlaste olukord selle võrra keerukam, et kõige olulisemad kõrgustikud on jätkuvalt Venemaa üksuste kontrolli all ning Venemaa on sinna suunda toonud lisajõude, kes aktiivselt üritavad Ukraina üksusi Berhivkast veelgi kaugemale suruda ning viimastel päevadel on nad natuke suutnud ka edeneda.
Sellel suunal tegutseva Ukraina sõjaväelase Kirill Sazonovi sõnul on Venemaa poolt aktiivselt kasutatavad rallidroonid tekitanud olukorra, kus neil ei ole enam mõtet sõidukitega rindejoone lähedusse sõita, vaid viimased 4-5 kilomeetrit tuleb täisvarustuses kuuma ilmaga jala minna, peale mida vajavad peamiselt 40+ vanuses sõdurid hingetõmbeaega. Tema sõnul on mineeritud territooriumil edasiliikumiseks seal rindelõigul ainsaks efektiivseks vahendiks lõhkeainet täis voolikud, mis spetsiaalsetelt masinatelt lennutatakse soovitud suunal ning maapinnale maandudes nad plahvatavad ning tekitavad 50-100 meetrise koridori, mida mööda on ohutum edasi liikuda, samas sellist varustust napib.
Sazonovi sõnul on Venemaa sõjaväelased neid üllatanud oma osavusega maa-aluste käikude rajamisel, kus suurte puude alla kaevatakse peidupaigad, mida pole sisuliselt mingi variandiga võimalik efektiivselt rünnata, samas on Venemaa armee sõduritel kaevatud varuväljapääsud erinevatesse suundadesse, nii et päris tihti juhtuvat, et vaenlased ilmuvad ootamatult selja taha ja avavad relvadest tule. Sazonovi sõnul on Venemaa armee kiirelt õppinud Ukraina armeelt ning kasutab ka nüüd väikeste gruppidega ründamist ning see, mis tõi Ukrainale varem edu, nüüd enam nii hästi ei toimivat.
Kui eelmises ülevaates kirjutasin, et Ukraina on suutnud oma rallidroonide kontrollitud lennuulatust kasvatada kuni 15 kilomeetrini, siis sõjalise eksperdi Sergei Auslenderi sõnul on Venemaa tapjadroon Lancet sisuliselt ka nagu rallidroon ehk siis nendel puudub nii asukohamääramine satelliitide abil kui ka internetiühendus, drooni juhitakse peamiselt vahetult operaatori abil. Väga tihti kasutatakse Lancet droone koos luuredroonidega, mis näevad vastase tehnika ja elavjõu positsioone paremini. Aga selline droonide juhtimine teeb need droonid haavatavaks elektroonilise sõjapidamine vahenditele, mille abil on võimalik kas ühendus operaatoriga täiesti katkestada või häirida sidet määral, mis ei võimalda operaatoril drooni sihtmärgini juhtida.
Viimase kuu jooksul on Ukrainal olnud edusamme selles osas ning väidetavalt pidi neid droone saama edukalt segada. Venemaa ise väidab, et nende droonil olla ka autonoomne režiim, kui operaatoriga side kaotanud droon peaks teoorias hakkama ise sobivat siihtmärki otsima, aga reaalses elus ei pidavat see toimima ning autonoomses režiimis ringi tiirutavat Lancet drooni pidavat olema võimalik alla lasta ka tulirelvadega. Ometi on need droonid Ukraina jaoks jätkuvalt suur peavalu ning nendega kompenseerib Venemaa osaliselt allajäämist suurtükkide vastases võitluses, kus Ukraina suudab palju kiiremini määrata Venemaa suurtükkide asukohad ning nende suurtükid lasevad kaugemale ja täpsemalt.
Conflict Armament Research avaldas uurimuse tulemused, milles nad jõudsid järeldusele, et kuigi Venemaa planeeris Shahed-136 droonide oma versiooni Geran-2 tootmise käivitada järgmisel aastal, olevat nad selleni jõudnud juba nüüd. Tehas ise asub Alabugas Tatarstanis ning Venemaa meedias avaldatud töökuulutuste põhjal otsitakse sinna tööle eeskätt noori vanuses 16-21 eluaastat, pakkudes palka 90000 rubla kuus. Internetis on video, kus ettevõttes töötav noormees demonstreerib oma selga, millel on verevalumid, mis on tekitatud lähedalt lastud paintballi-kuulidega, nii üritatakse seal nö distsipliini kasvatada.
Paljud noored on pärit vaestest peredest ja kuigi nad tahtvat tehasest lahkuda, ei olevat see keerulises majanduslikus olukorras võimalik. Ei ole liigne märkida, et ilma arenenud riikidest pärit komponentideta ükski selline droon (ka Lancetid mitte) lennata ei suudaks, ometi jõuab neid komponente Venemaale kogustes, mis võimaldavad droone toota. Nikkei poolt läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et 75% sanktsioonide all olevatest komponentidest liikus aprillis Venemaale läbi Hong Kongi ja Hiina, kusjuures peamiselt tegelesid sellega väikesed ettevõtted. Ometi on sellisel kaubandusel oma kõrvalmõju – nii liiguvad Venemaale tihtipeale komponendid, mis on läänes kasutamiseks praagiks tunnistatud ning nii olevat defekte lausa 40%-l Venemaale smugeldatud komponentidest.
Rubla kiire langus on üles ärritanud ka Venemaa propagandistid ja nii lausa karjus Solovjov oma raadiosaates, et kogu maailm naervat Venemaa üle, sest rubla olevat maailma kolme kõige viletsama hulgas. Kirjutan siis mõne reaga lisaks. Rubla kursi kiire languse peamiseks põhjuseks on lihtsalt välisvaluuta nappus. Peamine põhjus on energiakandjate müük, kus Lääne-Euroopast on kaotatud enamus gaasi- ja naftamüügist saadud tulusid. Aseainena müüakse nüüd peamiselt Indiasse ja Hiinasse, aga eriti India ruupiatega pole midagi suurt peale hakata, sest Venemaa ei oska sealt riigist eriti midagi importida ning nii oli Putin sunnitud alla kirjutama ukaasile, mis lubab Venemaa ettevõtetel probleemideta energiakandjate müügist saadud vahendeid hoida välisriikides, sest mis sa nende ruupiatega ikka peale hakkad. Juulikuus vähendas Venemaa oma naftale tehtavat allahindlust, mistõttu keskmine müüdud nafta hind oli väidetavalt 65 dollarit barrelist ehk 5 dollarit üle sanktsioonidena kehtestatud hinnalae, samuti olid üle hinnale ka sisuliselt kõikide naftatoodete hinnad. Sellise tegevuse vastukaaluna vähendasid nii Hiina kui India juulis järsult Venemaalt ostetava nafta kogust, sest ilma suure allahindluseta oli Venemaa nafta juba kallim kui Iraani oma.
Lisaks on Mihhail Krutihhini sõnul Venemaal suured probleemid nafta tootmisega, sest vanad puurkaevud hakkavad ammenduma, aga uusi ei suudeta luua, millest oleks võimalik kasumlikult naftat toota, seega augustis vähendab Venemaa oma nafta eksporti 500000 barreli võrra päevas ning septembris veel täiendavalt vähendab 300000 barreli võrra päevas ning see kõik avaldab mõju riigi tuludele.
Energiakandjad on üks komponent, aga majandusteadlane Igor Lipsits tõi The Insideris avaldatud materjalis veel välja ka teisi põhjuseid. Puhkuste periood, kus palju venemaalased tahtsid minna piiri taha puhkama, aga seal nende pangakaardid ei tööta, seega tuli reisimiseks valuutat sularaha kujul varuda. Sõjas osalevatele sõduritele makstavad suured palgarahad jõudsid kiirelt Venemaal tarbimisse, sest vaesed inimesed eeskätt tarbivad võimaluse tekkimisel, mitte ei hoia raha nö mustadeks päevaks. See omakorda tõi kaasa tarbimise kasvu, aga enamus tarbekaupasid on Venemaal kas imporditud või on nende tootmisel suures osas kasutatud imporditud materjale, aga see ka suurendab nõudlust välisvaluuta järele, mille eest importida kaupasid ja tooret. Lipsitsi sõnul oli mõju ka välisettevõtete tegevusel, kes plaanivad Venemaa turult lahkuda ning seetõttu müüsid oma varasid ning liigutasid saadud vahendeid piiri taha. Tõsi, sellisel tegevusel olid rahalised piirid ees, aga ikkagi liikus nii piiri taha miljardeid dollareid. Ning viimasena võib välja tuua ka Venemaa enda elanikud, et on liigutanud suuri summasid valuutas välisriikidesse.
Lipsitsi prognoosib, et mitmete eelpoolnimetatud faktorite mõju lähiajal väheneb ning rubla kurss võib mingiks ajaks jääda sinna 100 rubla /1 dollar juurde, aga rubla kursi langus kajastub juba lähikuudel Venemaal müüdavate kaupade hindades, mis kallinevad hüppeliselt. Kui muidugi Putin hindade kallinemise ära ei keela (nali).
Rubla kiire langus on mõjutanud Venemaa riiki ka päris ootamatust küljest, nimelt on massiliselt hakanud töölt lahkuma politseinikud, sest kui keskmiselt on Venemaa politseinike kuupalk suurusjärgus 44000 rubla kuus (arvestuslikult 500 dollarit), siis reapolitseinikel on see regioonides veel tunduvalt madalam, samas kui sõtta minnes on kuupalk 200000 rubla kuus + 150000 rubla lepingu sõlmimisel ning muud boonused. Politseinikke on aga vaja, sest repressiivses riigis on nad diktaatori jaoks asendamatud.
Eelmises postituses kirjutasin juhtumist, kus sõjast osavõtja laps sai ülikooli punktisummaga, mis oli kordades väiksem miinimumlävendist. Nüüdseks on selgunud, et septembris algaval õppeaastal pääses niimoodi kõrgkoolidesse õppima 7000 inimest.
Ootamatult tuli nö kapist välja Yandexi looja Arkadi Vološ, kes nüüd teatas, et ta ei toeta Venemaa poolt peetavat sõda Ukrainas. Mees lahkus Venemaalt 2014. aastal, ometi oli ta ettevõttega seotud. Yandex'i holding-ettevõte on registreeritud Hollandis ning väidetavalt on nad otsinud kosilasi juba pikema aja jooksul, aga Venemaa oligarhide poolt pakutud 7 miljardit dollarit ei olnud sobinud, sest raha oleks tulnud isikutelt, kes on lääne sanktsioonide all. Omalt poolt lisan, et ehk mõjutas Vološi käitumist ka info, et alates septembrist peab Yandex oma servereid koos andmetega hoidma Venemaal koos FSB poolse piiramatu ligipääsuga neile ehk siis näiteks peaksid ka välisriikides Yandexi taksoäpi kasutamisel tekkivad andmed olema FSB jaoks vabalt kasutamiseks.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
