Jutt Ivanovo-Frankiski mingi maa-alause salajase lao hävitamisest on ka paras muinasjutt. Venemaa demonstreerib sinna juurde fotot, mis on tehtud Harkivist idas asuvast laost. Tüüpiline infosõda, kus Venemaa noppis järjekordse punktivõidu.
Eksperte hämmastab ka Venemaa rakettide vähene efektiivsus. Väidetavalt ei taba 40% rakettidest sihtmärke ja suurusjärgus 30% rakettidest võtab õhukaitse maha. Välja on tulistatud üle 1000 raketi, aga sihtmärgini on jõudnud väiksem osa.
Ajalehes Komsomolskaja Pravda ilmus artikkel, kus oli välja toodud Ukraina armee poolt nimetatud inimkaotused. Sinna juurde jutt, et Venemaa armee ametlikel andmetel on hukkunuid 9861 ja haavatuid 16 153, kusjuures seal sees ei ole nn rahvavabariikide kaotusi. Loomulikult kadus see info veebilehelt kiiresti ja ega me ei tea, kas selle info lekitamine oli tahtlik või tööõnnetus. Kuid Venemaa poolt öeldud arvud pigem kinnitavad, et Ukraina andmed on küllaltki usaldusväärsed. Sest Venemaa armeel ei ole kõigi hukkunute kohta andmeid.
Kui tank saab Javeliniga tabamuse ning plahvatavad seal olevad mürsud, ei jää tankimeeskonnast mitte midagi järele. Neid hukkunuid Venemaa ei arvesta. Paljud Vene armee sõdurid on maetud ühishaudadesse. Kui seda arvestada, siis Venemaa armee inimkaotused suurusjärgus 12 000–13 000 inimest on vägagi reaalsed. Haavatutele lisaks tuleb arvesse võtta ka Venemaa armee sõdureid, kes on Ukraina poolel vangis – nende arv läheneb kuuesajale. Kohutavalt suured kaotused Venemaa poolel nii lühikese aja jooksul.
Ukrainlaste jaoks meenus kohe Illovaisk, kus aastal 2014 toimus Ukraina vägede pealetung Donbassis ning Venemaa tõi viimases hädas nende vastu eraldusmärkideta sõjaväeüksused. Ukraina sõjavägi piirati ümber ja neile lubati lahkumiseks nn roheline koridor. Ukrainlased uskusid venelaste lubadust, aga tegelikkuses hakati neid ühel hetkel tulistama kõikvõimalikest vahenditest. Hukkus suurusjärgus 400 ukrainlast ja see oli äärmiselt must päev Ukraina ajaloos. Sõnamurdjad olid just needsamad Kostroma sõjaväeosa inimesed ning nüüd oli nende hävitamine Ukraina jaoks auküsimus. Illovaiski eest on kätte makstud. Lavrov muidugi vaataks selle jutu peale otsa, et mis, meie sõjaväelasi seal ei olnud.
Nüüd on järjest rohkem infot hakanud tulema ka välissõdurite kohta, kes võitlevad Ukraina poolel. Kui professionaalsed sõjaväelased liiguvad kiirelt rinnetele, siis muidu entusiastid on paras peavalu. Tahe võib ju suur olla, aga heal tasemel sõjaväelaseks mõne nädalaga ei saa. Samas tuhanded kogenud sõjaväelased juba aitavad Ukrainat. See on suur jõud. Kuid siiski, lihtsalt idealistidel ei tasu sinna minna, muret oleks palju rohkem kui reaalset kasu.
Elon Musk ja Starlink. Ukraina valitsuse palvele vastu tulles on Elon Musk loonud Ukraina kohale satelliitidega internetivõrgustiku, mis võimaldab Ukraina armeel seda väga efektiivselt kasutada. Eeskätt öösiti, kui termokaameratega varustatud droonid annavad suurtükiväele Venemaa liikuva sõjatehnika täpsed koordinaadid. Edasi annab suurtükivägi kiirelt täppistuld. Venemaa on üritanud, mis ta on üritanud, aga pole suutnud vähimalgi määral neid hästi kaitstud sidekanaleid segada. Satelliite saadetakse järjest juurde.
Majandusest. Selgus, et väidetavalt ei saa 81% Venemaa tööstusettevõtetest hakkama ilma imporditud materjalide ja komponentideta. Lisaks ei suuda nad imporditud tootmisliine ise hooldada-remontida. Selle info valguses (lisaks järjest uued ja uued sanktsioonid) on minul küll väga raske mõista optimismi, et Venemaa majandus langeb tänavuse aastaga suurusjärgus 15%. Ise pakuksin vähemalt kaks korda suuremat arvu, eeldusel, et praegune olukord jääb kestma.
Venemaal on käivitunud nn rahvavaenlaste otsimine. Plakatiga uudistesaatesse läinud Ovsjannikova kolleegid süüdistavad naist Suurbritannia spiooniks olemises. Otseloomulikult olevat tegu rahvavaenlasega. Rahvavaenlaseks nimetavaid tekste soditakse nende inimeste korteriustele, kelle kohta teatakse, et nad ei poolda praegust „operatsiooni”.
Kui lisame siia Putini jutu Ukraina probleemi lõplikust lahendamisest, siis kokku hakkab kujunema tõeline õudus, kus on jooni nii kolmekümnendate teise poole Saksamaast kui stalinistlikust NSVL-ist. Propagandarelv on osutunud väga võimsaks, vähemalt veel tänasel hetkel. Kuid millegipärast arvan, et seda vaimustust Venemaal pikaks ajaks ei jätku.
Au Ukrainale!
Ülaltoodu põhineb Teet Kalmuse Facebooki postitusel.