Tänast ülevaadet alustan ilmast. Kui meil siin Eestis on ilm kohati vaat et lausa talvine ja enda kodus olid hommikul osad lilled külma tõttu longu vajunud, siis Ukrainas ida- ja lõunaosas on lõpuks kätte jõudnud aeg, kus nende piirkondade jaoks haruldaselt vihmane aeg sellel aastaajal on läbi ning nüüd on ees pikem kuivem periood ning temperatuurid kisuvad lausa suviseks. Tähendab see maapinna kiiret tahenemist ning mitmete Ukraina sõjaväeliste ekspertide sõnul ei tohiks alates järgmisest nädalast pehme pinnas suurel osal rindejoonest enam probleemiks olla ja võimaliku Ukraina rünnaku osas ei tohiks selles osas enam suuremaid takistusi olla.
Drooni plahvatus Kremli kohal
Paaril viimasel päeval on meedia vaat et ummistunud pisikese drooni plahvatusest Kremlis ning lõplikku selgust pole ikkagi ja ei tea, kas tulebki. Ma kirjutasin mingi aeg tagasi metoodikast, mille järgi Moskvas asuvaid õhukaitsekomplekse ei ole soovitav kasutada enne 9. mai paraadi droonide vastu. Probleem on selles, et isegi kui õhukaitserakett tabab madalal lendavat drooni, tähendab see võimast plahvatust väikesel kõrgusel ning raketist ja droonist alles jäänud tükke, mis alla kukkumisel võivad tabada kas inimesi või kahjustada hooneid. Lisaks psühholoogiline efekt. Sellega võrreldes on väikese drooni plahvatus õhus palju väiksema negatiivse mõjuga.
Teine teema on sellise drooni lennutamine ning drooni väiksust arvestades on mitmete ekspertide arvates väheusustav, et see saadeti teele Ukrainast, pigem kuskilt vahetult Moskva lähedalt (väidetavalt olid korrakaitsjad märganud neid droone juba Moskva äärelinna kohal ja info ka edastanud, aga mingit reaktsiooni sellele ei järgnenud). Seda tüüpi drooni õhkulennutamine eeldab üldjuhul spetsiaalse katapuldi olemasolu (nii lastakse lendu Venemaa Orlan droonid) või Iraani Shahed droonide puhul on algkiirenduse andmiseks spetsiaalne kiirendusmoodul, mis eraldub droonist pärast nö töö tegemist. Päris linnas endas vaevalt keegi hakkab katapuldiga riskima, sest kaameraid on seal kõikjal, aga linnast natuke väljaspool poleks mingit probleemi droone lendu lasta.
Põhiküsimus on, et kes tegi ja siin on kolm versiooni – ukrainlased, Venemaa armee või nn amatöörid, kas siis kohalikud või mujalt tulnud. Ma ise kipun kõige vähem tõenäolisemaks pidama Ukraina armee seotust, sest sõja käiku silmas pidades ei saavutanud nad midagi ning psühholoogilise efektist suuremat kahju võiks see rünnak põhjustada Ukrainale nende liitlaste silmis, sest üks asi on oma kodumaad okupantidest vabastada, aga teine asi on Kremlis plahvatusi organiseerida.
Venemaa enda organiseeritud rünnaku pooldajate argumendid on, et droonid said tulla täiesti probleemideta kohale ning plahvatus ise oli nii väikese tugevusega, et see ei teinud eriti mingit kahju hoonele. Selle variandi pooldaja toovad välja Venemaa meeleheitliku olukorra – Hiina hääletas ÜRO-s nende vastu ning nüüd oli neil vaja midagi, mis võimaldaks Ukrainat näidata võimalikult halvas valguses Hiina rahuinitsiatiivi valguses. Lisaks süüdistas Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov USA-d selle rünnakuga seotuses olemises ning Venemaa riigiduuma spiiker Volodin rääkis, et sellises olukorras ei ole neil enam võimalik Ukrainaga sõja lõpetamise osas läbi rääkida. Täna võib öelda, et kui see nii oligi, siis oli kogu pingutus asjata – Hiina poolelt andis Tsin Gan kohtumisel Sergei Lavroviga selgelt mõista, et Hiina soovib peatset rahuläbirääkimiste alustamist Ukraina ja Venemaa vahel.
Kolmas variant on nö amatöörid a la Mathias Rust. Eks aeg näitab, kas lõplik tõde selle droonirünnaku kohta üldse kunagi päevavalgele tulebki, aga kokkuvõttes võib öelda, et tavalise venemaalase jaoks lõpeb see tõdemusega, et kuigi ületati järjekordne nö punane joon, ei järgnenud sellele mingit tõsiseltvõetavat vastust, samas Hersoni väidetavalt ainukese töötava supermarketi ründamine selle lahtiolekuajal seab Venemaad ainult veelgi halvemasse valgusesse kogu maailma silmis, sest fotod pommitusjärgsest kauplusest on nii võikad, et selles kontekstis on minu isiklikult raske mõista Venemaa ja Valgevene sportlaste osalemise võimaldamist rahvusvahelistel võistlustel – riigid, tänu kellele toimub Euroopas suurim sõda peale II maailmasõda, ei tohiks osa olla spordist mitte mingil tingimusel agressiooni läbiviimise ajal. Ahjaa, droonirünnaku kontekstis hakkas Venemaa segama GPS signaali Moskvas ning see põhjustab omajagu probleeme.
Olukorrast rinnetel ka. Täna on kõige rohkem tähelepanu saanud Prigožini venekeelseid roppusi täis videopöördumine Šoigu ja Gerassimovi poole surnud wagnerlaste taustal, kus ta räägib, et tema üksustel on puudu 70% vajaminevast laskemoonast ning just seetõttu olevat kaotused elavjõus väga suured. Venemaa armee üksuste edenemine Bahmutis on peatunud ning maapinna kiire tahenemine tuleb kasuks Ukrainale, kes saab nüüd paremini oma logistikat korraldada. Lisaks arvas sõjaväeline ekspert Roman Svitan, et tänu linna purukspommitamisele ja teede tahenemisele hakkab Ukraina kasutama nn tankide-karuselli taktikat – üks tank tuleb, laseb kiirelt oma lasud ära, lahkub ja tema asemele tuleb järgmine ja nii kordub see veel mitu korda. Lisaks suurtükituli Tshasiv Jaris asuvatest suurtükkidest ning olukord olevat juba sarnane Marinkale, kus Venemaa kannab suuri kaotusi, aga edasi liikuda ei suuda. Eks lähipäevad näitavad, mispidi seal olukord kujuneb, sest Venemaa armeel on väga tugev poliitiline surve linna lõplikuks äravõtmiseks ja sellele viitab ka Prigožini vaat et meeleheitlik pöördumine.
Marinkas nimelt ei ole linnast enam sisuliselt midagi järgi ja seal kordus taas juba mitu korda varem läbimängitud kurbmäng Venemaa jaoks – Ukraina üksused taandusid natuke kesklinnas, nende positsioonid hõivanud Venemaa üksused aga jäid Ukraina suurtükiväe poolt sisselastud positsioonidel tapva tule alla ja lagedas kohas pole mitte kuskile varju ka minna. Seisavad nö surmani, siis taandutakse ja siis kordub jälle kõik uuesti. Avdiijivka ja Vugledari osas löövad häirekellasid z-blogijad, et Ukraina olevat seal mõlemas suunas märkimisväärselt oma positsioone parandanud, aga kinnitust sellele infole hetkel veel ei ole. Luganski rindel viimastel päevadel märkimisväärseid muutusi rindejoones toimunud ei ole.
The New York Time’s ilmus materjal, mis rääkis liikuvsuurtükkide PzH 2000 meeskondade ettevalmistusest peatselt algavaks suurpealetungiks. Artiklist selgus, et kummikattega roomikud on küll palju paremad kuivades oludes, kui maapind on kõva, aga pehme pinnase puhul pidi nende läbivus olema väiksem kui Venemaa liikuvsuurtükkidel, millel roomikutel kummi ei ole. Hea läbivus on aga oluline lahingutes, kus peale laskude tegemist on vaja kiirelt positsioone vahetada, aga ei saa riskida sellega, et liikuvsuurtükk võib kinni jääda. Selgus, et PzH 2000 võib teha järjest ainult 120 lasku (ehk siis kaks lahingukomplekti), peale mida on vaja liikuvsuurtükki päeva jagu hooldada. Poriste jalanõudega liikuvsuurtükki siseneda ei tohi, sest PzH 2000 elektroonika olevat väga tundlik kõiksugu võõrkehade suhtes ning just seetõttu olevat kõikides nendes liikuvsuurtükkides ka sisseehitatud tolmuimeja. Ukraina sõjaväelaste sõnul on PzH 2000 võrreldes Venemaa 2S7 Pion-liikuvsuurtükiga nagu Mercedes võrrelduna Žiguliga, aga tema eest peab ka palju rohkem hoolt kandma.
Juba eelmisest suvest alates on mitmed eksperdid kirjutanud, et Ukraina trumbiks selles võiksid saada droonid, sest arenenud maailm on nende seljataga ning kui juba Iraan suudab sadade kaupa Shahed droone toota, peaksid Ukraina koos lääne riikidega suutma toota tuhandeid nö mopeede. Ukrainast tundud info kohaselt on välja õpetatud lausa 10000 droonide operaatorit ja oodatava kevadise pealetungi ajal võiks vähemalt teoorias olla sadade droonide üheaegne rünnak Venemaa erinevate sihtmärkide pihta Ukraina jaoks heaks käiguks. Hetkel aga on aktiviseerunud partisanid, kes viivad viimastel päevadel nii okupeeritud territooriumitel kui Venemaal läbi nii palju droonirünnakuid, et kõigist nendest ei jõuagi enam kirjutada.
Droonide teema jätkuks info Kiievist, kus eile kaotas juhitavuse Ukraina armeele kuuluv Bayraktar droon ning ta hakkas juhitamatult tiirutama linna kohal ning Ukraina armeel ei jäänud muud üle, kui kallis droon kalli õhutõrjeraketiga alla tulistada ehk siis mehitamata sõidukitel on küll omad suured plussid, aga samas miinused, kui peaks midagi elektroonikaga juhtuma.
Venemaa riigiduumas aga otsitakse Ukraina droonide vastu võitlemisel uusi lähenemisi ja nii tegi Aleksei Žuravljov ettepaneku hakata dresseerima kotkaid, kellest saaks moodustada nö kotkaste eskadrilli, kes siis hakkaksid strateegilises plaanis eriti tähtsaid objekte kaitsma, nagu näiteks Kremlit. Eriti vahva oleks, kui nad Kremli juurde leiaksid kahepealised kotkad, aga see oleks siis juba nagu rohkem nagu Venemaa moodi, kes ise ka ei tea, mis suunas ja kuidas edasi liikuda (sarkasm).
Varakevadel tuli Venemaalt info, et neil on plaanid lausa 450000 inimest lepinguga nö vabatahtlikult sõtta saata, aga nagu asjatundjad ennustasid, siis on selle plaaniga minemas täpselt samamoodi nagu aasta tagasi – vaatamata pakutavale ahvatlevale tasule soovijaid napib. Nii oli Venemaa televisioonis uudisnupp Tjumeni oblastist, kus läbi suure häda saadi kokku paarkümmend meest vanuses 50+, aga vaja oleks tuhandeid. Nagu eelmisel suvel, nii ka tänavu anti Venemaa erinevate piirkondade juhtidele ülesandeks nö plaan täita ning eriti problemaatiline on see Moskvas ja Peterburis, kus taas survestatakse Kesk-Aasia riikidest tööle tulnud inimesi lepinguid sõlmima. Peterburis kohtuvad linnavõimude esindajad suuremate ettevõte juhtidega ja üritavad neile edasi delegeerida no vabatahtlike leidmise kohustust. Ukrainale see kõik sobib, sest tähendab see seda, et isegi kui Venemaa peaks läbi viima uue mobilisatsioonilaine, kestaks väljaõpe pea sügiseni ja need sõdurid ei suudaks takistada Ukraina pealetungi.
Mobilisatsiooni uue laine läbiviimist (kuigi juriidiliselt kehtib veel eelmine) aga Putin kardab, sest eelmise nö osalise mobilisatsiooni ajal kukkus tema toetus kivina, sest see on ühiskonnas äärmiselt ebapopulaarne. Samas tuleb tunnistada, et siiani on mobilisatsiooni mõju suurlinnades väike ning see ei mõjuta eriti inimeste suhtumist sõtta.
The Moscow Times kirjutas, et Venemaa „GruzAvtoTransi“ juhi Vladimir Matjanini andmetel sulges Kasahstan peale USA delegatsiooni külaskäiku nn paralleelimpordi Venemaale, mis eelmisel aastal õitses. Nii kasvas eelmisel aastal kaupade eksport Kasahstanist Venemaale 25% ja sisuliselt nullist kasvas 100000 ühikuni pesumasinate eksport, milles leiduvaid komponente kasutatakse Venemaa sõjatööstuses. Matjagini sõnul aga jätkub paralleelimport läbi Hiina, Iraani, Gruusia, Armeenia ja Azerbaidžaani.
Itaalias toimunud laulukonkursil Sanremo Junior 2023 (UNICEF-i egiidi all) pidi esinema 13-aastane Ukraina neiu Sofia Samoljuk, aga kui paar tundi enne tema esinemist selgus, et korraldajad olid viimasel hetkel võistlema kutsunud ka Venemaa esindaja Kirill Ježovi, otsustas neiu võitlemisest loobuda ja esines selle asemel avaldusega, kus teatas, et ta ei hakka ühel laval esinema koos riigi esindajaga, kelle sõdurid tapavad Ukrainas lapsi. Tunnustust vääriv käitumine.
