Kõige rohkem kõlapinda sai eile Putini korraldus kehtestada õigeusklike jõuludega seoses 36-tunnine relvarahu alates täna keskpäevast kuni homme keskööni. Võimalikke poliitilisi aspekte ma ei puuduta, ainult sõjategevusega seotud aspektid.
1. Venemaa saatis Soledari suunal lahingusse dessantväelased, kes olid pikalt Dnepri läänekaldal ning peale seal lahkumist said nad puhata, lisaks täiendati nende üksusi. Viimastel päevadel suutsid nad Soledarile läheneda nii põhjast, lõunast kui idast, aga suur osa hõivatud territooriumist on avatud maastik, põllud, kus on raske oma positsioone kindlustada. Neil oleks hädasti selleks vaja lisaaega, sest sõjalise loogika kohastelt üritavad ukrainlased reservide abil täna ja homme Venemaa dessantväelaste jalgealuse seal võimalikult kuumaks kütta. Kui lasta Venemaa armeel seal kaitsepositsioone rajada, siis oleks see oluliselt keerulisem, just praegu on dessantväelased kõige haavatavamad.
2. Võib tunduda, et rünnak Makeejevkas oli väga hästi planeeritud erioperatsioon, aga Ukraina presidendi administratsiooni nõuniku Arestovitši sõnul teevad nad Venemaa vägede koondumispunktide vastu viimasel ajal iga päev suurusjärgus 4-5 edukat rünnakut (viimati näiteks Gavrilovka Kaks Hersoni oblastis) ning kuna järjest rohkem tšmobikuid saabub väljaõppelt Ukrainasse, siis nende rünnakutega ka jätkatakse. Loomulikult on need rünnakud Venemaa jaoks väga suureks peavaluks, sest head lahendust ei olegi, vaherahu annaks mingitki leevendust, samas Ukraina jaoks on väga oluline, et Venemaa sõdurite jaoks äärmiselt demoraliseerivalt mõjuvad rünnakud jätkuksid iga päev – distantsilt suure koguse vaenlase elavjõu hävitamine säästab enda sõdureid lahingutest.
3. Ukraina on suutnud efektiivse kaudtulega hävitada enamuse Venemaa laskemoonaladudest, mis on HIMARSite laskeulatuses ja see on põhjustanud suure mürsupõua eesliinil, aga sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul on Venemaa ilma suure ülekaaluta suurtükitules võimetu edukat rünnakutegevust läbi viima. Luganski oblastis on olukord selles osas nii vilets, et Sergei Gaidai sõnul on Venemaa sunnitud eesliinile mürske vedama kaugelt Luganskist. Olukord olevat mürskudega lausa nii vilets, et nüüd pidavat Venemaa armee üksused seal üritama rünnata ilma suurtükiväe toeta ja edutult.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et Venemaa vajab hädasti hingetõmbeaega, et oma küllaltki arvukaid üksusi eesliinil varustada laskemoonaga ja siis selle baasilt üritada jätkata pealetungide läbiviimist. Ja Ukraina jaoks oleks see võimalik kahepoolne relvarahu äärmiselt kahjulik igas mõttes. Teema lõpetuseks niipalju, et paljud õigeuslikud hakkasid tänavu Ukrainas jõule pidama teise kalendri järgi ehk siis samal ajal kui ka katoliiklased ja luterlased. Putini ühepoolselt väljakuulutatavat relvarahu võiks vaadata kui katset tähtsustada neid päevi õigeusklike jaoks Ukrainas ehk siis õiged jõulud on Putini nägemuses õigeusklike jaoks ikka nö Moskva aja järgi. Loomulikult sobiks Venemaa jaoks pikemaajalisem relvarahu, et saada rahus ette valmistada uusi suuremaid pealetunge, aga Putin ütles selgelt välja, et mistahes rahuläbirääkimistel peaks Ukraina arvestama kujunenud reaalsusega ehk siis Ukraina peaks oma territooriumi loovutama ning loomulikult ei saa Ukraina sellise ettepanekuga nõustuda. Ahjaa, Venemaa z-patrioodid on marus, et Putin räägib lahingutegevuse ühepoolsest peatamisest Ukrainas, aga z-patriootide arvates tunnustas Putin nii Ukraina terviklikkust, sest nende arusaamade kohaselt on neli Ukraina oblastit juba Venemaa osa.
Lahingutegevust sai eespool otsapidi puudutatud, aga mõne sõna veel lisaksin. Luganski rindel üritab Venemaa suruda Ukrainat tagasi kogu rinde ulatuses, aga ilma eduta. Donbassis on Venemaa suutnud natuke edu saavutada Soledari suunal, aga muidu on Ukraina kaitse hästi pidanud. Zaporižžja rindel on Ukraina teinud omajagu edukaid lööke Venemaa üksuste koondumispunktide vastu.
Viimastel nädalatel on Ukraina poolt tulnud palju infot seoses Venemaa võimaliku suurpealetungiga märtsis. Ma ise pidasin seda rohkem läänele suunatud infooperatsiooniks, et lõpuks ometi saadaks üle hirmudest anda Ukrainale täiendavat raskerelvastust.
Paistab, et infooperatsioon on osutunud edukaks, sest nii USA, Prantsusmaa kui Saksamaa on andnud teada rasketehnika Ukrainale andmisest:
1. USA lubab anda roomikutega jalaväe lahingmasinaid M2 Bradley, mis loodi omal ajal vastukaaluks NSVL-i BMP-le. Tänaste teadmist kohaselt käib jutt 50 masinast, mis oleks arvestatav kogus. Suure tõenäosusega koondub selle tehnika hooldus ja remont Poolasse.
2. Saksamaa lubab anda sarnaseid jalaväe lahingmasinaid Marder (räägitakse 40 masinast). Marder kerkis viimati meedia huviorbiiti seoses sellega, et tema järglane Puma esines õppustel nii õnnetult, et kõik õppustel osalenud Pumad läksid katki ja vajasid remonti ning sellega seoses oli õhus variant, et Saksamaa armee ei anna enne ära Mardereid, kui Pumad on saadud töökindlamateks. Nii Marder kui M2 Bradley oleksid Ukraina jaoks ülioluliseks täienduseks. Lisaks Marderitele on märkimisväärne veel Saksamaa poolt täiendava Patriot’i õhutõrjekompleksi Ukrainasse viimine, tegemist sellesama kompleksiga, mille Saksamaa tahtis esialgu panna Poola piiri äärde, aga nüüd on nad nõus kompleksi Ukrainasse viima. Minu rõõmuks on nimekirjas ka 20 kastiga maasturit, millele on paigaldatud Hydra70 raketid, mis on moderniseeritud ja nüüd on nad laserjuhitavad.
3. Prantsusmaa annab erinevat ratastehnikat, millest kõige rohkem on selles kontekstis räägitud nn ratastankist AMX-10RC. Masinal on peal 105 mm kahur ning seni on lahingutegevuses ratastank näidanud ennast heast küljest. Keerukates ilmastikuoludes on tema läbivus küll väiksem kui roomiktehnikal, aga tavaoludes on tal hea manööverdusvõime, mis tuleb lahingutes ainult kasuks.
ACMAT Bastion on soomustatud jalaväe transpordivahend, mis on loodud nii, et aastakümnete jooksul toodetud masinatele sobiksid suures osas samad varuosad. Seetõttu on nendele masinatele väga palju varuosasid saadaval ja mis veel parem, neid on lihtne vahetada, nii et seda saab teha kiirelt ka Ukrainas.
Kui kõik see lubatud tehnika Ukrainasse saabuks, oleks see väga suureks abiks. Väga suureks. Relvastusteema lõpetuseks niipalju, et Türgi annab 42 MRAP-i (Mine-Resistant Ambush Protected) BMC Kirpi, Norra annab 10000 mürsku kaliibriga 155mm, Prantsusmaalt on juba rindele toodud
juhitavaid suurtükimürske BONUS.
New York Times kirjutas viimatiste Kiievit tabanud droonirünnakute kontekstis, et seal hävitati odavaid droone kalliste õhutõrjerakettidega. Reaalsuses on Kiievi ümber ehitatud mitmekihiline ehk ešeloniseeritud õhukaitse, kus droonide vastu võitlevad kõigepealt õhutõrjekahurid ja kui sellest liinist peaksid droonid läbi tulema, siis alles kõige viimase variandina kasutatakse õhutõrjerakette. Ja alati ei saa apelleerida ainult rakettide hinnale, sest kui selline droon tekitab suurt kahju infrastruktuuriobjektile, siis võib olla kahju majanduslikult väga suur ja mõju pikaajaline. Õhutõrjekahureid otsitakse üles nii Ukraina ladudest kui tuuakse juurde ka Euroopast, nii on tšehhidel käsil suurem projekt, kus Toyota maasturitele paigutatakse õhutõrjekahurid ja siis saadetakse need Ukrainasse.
Moskovski Komsomoletsis oli pikem lugu z-patrioodist Jekaterinast, kes elas 30 aastat Itaalias Milano lähedal, aga otsustas peale sõja algust oma ajaloolisele kodumaale naasta. Itaalias juhtis naine balletikooli ja tema kooli lõpetajad said tööd balletitruppides üle maailma. Tjumeni oblastisse saabudes pani ta oma autole z-tähe ja oli ajalehele antud esimeses intervjuus tegutsemistahet täis. Kolm kuud hiljem taheti temaga teha nö jätkulugu, aga nüüd oli olukord muutunud. Kui Itaalias oli ta lugupeetud inimene, kes sai lubada keskklassi elu koos sinna juurde kuuluvaga, siis Venemaal oli ta oma palgaga vaene inimene, kes väikeses korteris vaevalt ots-otsaga kokku tuli. Lisaks selgus, et erialast tööd ta ei saanud teha ja pidi olude sunnil juhendama hip-hop tantsurühmasid. Ta hakkas igatsema Itaalia kliima, looduse, töö, oliiviõli järgi. Ühtäkki oli kõik Tjumenis halb, aga Itaalias hea. Ta otsustas tagasi Itaaliasse pöörduda, ehkki oma sõnade järgi jääb ta endiselt patrioodiks ja usub Putinisse. Demokraatlikus heaoluriigis on ju palju mugavam-mõnusam patriooti mängida, nautides kõike head, mida heaoluühiskond pakub. Selliseid nn patrioote on Euroopas palju, ka meil siin Eestis.
Järgmine ülevaade esmaspäeval (ja jälle ma ei jõudnud majanduseni!).
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
