Ukrainian sõjaväelased M109 haubitsas mürske laadimas. Harkivi oblast, 20. mai, 2024. Inna Varenytsia
Ajakirjanik Boris Tizengauseni andmetel on Venemaa peale viimaseid rünnakuid lennuväljadele poolsaarelt ära viinud ka suurema osa seal asunud sõjalennukitest ning nii ongi jõutud olukorda, kus pole enam seal eriti järgi ei laevasid ega lennukeid ning õhukaitse on ka auklik nagu hea šveitsi juust. Selles kontekstis mõjub eriti kõrverpeeglis olevana Venemaa meediakanalites avaldatud info, et Krimmis asuvasse Arteki lastelaagrisse paigutatakse täiendavalt 100 miljoni rubla eest õhukaitsevahendeid. Et kuigi poolsaare enda õhuruumi kaitsmisega on asjad hapumast hapumad, siis lastelaager jätkab oma tegevusega kõigest hoolimata.
Venemaa armee jaoks on Krimmi olukord niivõrd alarmeerivaks muutunud, et sellel teemal on hakanud kriitilisi kommentaare kirjutama ka sõjaväelased. Varjunime „Polkovnik Šuvalov“ all kirjutav sõjaväelane nendib nukralt, et samal ajal kui Venemaa meedias käib elav arutelu, et kui mitu Abrams tanki nad ikka on suutnud kahjutuks teha (arv varieeruvat 5 ja 7 vahel), patrullivad Mustal merel õhus NATO luurevahendid ning nende antud info põhjal hävitab Ukraina armee rakettide ja droonidega Venemaa strateegilise tähtsusega sõjalisi ja naftatööstuse objekte. Venemaa on osutunud ballistiliste rakettide vastu täiesti võimetuks ja nüüd olevat valus-vaikne ootus, et millal Ukraina Kertši silla ette võtab.
Musta mere laevastik oli Venemaa propagandas väga olulisel kohal, sest merel sõitvatest sõjalaevadest sai teha efektseid propagandavideosid, aga nüüd saab filmida paremal juhul laevade Krimmist lahkumist, aga halvemal juhul on ainult ilutulestik sadamates. Aga kui tsiteerida klassikuid, siis Venemaa poolt läbiviidavas nö erioperatsioonis areneb kõik ranges vastavuses plaanidega.
Olukord rinnetel. Sõjaline ekspert Sergei Grabski ütles intervjuus, et kuigi Harkivi rinne on meedias hõivanud kõige olulisema koha, siis reaalsuses olevat Venemaal seal rindelõigus suurusjärgus 30000 sõjaväelast, samas kui Donbassis on nende sõjaväelaste arv suurusjärgus 270000. Venemaa nö Harkivi operatsiooni võib hinnata mitmeti ja ma ise mõtlesin päris pika perioodi vältel enne selle alustamist Venemaa poolt, et miks piirile nii lähedal asuvad Vovtšanskis on olukord suhteliselt rahulik, aga ju siis oli Venemaa juhtkonnal lootus, et seda linna säästes ei ründa Ukraina nii aktiivselt Belgorodi piirkonda, sest Putin ei soovi lahingutegevuse kandumist Venemaa territooriumile.
Nüüd aga valis Venemaa seal suunal eskalatsiooni ning Venemaa enda sõjaväelased tunnistavad, et isegi kui neil õnnestub nö puhvertsoon tekitada, ei takista see Ukrainal Belgorodi ja teiste Belgorodi oblasti rindelähedaste asulate tulistamist relvadest, millest võib Venemaa territooriumile lasta. Koos nn Harkivi operatsiooniga halvenes järsult ka Venemaa enda elanike olukord Belgorodi oblastis ning Venemaa sõjaväelased löövad ise ka aktiivselt sellises tegevuses kaasa, nii viskas üks Venemaa lendur piiri lähedal asuva Šebekino peale neli liugpommi, sest arvatavasti pidas ta seda Vovtšanskiks (seal on ka jõgi, mis teeb linnas sarnase käänaku) ning kokku olevat mai kuu jooksul Venemaa enda ja okupeeritud territooriumitele visanud 50 liugpommi, mis on samas suurusjärgus sellega, palju Ukraina armee saab liugpomme kuus Prantsusmaalt.
Vovtšanski on piiriks kujunemas jõgi, mis linna läbib. Käivad linnalahingud ning Sergei Grabski sõnul on see Ukraina armee jaoks halb variant, kuna linnalahingutes on kaotused suhtega 1:1, siis just seal saab Venemaa realiseerida oma ülekaalu elavjõus, samas kui Ukraina ei taha kogu linna Venemaa kontrolli alla anda, sest see oleks Venemaa jaoks infosõja rindel arvestatavaks saavutuseks.
Samas ajal käib linna maatasa tulistamine Venemaa armee poolt ja ainult nii oskabki Venemaa armee sõdida. Venemaa armee on küll viimastel päevadel Vovtšanski suunal natuke edenenud, aga kogu Harkivi suunal on nende rünnakuhoog viimastel päevadel natuke raugenud.
Luhanski oblastis asuva Bilohorivka osas avaldati Venemaa meedias info, et asula olevat ära võetud ning see ärritas paljusid Venemaa sõjaväelasi, kelle sõnul ei vasta see tõele ning Venemaa meedias käivat edasi samasugune valetamine nagu eelmise kaitseministri ajal, kuigi uus olevat andnud lootust, et selles osas asjad muutuvad, aga kõik jätkub nagu ennegi. Kuna meedias hõigati asi välja, siis peale seda aktiviseerus Venemaa rünnakutegevuse seal rindelõigus, aga hetkel on Venemaa suurim saavutus seal palju kaotatud tehnikat ja elavjõudu. Ukraina kaitse peab, kuigi olukord on äärmiselt keeruline.
Kõige rohkem rünnakuid oli Avdiijivkast lääne ja põhja poole. Venemaa armee on mõnes kohas natuke edenenud, aga kohapeal olevate Ukraina sõjaväelaste sõnul on nende olukord palju parem, kui oli veel mõned nädalad tagasi ning väike edenemine tulevat Venemaa jaoks väga suurte kaotuste hinnaga. Venemaa kasutab soomustehnikal järjest rohkem elektroonilise sõjapidamise vahendeid, aga nende vastu teevad head tööd suurtükid ning ka rallidroonid, mida saab sihtmärgile lukustada, peale mida EW ei suuda droonirünnakut enam takistada. Nõndanimetatud kilpkonnatankid on oma varasema efektiivsuse kaotanud ning kõige paremini töötabki võte, millest varem kirjutasin – peale metallist kuudi roomiku kahjustamist see enam edasi ei liigu.
Tšasiv Jari juures üritab Venemaa soomustehnikaga jõuda linna idapiiril asuva Kanali elamurajoonini ning kui nad suure soomuskolonniga tulevad, siis mõni sõidab linnaosani välja ka. Nende kahjutuks tegemiseks tuuakse kohale Välisleegioni sõdurid, kes siis vähesed majadeni jõudnud Venemaa sõjaväelased kahjutuks teevad. Tšasiv Jari ennast tulistavad Venemaa sõjaväelased aktiivselt nii suurtükkidest kui lennuväega ning linnast endast pole enam suurt midagi järel. Ukrainalased üritavad iga hinnaga vältida Venemaa sõdurite jõudmist linna, sest linnalahingutes on Venemaa armeel arvulist ülekaalu elavjõus lihtsam enda kasuks realiseerida.
Ka Krinki põhjustas Venemaa sotsiaalmeedias emotsioone, nimelt teatas üks propagandist järjekordsest Krinki äravõtmisest, seekord 76. dessantvägede diviisi sõjaväelaste poolt. Z-blogijad ironiseerisid, et see kord oli omamoodi juubeliks, sest nüüd olevat juba Venemaa meedias teatatud Krinki äravõtmisest viis korda. Reaalsuses olevat seal kõik endine, Venemaa üksused ründavad, aga edutult. Venemaa enda poole info kohaselt on nad seal rindelõigus kaotanud rohkem kui 1000 sõjaväelast, lisaks sadades ühikutes sõjaväetehnikat.
Sõjategevuse kokkuvõtteks niipalju, et Venemaal on jätkuvalt ülekaal nii õhus kui maapinnal ning nad üritavad seda realiseerida ehk siis Ukraina peab raskeid kaitselahinguid pidama.
Iraani presidendi surmaga seoses paar minu jaoks huvitavat infokildu. Kuigi Iraan müüb Venemaale suures koguses ründedroone, siis helikopteri otsimise jaoks pidid nad abi paluma Türgilt, kes saatiski uue Bayraktar Akinci, mis allakukkunud helikopteri ka üles leidis. Abi paluti seetõttu, et Iraani enda droonide optika ja muud seadmed olevat nii viletsad, et ei saa sellise tööga hakkama. Väidetavalt pidid Venemaa sõjaväelased samadel põhjustel olema rahulolematud Iraani luuredroonidega, sest nad ei ole pehmelt öeldes õigustanud neile pandud ootusi. Küll aga on Venemaa sõjaväelased väga rahul Iraani komponentidest kokkupandu Shahed tüüpi droonidega ning just seetõttu põhjustas z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel palju rahutust info, et peale kopteriõnnetust peatus relvakomponentide vedu lennukitega Il-76 Iraanist Venemaale ning keegi ei teadvat, millal need lennud taastuvad.
Ukraina sõjalise eksperdi Aleksandr Kovalenko andmetel kasutas Venemaa mai esimese kolme nädala jooksul Ukraina vastu 246 Shahed tüüpi drooni (sh kolmandal nädalal 128 drooni), millest Ukraina võttis alla 242. Rallidroone kasutas Venemaa armee päevas keskmiselt 200-250 ühikut päevas, aga kuu alguses ühel päeval ka 500 ühikut. Lancet tapjadroone kasutas Venemaa keskmiselt päevas 20 ühikut ning just need droonid on palju Ukraina armee tehnikat kas hävitanud või kahjustanud. Ukraina sõjaväelaste sõnul kasutab Venemaa nüüd Lancet droonidega järjestikuste rünnakute taktikat ehk siis väärtusliku sihtmärgi avastamise järel ründavad nad sama sihtmärki järjest mitmete droonidega nii kaua, kuni nö töö on lõpule viidud. Esimene droon hävitab üldjuhul terasvõrgu, mis tehnikat kaitseb ning teine tabab juba tehnikat.
Samas on edusamme droonide osas ka Ukrainal, nii hävitati küllaltki lühikese ajaperioodi jooksul neljas Venemaa keskmaa õhutõrjekompleksi BUK laskeseade ning teadaolevalt on nad kõik paiknenud Venemaa territooriumil. Eile toimunud edukas rünnakus kasutas Ukraina väidetavalt ründedrooni RAM II. Hersoni rindel, Kinburni sääre juures tehtud videost võib näha, kuidas Ukraina meredroonilt lastakse välja kuus juhitamatut raketti ehk siis Ukraina arendab relvastust ka meredroonide peale. Eriti oluline on meredroonide kaitsmine õhust tulevate ohtude vastu ning kuigi esimene kord meredoonile paigutatud õhutõrjeraketi kasutamine ebaõnnestus, siis õigeaegsemal Venemaa helikopteri avastamiselt võib see rakett olla õiges suunas väljalastuna küllaltki efektiivne.
Venemaa presidendi Hiina visiit nägu välja nagu vasalli külaskäik kuninga juurde. Minu jaoks oli kõige kõnekam see, et Hiina ametnikud jagasid Venemaa delegatsiooni liikmed tähtsuse järgi kolme kategooriasse ning vastavalt sellele pidi Venemaa delegatsiooni liige kandma siis kas kuldset, hõbedast või helesinist märki. Ei ole midagi teha, kui oled vasall, tuleb ära kannatada, nii kandis Šoigu helesinist märki vapralt, aga ilma suurema entusiasmita. Ja ega alati ei ole ka kuld kõige parem, selles kontekstis meenus anekdoot mehest, kes koju tulles teatas naisele, et ostis Olümpia sarja kondoomid ning nüüd võtab seal kulla ja kingib unustamatu elamuse, mille peale naise vastas, et võta parem hõbeda ja lõpeta üks kord teisena ka. Aga selline märgistamine on minu jaoks ikka vägagi kõnekas ja näitab selgelt, et Venemaal selles mängus häid kaarte käes ei ole ja siis pole muud, kui kannata ära, kaunitar!
Venemaa peaminister Mišustinile aga esitleti Venemaa autotööstuse uusi tippsaavutusi - uusi sõiduautode Volga mudeleid. Tegelikult on tegemist Hiina autotooja Changani mudelitega Reaton Plus, Oushan X5 ja Uni-Z, millele on Venemaal kohapeal toodetud komponentidest lisatud ainult põrkeraud, navigaator ja esigrill koos Volga sümboolikaga. Mišustin vaimustust üles ei näidanud ja uuris, et kas Venemaa ise ei suuda siis isegi kasvõi autoroole plastikust valmistada. Hetkel veel ei suuda.
Venemaa kinod ei suuda peale Hollywoodi kassahittide näitamisõiguse lõpetamist enam ära majandada, sest väljaarvatud mõnede eranditega (näiteks Meister ja Margarita) rahvas kinno kodumaist toodangut vaatama ei tule. Sellises olukorras hakati näitama kassahittide piraatkoopiaid, aga ametlikult nägi (ja näeb siiani) asi välja nii, et kinos näidati Venemaal toodetud lühikest dokumentaalfilmi, mille ees aga näidati näiteks täispikkuses Düün 2 piraatkoopiat. Aprilli keskel tuli aga Moskvast käsk selline tegevus lõpetada, sest kinodesse jõudis Ukrainas toimuvat sõda kajastav nii-öelda patriootiline film, millele loodeti seeläbi suuremat vaadatavust saada. Oodatud vaatajanumbreid ei saavutatud ning nüüd näidatakse lääne filmide piraatkoopiaid edasi. Mis teha, noorus on hukas, nö patriotism ei müü!
Sellega seoses võib rääkida Jekaterinburgi metropoliit Jevgenist, kelle sõnul olevat just Hollywoodi filmid põhjuseks, miks Venemaal on demograafiline olukord venelaste endi hulgas lausa katastroofiline, sest seal saadud ettekujutus ilusast elust takistavat suurte perede loomist. Ultrapatriootlikus telekanalis Tsarivgrad väideti, et Venemaa maapiirkondades, kus elavad valdavalt venelased, olevat selle aasta esimeste kuude jooksul suremus ületanud sündivust osades oblastites kolm korda. Ehk siis tegemist on vaesete piirkondadega (sh Pihkva oblastiga), kuskohast palju noori inimesi on varem lahkunud suurlinnadesse, aga nüüd läheb neid omajagu ka sõtta ja saab seal surma, aga sellest ei või ju rääkida ning siis ongi jälle ameeriklased kõigis Venemaa hädades süüdi. Nii see eluke seal veereb – alati on kõik teised venemaalaste hädades süüdi.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
