Olukord rinnetel. Viimaste päevade lahingutegevuses on oluline roll taas ilmal, sest kolmapäevast alates on Ida-Ukrainas olnud keerukad ilmastikuolud (vihmad koos tugeva tuulega), mistõttu oli mõlemal poolel keeruline droone kasutada. Mõjutas see palju rohkem Ukraina armeed, sest mürskude defitsiidi tingimustes on neil droonide roll kaitsetegevuses tõusnud väga oluliseks. Loomulikult üritas Venemaa armee seda olukorda enda kasuks ära kasutada ning nad suutsid päris mitmes lõigus ka edeneda.
Väga keeruline oli Ukraina armee jaoks olukord Luganski rindel Kreminnast loode suunas Terni lähedal, kus Venemaa armee suutis mööda kõrgendikku Terni poole liikuda. Ukraina korraldas vasturünnaku natuke lõuna pool ning suutis ka natuke territooriumi tagasi võtta, aga olukord on seal lõigus Ukraina armee jaoks jätkuvalt keeruline, kuigi eilse päeva jooksul Venemaa edenemine peatus. Venemaa kannab seal suunal suuri kaotusi eeskätt soomustehnikas, aga hetkel tundub, et soomustehnika kaotus ei ole nende jaoks probleemiks.
Luganski rindega seoses kirjutas sõjaline ekspert Aleksander Kovalenko, et Venemaa on seal rindelõigus suurendanud oma vägesid 18000 sõjaväelase võrra ning võib oodata Venemaa armee tegevuse aktiviseerumist ka Kupjanski-Svatove liinil.
Donbassis suutis Venemaa armee keerukaid ilmastikuolusid enda kasuks ära kasutada Novomihhailivkast kirdes ning nad edenesid seal märkimisväärselt lääne poole. Venemaa armee suutis natuke edeneda ka Donetskist loodes Pervomaiskes. Põhja pool ründasid Venemaa üksused Berditšit, aga edu ei saavutanud. Ometi on olukord seal rindelõigus keeruline ning sellest annab tunnistust ka Ukraina kaitseväe juhataja kindral Sõrski viibimine selles rindelõigus.
Lõunarindel edenes Venemaa armee natukene Vugledarist lääne pool põhja poole ning luurelahinguid korraldas Venemaa ka mujal lõunarindel. Robotõnes neil edu ei olnud, küll aga ei saa jätta tähelepanuta nö halli ala kasvamist Verbovest loodes, kui Venemaa suudab sealt suunast edasi liikuda, oleks see Ukraina jaoks äärmiselt halvaks arenguks Robotõne võimalikku kaitsmist silmas pidades.
Hersoni rindel üritas Venemaa taas Krinkit rünnata, aga z-blogijate andmetel lõppes rünnak Ukraina tapvalt täpse suurtükitule tõttu enne, kui nende sõdurid üldse rindejooneni jõudsid.
Kuum on Kurski ja Belgorodi oblastis, kus Venemaa vabatahtlike üksused on edenenud mitmetes kohtades ning osadest küladest on inimesed kiirkorras lahkuma asunud ning nendest tehtud videod ringlevad ka Venemaa sotsiaalmeedias ning see pole see, mida Putin presidendivalimiste ajaks soovis. Z-kanalite andmetel maandus väga madalalt lennanud helikopteritega kohale toodud dessant Kozinkas (Belgorodi oblast), kus käivad ägedad lahingud. Väidetavalt on Venemaa poolt võetud samme, et takistada inimeste suuremat lahkumist oma elukohtadest, mis asuvad lahingutegevuse piirkonnas või vahetult piirnevad sellega. Lähipäevad näitavad, et kas Venemaa armee raatsib sinna saata oma reserve või mitte, sest neid läheks vaja hoopis Ukrainas. Valimiste ajaks suutsid Venemaa vabatahtlikud igatahes paraja segaduse tekitada ja see on ainult hea.
Ukraina armeed on tabanud järjest väga valusad rünnakud rindejoonest 40-50 kilomeetri kaugusel asuva tehnika pihta ning viimati kaotasid nad sellises rünnakus kaks helikopterit Mi-8. Venemaa poolt avaldatud videos on näha, et kolm helikopterit asus küllaltki lähestikku, kui nende kohal lõhkes kassettmoona sisaldav lõhkekeha. Üks helikopter suutis peale seda ära lennata, aga kaks olid kahjustatud ning lõpuks lasti nende pihta raketid, mille puhul väidetavalt Venemaa luuredroon laserkiirega aitas lennukilt lastud rakettidel täpselt helikoptereid tabada.
Kolm järjestikust ebaõnnestumist on Ukraina poolel tekitanud palju küsimusi ning loomulikult levib palju erinevaid versioone juhtunu põhjuste kohta, kuni selleni välja, et Ukraina armees on juhtival kohal inimene, kes Venemaale seda infot edastab. Põhjuseks asjaolu, et nii HIMARSit kui Patriot õhukaitse kompleksi rünnati ballistiliste rakettidega, millised üldjuhul siiski on edukamad statsionaarsete sihtmärkide suhtes.
Ukraina ajakirjanik Juri Butuzov analüüsis väljaandes TsensorNet olemasoleva info valguses nii rünnakuid HIMARSile kui õhukaitsekompleksi konvoile. Butuzov andmetel sai HIMARSi ründamine võimalikuks seetõttu, et HIMARSi meeskond ootas 40 kilomeetri kaugusel rindejoonest uut lahinguülesannet, mistõttu nad jäid vähemalt pooleks tunniks ühele kohale seisma. Nende läheduses ei olnud ei lähimaa õhutõrjekomplekse ega spetsiaalaparatuuri, mille abil oleks võimalik avastada Venemaa luuredroone. Nüüd oli Butuzovi andmetel aga Venemaa luuredroonil piisavalt aega, et edastada HIMARSi koordinaadid ning Venemaa koordineeritud kiire tegutsemine võimaldas esimese HIMARS kompleksi hävitada koos meeskonnaga.
Kuigi Ukraina armee avalikult ei tunnista Patrioti kompleksi 9. märtsil Pokrovski lähedal (50 kilomeetrit rindejoonest) tabanud raketirünnakut, siis Butuzovi andmetel see rünnak toimus ning Ukraina kaotas kaks Patrioti M-901 laskeseadet koos rakettidega, aga radar ja juhtimispunkt olevat jäänud terveks. Butuzovi sõnul oli Ukraina jaoks kõige suuremaks kaotuseks hoopis üheksa väljaõppinud sõjaväelase kaotamine, sest rauda saab asendada, aga need spetsialistid olid Ukraina armee jaoks hindamatu väärtusega.
Väga paljud inimesed on küsinud, et kuidas sai see võimalik olla, et Ukraina armee jaoks üliväärtuslik tehnika koos spetsialistidega oli tihedalt konvois koos, kuhu pihta Venemaa väidetavalt kolm Iskander-M ballistilist raketti lasi.
Butuzov selgitas olukorda:
1. Butuzovi sõnul opereeris kompleks (kuhu kuulusid ka S-300 laskeseadmed) edukalt piirkonnas mitu nädalat, mille käigus lasti alla omajagu Venemaa lennukeid ning selle käigus tuli aeg-ajalt radareid sisse lülitada, mis andis Venemaa armeele vihje, kuhu piirkonda on vaja luuredroone saata, et kompleks üles leida.
2. Õhutõrjekompleksi ei katnud lähimaa õhutõrjekompleks, aga arvestades kompleksi tegutsemise aktiivsust, oli risk päris suur, et vastane võib asukoha avastada.
3. Hoiatused luuredooni tegutsemise ja ballistiliste rakettide väljalaskmise kohta jõudisid kohale liiga hilja.
4. Õhutõrjekompleksi kuuluvate masinate juhid said Butuzovi andmetel küll korralduse piirkonnast lahkumiseks, aga selle asemel, et eri suundades võimalikult kiirelt lahkuda, võtsid nad hoopis kolonni ja ootasid korraldust edasiliikumise alustamiseks, aga Venemaa raketid jõudsid Butuzovi sõnul enne korraldust kohale.
Butuzovi sõnul sai Patrioti kompleksi töö päris kiirelt taastada, sest laskeseadmete asendamine on suhteliselt lihtne, küll aga peaks tema sõnul Ukraina armee kordades rohkem tähelepanu pöörama nende komplekside kaitsele ning see sisaldaks nii täiendavate lähimaa õhutõrjekomplekside kasutamist, efektiivsemat Venemaa luuredroonide vastast võitlust ja ka rohkemate nn petu-komplekside kasutamist, mis väliselt näevad luuredrooni pealt vaadates välja nagu päris Patriot-kompleksid, aga tegelikkuses on hästi tehtud maketid, mis isegi liiguvad nagu originaalid ning neil on samasugune soojusjälg. Venemaa armee on õppimisvõimeline ning viimasel ajal Ukraina armeed tabanud valusad kaotused tehnikas on selle kinnituseks. Tänase päeva info kohaselt on Patrioti-kompleks taas töökorras ning loodetavasti on nad varem tehtud vigadest õppust võtnud.
Eelnevatel päevadel ründasid Ukraina droonid nelja naftatööstusettevõtet Venemaal ning nii mitmegi puhul vägagi edukalt. Täna öösel ründasid droonid Kaluuga oblastis Dzeržinski rajoonis asuvat „Pervõi Zavod“ naftatöötlemise ettevõtet ning olemasoleva videomaterjali põhjal võidi tabada tootmises olulist komponenti. Asümmeetrilises lahingutegevuses on sellised rünnakud olulised ning Ukraina peab neid Venemaa tagalas suutma läbi viia iga päev vähemalt paarikümne drooniga. Rindejoone lähemal asuvaid Venemaa sõjalennuväljasid saab rünnata ka suurema koguse odavamate droonidega, sest praegust olukorda rinnetel arvestades (eeskätt Venemaa poolelt aktiivne liugpommide kasutamine, eile viskasid nad kuuldavasti 130 liugpommi kogu rindejoone ulatuses) tuleb hävitada lennukid maapinnal, kui seda õhus pole võimalik teha.
Putini jaoks on tuumašantaaž olnud siiani edukas heidutusvahend, seda eriti 2022. aastal, aga nüüd on Ukraina liitlastele selgeks tehtud Venemaa kultuuriruumi eripärad, kuhu kuuluvad ka ähvardamine ja toore jõu austamine. Sellega seoses avaldati meedias video arvutisimulatsioonist (mis küll juba eelmisel aastal tehtud, aga nüüd sai meedias suurema kõlapinna), mille järgi peale Venemaa poolset tuumarünnakut järgnevas vasturünnakus hukkub lühikese aja jooksul vähemalt 45 miljonit venemaalast ning sisuliselt kogu Venemaa lääneosa muutub nö tuumatolmuks. Venemaa propagandistid armastasid ikka rääkida, kuidas nad kõik Euroopa ja USA linnad hävitavad, aga las nüüd vaatavad, mis nende endiga juhtub ehk nagu öeldakse, venemaalastega tuleb rääkida neile arusaadavas keeles.
Suhtlemiskoolitust on saanud ka Prantsusmaa president Macron, kes eravestluses rääkis võimalusest viia vajadusel Prantsusmaa üksused Odessasse. Venemaal on Macron tõusnud peamiseks meediasõimu objektiks, aga Venemaa kultuuriruumis tähendab selline sõim austust, nii kummaline kui ka see ei tundu. Saksamaa kantsler Scholz, kes allus Venemaa tuumašantaažile ning seetõttu ei julge Ukrainale tiibrakette anda, sellise au osaliseks ei ole saanud. Sõimab, järelikult austab, nii need asjad Venemaal on.
Venemaal aga algasid nn presidendivalimised, kus enne valimisi oli teada nii võitja kui ka eeldatav toetus ehk siis väidetavalt tuleb lõpuks üleriiklikult nö valmis joonistada tulemused, mille järgi käis valimas rohkem kui 70% valimisõigust omavatest inimestest ning Putini toetusprotsent peab olema 80. Okupeeritud Hersoni ja Zaporižžja oblastites arvestavad võimud väidetavalt Putini toetusega suurusjärgus 30%, aga ametlike tulemuste järgi tuleb Putini toetus võrratult kõrgem, sest paber kannatavat ju kõike.
Telegram-kanal „Sirena“ avaldas materjali, mis heidab valgust meetoditele, kuidas neid valimistulemusi siis Putini kasuks nö küpsetatakse. Kurski oblastis tegi üks valija video, kus ta räägib, et valimisjaoskonnas tohib kasutada ainult kirjutusvahendit, mis on kohapeal olemas, aga nende nö eripära pidi seisnema selles, et mingi aja pärast kirjutatu kustub ning siis muudavad valimisjaoskondade töötajad sedeleid nii, nagu oleks inimene hääletanud Putini poolt ning väliselt näeb kõik välja nö juriidiliselt korrektne. Sirena andmetel on Venemaal kasutatud selliseid kirjutusvahendeid juba aastast 2009 ning sellega seoses soovitatakse inimestel kaasa võtta enda kirjutusvahendid.
Lõppu ka midagi positiivsemat. Andrei Perpetua andmetel kaotas Venemaa eile 84 ühikut tehnikat ning Ukraina 7 ühikut, see illustreerib, missuguste kaotuste hinnaga Venemaa üritab lahinguväljal edu saavutada.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
