Olukorrast rinnetel. Nädalavahetusel halvenes olukord Ukraina jaoks Avdiijivkas tuntavalt ning Venemaa armee suutis edeneda nii põhjaosas kui ka natuke lõunaosas. Põhjaosas on hall ala laienenud ühes kohas peamise varustusteeni, mis on üleni kõvakattega. Ukraina armee saab veel kasutada ühte teed, mis on osaliselt kruusakattega, aga hetkel pidavat see olema läbitav.

Teadaolevalt on Ukraina juba toonud Avdiijivka põhjaosasse täiendavaid reserve, aga et seal suunas ei ole Ukrainal kaitserajatisi, siis on neil väga keeruline pidama saada vaenlase edenemist, kellel on elavjõus mitmekordne ülekaal ja kes ei hooli seal lõigul kaotustest, nii on Venemaa poolelt tulnud infot, et nad on raskustes surnud sõdurite äraviimisega, sest neid on seal lihtsalt väga palju. Ukraina sõjaväelaste sõnul on nad seal lõigus kaitsnud efektiivselt, kasutades ka palju rallidroone, aga kui vastasel on niivõrd suur arvuline ülekaal, siis paraku ei suudeta kõiki positsioone hoida.

Probleemid on tekkinud Ukrainal just seal lõigus droonide kasutamisega, sest ootamatult muutus üliaeglaseks Starlinki kaudu toimiv interneti, mistõttu Ukraina ei saa seal kasutada suuri põllumajandusdroone (Baba-Jagaa) ja Venemaa armee on seetõttu vägagi rahul. Lisaks kirjutavad Venemaa sõjaväelased, et neile saabub järjest rohkem Starlinki komplekte, mida nad just Avdiijivka piirkonnas kasutavad. Denis Davõdovi sõnul on teenusepakkujal väga lihtne blokeerida soovi korral kasutajaid, sest satelliitide abil saab väga täpselt kindlaks määrata töötavate terminalide asukohad ning kui on teada rindejoon, siis ei oleks soovi korral ka probleemi Venemaa armee käsutuses olevate terminalide blokeerimine, aga ju siis ei soovita seda teha. Mis põhjustel, see pole kahjuks teada.

Olukorda selgitas Ukraina armee raadiotehnoloog Sergei Beskrestnov, kelle sõnul töötavad Starlinki kompleksid Hersoni joonest lõuna pool, aga nn rahvavabariikide territooriumil nad ei tööta. Võimalikud probleemid tekivad siis, kui Venemaa armee suudab kiirelt edeneda, andmed teenusepakkujani aga jõuavad hilinemisega, ka võib tekkida olukord, kus teenusepakkuja vähendab mingis piirkonnas intenrnetiühenduse kiirust, sest ta pole kindel, kumma poole kontrolli all see territoorium on.

Keeruliseks muutus seis ka Avdiijivka lõunaosas, kus Ukraina armeel on tugevad kaitsepositsioonid, aga nüüd ähvardab seal Ukraina sõjaväelasi nö kotti jäämine, sest Venemaa armee suutis nädalavahetusel edeneda nii põhja (kuhu nad jõudsid maa-alust toru mööda) kui lõunast, Opõtne suunast. Lähipäevad näitavad, mis suunas arengud liiguvad, aga kui Venemaa armee on küllaltki väikese linna äravõtmise nimel kandma väga suuri kaotusi, siis lõpuks võivad nad ka eesmärgini jõuda. Juba praeguseks on seal rindelõigul Venemaa armee kaotused langenute ja haavatutena kümnetes tuhandetes, kusjuures Ukraina kaotused on elavjõus olnud isegi kohati rohkem kui kümme korda väiksemad. Siiani oli sellistel tingimustel väga mõistlik linna kaitsta, aga edasine on juba tõsine mõtlemise koht.

Avdiijivka saab tõsiseks proovikiviks Ukraina armee uuele kaitseväe juhile, sest linna kaitsmisega on küll võimalik jätkata, aga paralleelselt hakkavad järjest kasvama kaotused Ukraina armee sõjaväelaste hulgas. Aga eks probleeme ole ka Venemaa armeel, nende armee sõjaväelaste pealtkuulatud vestluste kohaselt on praegune edu tulnud nende jaoks suurte kaotuste hinnaga ja küsitav, kas nad suudavad sama intensiivselt pealetungiga jätkata.

Samas on Venemaa armee jaoks Avdiijivka äravõtmine poliitiline ülesanne ja nad oma kaotustest ei hooli. Omajagu probleeme põhjustab ka ilm, mis on olnud väga heitlik ja nii tuleb peale vahepealset lumesadu soojalaine, kus temperatuur tõuseb mitmel päeval järjest üle kümne plusskraadi, millele järgnevad miinuskraadidega ilmad. Lähipäevad on Avdiijivka osas olulised, kadunud ei ole Ukraina jaoks hetkel veel midagi, aga arengud ei ole siiani olnud kuigi positiivsed. Samas tuleb arvestada, et Ukraina seal lõigus rohkem kui kolme kuu jooksul teinud võitlusvõimetuks väga palju Venemaa tehnikat ja elavjõudu ning et sõja eesmärgiks ongi eeskätt vastase vägede hävitamine, siis on selle ülesande täitmisega ukrainlased siiani hästi hakkama saanud.

Keeruliseks on Ukraina jaoks olukord muutumas ka lõuna pool, sest nädalavahetusel suutis Venemaa armee edeneda Vugledari ja Novomihhailivka vahel. Hetkel veel midagi kriitilist ei ole, aga kui edenemine jätkub, siis tekitab see täiendavaid probleeme kogu rindelõigu kaitsmise osas. Reedel-laupäeva suutis Venemaa edeneda ka Bahmuti lõigus, Hromovest põhja pool. Venemaa z-kanalites kirjutati mitmel korral, et nad peavad maksimaalselt ära kasutama nö segaduste ajaakent Ukraina armees, mis kaasneb paratamatult nii kaitseväe juhi kui paljude teiste ametikohtade uute inimestega täitmisega. Nii et Sõrski sai kaitseväe juhiks raskel hetkel, kui Venemaa on niigi aktiivsem pool, aga temalt nõutakse nüüd imet olukorras, kus probleemid oli teada varemgi, aga nende lahendamine ei ole paljuski tema võimuses ehk siis probleemid nii mobilisatsiooni kui relvastusega. Kui neid probleeme ei lahendata, siis on keeruline isegi praeguseid positsioone hoida, territooriumite tagasivõtmisest rääkimata.

Luganski rindel suutis Ukraina nädalavahetusel natuke maad tagasi võtta Novovojdane juures, mis on Svatovest edelas. Rasked lahingud olid ka Terni suunal, kus Ukraina suudab Venemaa pealetungikatseid edukalt tagasi tõrjuda, kusjuures seal rindelõigus kiidavad ukrainlased Ukrainas toodetud miinipildujaid ja laskemoona sellele, mis on aidanud edukalt Venemaa jalaväelaste edenemist peatada. Eelmise aasta kevadel oli sellest palju juttu, et Ukraina armeel on terav puudus miinipildujatest, mis on efektiivne relv jalaväe vastu (siis ei olnud neil kassettmoona suurtükkidele), aga nüüd on olukord paranenud.

Kui palju Ukraina siis miinipildujaid suudab toota? Defence Expressis ilmunud artiklis avas teemat Ukrainian Armored Vehicles (UAV) juht Vladislav Belbas. Tema sõnul suutsid nad eelmisel aastal kokku toota suurusjärgus 1200 erineva kaliibriga miinipildujat (60mm, 82mm ja 120mm) ning 240000 ühikut laskemoona miinipildujatele, kusjuures aasta jooksul tootmisprotsessi täiustati ning nüüd vastavat see NATO-standarditele. Võrreldes täiemahulise sõja eelse perioodiga on miinipildujate tootmismaht tõusnud rohkem kui viis korda ja tootmise suurendamine on seotud suurte väljakutsetega, sest Venemaa jaoks olevat Ukraina sõjatööstuse hävitamine esmaseid prioriteete ning nad üritavad erinevaid meetodeid kasutades välja selgitada, kuskohas toimub tootmine ja kus on laod ning info saamise korral rünnatakse neid üldjuhul Iskander-M rakettidega.

Belbasi sõnul saavad Venemaa luureteenistused palju infot ka avalikest allikatest, sest erinevate hangete tulemused pandi internetti üles ja sealt sai tuletada palju infot ning siis saadeti järgmisena piirkonda jälgima Venemaa luure poolt värvatud inimesed ning nendepoolse info kinnituse korral järgnesid tihtipeale rünnakud, mistõttu oli väidetavalt Ukraina jaoks ka mitmeid päris valusaid raketilööke. Belbasi sõnul on nii tootmine kui logistika võimalikult palju hajutatud, et võimaliku raketirünnaku järel oleks kahju minimaalne. Ehk siis ka praegustel tingimustel on võimalik teatud relvi toota, aga lihtne see ei ole.

Hersoni rinde osas jätkub Venemaa z-kanalite hädaldamine, sest edu ei ole ja seda ka ei paista. Eile oli Venemaa teinud viis edutut rünnakut, kus osalesid jalaväelased. Venemaa oli kasutanud rünnakute toetamiseks lennukeid Su-25 ja helikopterit KA-52, aga seal läksid suusad nö risti, sest lennuk tulistas Venemaa armee positsioone ja põhjustas arvestavaid kaotusi. Venemaa sõjaväelaste sõnul ei olevat võimalik Krinkist ukrainalasi enne välja ajada, kui on lahendatud nö Dnepri läänekalda probleem. See on palju kõrgemal ning sealt olevat Venemaa rünnakule läinud sõjaväelased justkui peo peal ning ukrainlased olla siis nagu tiirus. Jätkuvalt olevat Ukraina armeel ülekaal droonide osas ning suurtükid olevat nii täpselt nö sisse lastud, et Venemaa jalaväelaste nähtavale ilmumisele tulistatakse neid täpselt suurtükkidest kassettmoonaga.

Krinkis endas on Ukraina sõjaväelased peidus peamiselt majade varemete all olevates keldrites, kuhu neil on õnnestunud juurdepääs saada ning eriti problemaatiline on haavatud võitlejate evakueerimine, mis toimub tihtipeale vastase tule all. Nüüd on britid ehitanud drooni, mis võib lennata kuni 300 kilogrammise koormaga ning see oleks eriti sobiv just haavatud võitlejate transpordiks keerukatest rindelõikudest.

Iraani Shahed droonide viimases rünnakus Ukrainale kasutas Venemaa 17 drooni, millest Ukraina võttis alla 14. Sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul oli Venemaa näinud palju vaeva, et teha drooni allatulistamise võimalikult raskeks – droonide lennutrajektoorid arvestasid nii Ukraina õhukaitsekomplekside kui ka mobiilsete õhutõrjegruppide tööpiirkondadega, nad vältisid võimalusel mistahes teede lähedust. Kovalenko sõnul peab nende andmete saamiseks olema Venemaa armeel Ukrainas korralik agentide võrgustik ning see tekitab Ukraina armee jaoks omajagu probleeme.

Ometi on ka sellistes oludes mobiilsete õhutõrjegruppide edukus kasvamas ning mind rõõmustas eriti uudis sellest, kuidas mobiilne õhuõrjekompleks VAMPIRE (Vehicle-Agnostic Modular Palletized ISR Rocket Equipment) tulistas alla Shahed drooni. Kirjutasin sellest kompleksist põhjalikumalt eelmisel aastal, aga mäluvärskendamiseks niipalju, et tegemist on USA armee vanade juhitatamatute rakettide Hydra-70 nö taaskasutamisega, kus nad on muudetud laserjuhitavateks täppisrelvadeks, millest on eriti suur kasu just Venemaa poolt kasutatavate kallimate droonide vastu (näiteks Shahed, Lancet), sest ühe VAMPIRE kompleksi lasu kulu on väiksem kui 30000 dollarit, mis on väiksem kui eelpoolnimetatud droonide hind.

Andrei Perpetua peab arvestus mõlema poole tehnika kaotamise osas, mille kohta on olemas pildiline tõendusmaterjal ning eilse päeva andmete kohaselt kaotas Venemaa 54 ühikut tehnikat, Ukraina aga 13. Samas olid selle sees lausa kolm haubitsat M-777, millest üks hävis täielikult suurtükitabamusest ja kaks said kahjustada Lancet drooni rünnakus.

Tucker Carlsoni intervjuust Putiniga peavad ajaproovile vastu ilmselt ainult Carlsoni näoilmed, mis on juba tänasel päeval meemimeistrite poolt ohtralt kajastust leidnud ning ma pakun, et see jääb nii pikkadeks aastateks. Putini jutt oli aga selline tüütu monoloog, et suutis isegi kõiksugu vandenõuteooriate propageerija grimassitama panna. Minu jaoks polnud Putini jutus eriti midagi uut, kõige huvitavam osa oli vast Hitleri Poolale kallaletungi õigustamine ja selle lõigu osas on soovitatud Putini jutus Poola asendada Ukrainaga ning Saksamaa Venemaaga ning siis olevat tulemus palju „parem“. Hiinas said mitmed blogijad Putini jutust innustust ja arvasid, et Putini loogika järgi peaksid nad Vladivostoki tagasi saama. Mongoolia blogijad aga olid armulikumad, nad kirjutasid, et on rahuarmastav rahvas ja nad ei taha oma riiki laiendada kunagise Mongoli impeeriumi piiridesse, nii et venemaalaastel ei olevat põhjust muretsemiseks.

Paar pisinuppu ka Venemaalt. Väljaanne „Ljudi Baikala“ kirjutas juhtumist, kus Irkutskis sai üks lapsevanem 35000 rubla trahvi, sest ta oli lasteaias avaldanud arvamust, et militaarseid mänguasju olevat seal liiga palju. Lasteaiakasvataja sõnul aga olevat tegemist patriootilise kasvatustöö elemendiga, valmistamaks ette lapsi tulevikus surema kodumaa nimel. Kasvataja kirjutas kaebuse ja lapsevanemat karistati armee diskrediteerimise eest.

Moskva oblastis Himkis aga paigutati suusatajad enne sõidu starti nii, et nad moodustasid z-tähe. Kõik toimub diktatuuririikide "parimate" praktikate kohaselt, lisan ka foto nii sündmusest endast kui ka selle eeskujust.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING