Kõigepealt väike tagasivaade rünnakutele Luganski ja Berdjanski lennujaamade vastu, millega seoses on meedias läbi käinud väga erinevad arvud Venemaa armee kaotuste kohta. Oryx analüüsis olemasolevaid satelliidifotosid ja videosid ning nende andmetel kaotas Venemaa kokku 24 helikopterit, neid täiesti hävitatutena 7 helikopterit KA-52 ja 2 helikopterit Mi-8 ning tõsiselt kahjustatutena 8 helikopterit KA-52 ja 7 helikopterit Mi-8. Need rünnakud olid Venemaa jaoks nii valusate tulemustega, et ATACMS rakettide teemal võttis sõna isegi Põhja-Korea juht. Kuidas see ütlus oligi, et tõelist sõpra tunned hädas. Minult on küsitud, et kas need ATACMS raketid suudavad mõjutada sõja käiku. Praeguse info kohaselt on selle piirkonna helikopterid KA-52 koondatud Krimmi ning kui nad saavad probleemideta teha väljalende Džankost, siis väga palju kergem Ukrainal nende Berdjanskist minema viimisest ei hakka. Lisaks on Krimmis palju lennukeid, millelt heidetakse nii Hersoni kui lõunarindele liugpomme. Millegipärast on Venemaa armee juhid kindlad, et USA ei anna Ukrainale 300 kilomeetrise lennuulatusega kassettmoonaga ATACMS rakette, aga kui nende rakettidega üle käia kõik Krimmis asuvad sõjaväelennuväljad, siis võib küll Ukraina jaoks tähtede seis oluliselt soodsamaks kujuneda. Tuleb loota, et rauavihm jõuks ka Krimmi ja kastaks metallivihmaga seal asuvat tehnikat.
Rinnetel jätkusid terve nädalavahetuse jooksul aktiivsed lahingud eeskätt Donbassis ja Luganski oblastis. Venemaa armee rünnakuteravik suundus aheraine mäe suunas ning sinna saadeti lainetena soomustehnikat. Väidetavalt on Avdiijivka ründamine nüüd Putini teravdatud tähelepanu all ning sellises olukorras enam mingi loogika ei kehti, keegi enam kaotustest ei hooli. Venemaa poolelt tuli kommentaare, et meil jätkub tehnikat nii palju, et enne saavad ukrainlastel otsa laskemoon kui neil sõjamasinad. Hoolimata väga suurtest kaotustest on Venemaa ahermäe suunas edenenud ning pole välistatud, et aherainemägi on nüüd nö hallis tsoonis ehk siis seal üleval platool on keeruline mõlema poole sõjaväelastel ellu jääda. Kuigi Venemaa armeel on Avdiijivka ründamisel väga suured kaotused ning kaotuse suhtarv Ukraina kaotusega võrreldes on seal isegi üle 20:1, on neil nähtav muster, mis oli sarnane Bahmuti all – suurte gruppidena saadetakse eesliinile surema eeskätt eksvangid, nn rahvavabariikide tšmobikud ja alles rindele toodud sõjaväelased, samas kui kogemustega sõjaväelasi hoitakse pigem reservis ja neid kasutatakse suurrünnakute vahel ning nemad opereerivad väiksemate gruppidena. Ukraina omakorda kurdab, et Venemaal on palju Orlan luuredroone, mille vastu neil hetkel nö rohtu ei ole ning need droonid andvat koordinaate, mille alusel Venemaa ründab nende positsioone liugpommidega.
Avdiijivkast lõuna pool Venemaa ei suutnud edasi tungida ei lääne ega põhja poole, natuke liiguti edasi ida suunas, Opõtnest põhja poole. Ukraina sõjaväelaste andmetel on Venemaa asunud tunneleid kaevama, nagu nad on neid rajanud varem Robotinest lõuna poole, Bahmutist põhja poole ning ka Bilohorivka juurde. Pole saladus, et tunnelite rajamisel on maailma üks kõige parem nö oskusteave ehk know-how terrorirühmitusel Hamas ja selle sõja käigus on ka Venemaa hakanud neid hoogsalt rajama ning võib küsida, et kas see on kokkusattumus või mitte.
Ukraina poolelt on infot, et nende poolt on ka juurde toodud reserve ning tänahommikuse info kohaselt on Ukraina läinud vasturünnakule Avdiijivkast lõuna pool, Peski suunal. Ukraina edenemise kohta on vastukäivat infot, aga nende edenemine sellelt suunalt seaks ohtu kogu Venemaa armee Avdiijivkast asuva lõunapoolse tiiva. Osad Venemaa z-blogijad väidavad, et Ukraina läks vasturünnakule ka Bahmutist põhja pool, Keramiki suunalt, et sarnaselt lõuna suunaga seada ohtu Venemaa üksused Avdiijivkast põhja pool, aga eks selles osas tuleb loodetavasti päeva peale rohkem infot.
Venemaa z-blogijatelt on ka ülevaateid, kuidas Ukraina armee pealetungivaid Venemaa üksusi takistas. Kõigepealt asusid tööle suurtükid ning rallidroonid ning just viimati nimetatute suhtes olid z-blogijad eriti verised, sest hoolimata jutust, et neil olevat maailma parimad elektroonilise sõjapidamise vahendid, ei olevat neid eesliinil näha ning rallidroonid tegevat suurt kahju, samas mingit rohtu nende vastu ei olevat. Ainuke variant on järjest ja järjest jätkata massiivsete rünnakutega, lootuses, et lõpuks saavad Ukrainal otsa nii mürsud, droonid kui tankitõrjevahendid. Venemaal on kahuriliha piisavalt ning poliitiliste eesmärkide saavutamise nimel nad oma kaotusi ei loe, tähtis on midagigi saavutada ükskõik, kui kallilt see neile ei tuleks.
Avdiijivka kaitsmise kontekstis tõi Oleksii Arestovitš välja paralleeli Bahmuti kaitsmisega, kui lahingute lõppfaasis kaotas Ukraina palju sõdureid, sest Venemaa pommitas maju nii suurtükkidest kui suurtest miinipildujatest. Samas tuleb arvestada, et tänu linna kaitsmisele kaotasid Venemaa üksused seal rindelõigus rünnakupotentsiaali ning nii ei jõudnud nad Kramatorski ja Slovjanskini. Avdiijivka osas on olukord muutunud, sest nüüd on Ukraina käsutuses kassettmürsud, mis on eriti efektiivsed just kaitsetegevuses, kui vastane liigub üle avatud maastiku. Ukrainal on palju rallidroone, Venemaal ei ole enam sellisel kujul Wagnerit, kes oli nende kõige võitlusvõimelisem üksus. Mitmed eksperdid soovitavad Avdiijivka võrdluses pigem vaadata natuke lõuna pool asuvat Marjinkat, mis on täielikult purustatud, aga mida pole Venemaa siiani suutnud lõplikult oma kontrolli alla võtta. Ka on ilmselgelt mõlemal poolel süvenemas probleemid laskemoonaga, aga ilma väga massiivse suurtükitule toetuseta on Venemaa suurem edenemine problemaatiliseks osutunud. Samas kui Venemaa otsustab Avdiijivka nimel ohverdada 100000 sõdurit, siis võivad nad isegi linna enda kätte saada, aga sellisel nö võidul võib olla laiemas plaanis nende jaoks äärmiselt negatiivne mõju.
Bahmutist põhja pool on Venemaa selgelt aktiviseerunud ning Berhivka veehoidla lõunakaldal on suurenenud hall ala. Venemaa eesmärk on enne teelagunemist seal enda kontrolli alla seada võimalikult head kaitsepositsioonid, neid talve jooksul kindlustada, muutes Ukraina edu sellelt suunalt tulevikus väga küsitavaks.
Luganski rindel oli edenemisi mõlemal poolel. Venemaa suutis nädalavahetusel natuke edeneda Orljankast põhja pool, samas kui Ukraina omakorda edenes Raigorodkast lõuna pool. Sellel rindel on Venemaal rohkem nii tehnikat kui elavjõudu, ometi pole nad suutnud suvest alatest kuskilt suuremat edasiliikumist saavutada ning Ukrainal pole olnud vajadust siiani suuremas koguses reserve tuua.
Lõunarindel on aktiivsem pool olnud Venemaa, kes on üritanud oma positsioone parandada nii Berdjanski suunal Prijutnest kirdes kui ka Tokmaki suunal Verbovest lääne pool. Ukraina poole väitel suutsid nad natuke edeneda Pobotinest lääne suunas.
Hersoni rinde ümber on olnud palju infomüra ja andmed Ukraina edenemise osas on vastukäivad. Venemaa poolelt tulnud info kohaselt on Ukrainal Dnepri idakaldal vahetult jõe läheduses selge eelis efektiivse suurtükitule näol, lisaks kasutavat nad väga aktiivselt rallidroone ning luuredroone. Samas on Venemaal lõuna pool olemas omajagu rasketehnikat ning nad saavad vajadusel kiirelt seda juurde tuua, samas kui Ukrainal neid võimalusi ei ole, lisaks olevat Venemaa just sinna piirkonda toonud endiseid wagnerlasi, kes nüüd on Venemaa armee ridades.
Samas tunnistavad mõlema poole sõjaväelased, et droonid on juba nii palju sõjapidamist muutnud, sest rasketehnika roll muutuvat järjest väiksemaks. Nii olevat rallidrooni ja 82 millimeetrise miinipilduja miini hind sama, aga rallidroonide efektiivsus võrratult suurem, Ukraina sõjaväelase Arty Green’e sõnadel olid septembris rallidroonid Ukraina armee kõige efektiivsemad relvad ning nende tähtsus kasvab. Hersoni rindel on Ukraina jaoks kõige suuremaks peavaluks Venemaa poolt visatavad liugpommid, mille vastu hetkel Ukrainal rohtu ei ole. Nädalavahetusel alustasid Venemaa lennukid nende pommide heitmist Dnepri idakaldal asuvate Ukraina armee positsioonide pihta. Korralik rauavihm kogu Krimmi lennuväljadel ja neid probleeme oleks tulevikus palju vähem.
Ukraina pool presenteerib hoolega videot, kus Venemaa kasutab Ukraina sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko andmetel veoautosid GAZ-AA, mida toodeti Venemaal alates aastast 1932 ja see baseerus Ford Model-AA litsentsil. Pandi neid kokku USA-st saadetud osadest ning auto sai hüüdnime „polutorka“, mis viitas sellele, et auto suutis vedada 1,5 tonnist lasti. Samas tuleb antud kontekstis välja tuua, et väga vana sõjatehnika kasutamine pole võõras Ukraina jaoks, nii on omajagu videosid sellest, kuidas Ukraina sõjaväelased kasutavad kuulipildujaid Maksim PM-190, milliseid kasutati juba I maailmasõjas, aga Ukraina sõdurite sõnul pidavat olema jätkuvalt efektiivne relv Venemaa jalaväe rünnakute vastu. Defence Express sõnul kasutavad Ukraina sõjaväelased ka 100mm suurtükke BS-3, milliseid toodeti aastatel 1944-1951. Parem vana, aga töötav relv kui üldse mitte midagi, samas kui tõepoolest kasutab Venemaa GAZ-AA, siis nendel peaks minu teada olema arvestatav väärtus ka uunikumitena.
Nädalavahetusel presenteerisid Venemaa meediakanalid ühte mitmikraketiheitjalt HIMARS lastud raketti ning nad väidavad, et lasid selle alla, kuigi pole välistatud variant, et rakett kukkus alla tehnilise rikke tõttu (seda ikka juhtub). Venemaa kaitseministeeriumi sõnul lasevad nad aga selliseid rakette alla suuremas koguses, väidetavalt augustis lausa 158 tükki. Reaalses elus on see kõik suures osas muinasjutt ja nii on infot Donetskist, kus nädalavahetusel rünnati nendesamade rakettidega hoonet, kuhu kohalike sõnul oli paar päeva varem majutatud suurel arvul Venemaalt toodud sõdureid ning rünnakute tagajärjel olevat vähemalt 70 hukkunut, neist 6 ohvitseri. Kohalikud imestasid, kuidas Ukraina sai nii kiirelt täpset luureinfot, aga eks ole hea luureinfo Ukraina jaoks sõjas suureks trumbiks, erinevalt Venemaast, kes kaheldava väärtusega info alusel ründab Ukrainas objekte, nii ründasid nad matuseid ja viimati Harkivis töötavat postiettevõtet, kus on olemas videod rünnaku hetkest.
Oryx'i andmetel kaotas Venemaa viimase kolme päevaga videomaterjaliga tõendatult 118 ühikut tehnikat ja Ukraina 22 ühikut, kusjuures Ukraina ei kaotanud ühtegi suurtükki.
Venemaal on seoses Hamasi rünnakuga Israeli tsiviilelanike vastu meedias üles köetud juutide vastane meeleolude foon, aga nagu ikka sellisel juhul leidub inimesi, kellel on raske tajuda piiri selles osas, mida võib öelda ja mida mitte. Nii rääkis Israeli topeltkodakondusega Venemaa propagandist Lisa Laserson koos Aleksei Venediktoviga tehtud raadiosaates „anekdoodi“ tapetud juudi väikelaste kohta.
https://t.me/Ukraine_365News/6... ning naise sõnul olevat see tema lemmikanekdoot.
Küsimus: Mis on vahet betooni täis ja juudi väikelapsi täis vagunitel?
Vastus: Betooni täis vagunit ei saa hangudega tühjaks visata.
See on Venemaa tänase päeva meedia tase, kus antisemitism vohab, ometi olevat hoopis naaberriigid natse täis, keda tuleks denatsifitseerida. Kommentaarid on liigsed.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
