Krimmis asuvas Feodossias on kütuseterminal „AO Morskoi neftjanõi terminal“, mis on poolsaare suurim ning mida on Ukraina korduvalt üritanud droonidega rünnata, nii eelmise aasta novembris ja detsembris kui ka tänavu märtsis, kui terminali territooriumile lendasid neli Ukraina drooni, aga suuremat kahju nad siis ei suutnud põhjustada. Täna varahommikul kell 4.30 aga toimusid terminali territooriumil plahvatused ning tulekahju puhkes kolmes kohas.

Venemaa sõjaväelased tunnistavad, et terminali võimalik väljalangemine halvendaks veelgi poolsaare kütusega varustamist, sest praamiühendus ei pidavat toimima ning üle Kertši silla ei sõida kaubarongid täiskoosseisudega. Päeva peale selgub, kas tulekahjusid õnnestub terminalis kustutada või mitte, aga Ukraina jaoks on see rünnak õnnestumine. Krimmis rünnati ka Venemaa sõjaväelennuväljasid, aga ülevaate kirjutamise hetkel nende rünnakute tulemuste infot veel ei ole.

Palju kõlapinda sai ka juhtum nädalavahetusel, kus Tšasiv Jari suunal võis taevas jälgida omamoodi vaatepilti, kus kaks lennuvahendit lendas üksteise järel, aga siis tulistas tagumine välja raketi, mis tabas esimest, mis peale seda alla hakkas kukkuma. Alguses peeti allakukkunud lennuvahendit lennukiks S-25-ks, aga kukkumise videot vaadanud inimesed märkasid suuri tiibasid ning järgmine varsioon oli S-34, aga lõplikul tõde on see, et alla kukkus Venemaa suur droon Ohhotnik-70, millel on kaalu 20 tonni ja tiibade siruulatus on 20 meetrit.

Selliseid droone on Venemaal erinevatel andmetel kas kolm või neli ning esimese lennu tegi droon aastal 2019. Kontseptsiooni kohaselt pidi see suur droon töötama koos sõjalennukiga Su-57 ning oli lootus, et drooni kuju ja selle ehitamiseks kasutatud materjalid teevad ta radaritele vähem nähtavamaks. Venemaa z-blogijate sõnul on seda drooni väidetavalt ka varem kasutatud sealsamas rindelõigus, aga seekord olevat asjad läinud kontrolli alt ära – droon olevat kaotanud side operaatoriga, muutus juhitamatuks ning hakkas lendama Ukraina suunas.

Väidetavalt laskis drooni alla just Venemaa armee Su-57 ning Venemaa z-blogijate sõnul olevat see olnud väga riskantne operatsioon, sest sõjalennuk tuli Ukraina õhutõrjesüsteemide laskeulatusse, aga seekord oli kõik õnneks läinud. Aga ju nad siis teadsid, et Ukraina ei hoia seal rindelõigus õhutõrjekomplekse, mis oleksid võimelised Venemaa lennukeid eemalt alla võtma.

Droon kukkus alla 16 kilomeetri kaugusel rindejoonest Ukraina poolel, Konstantantinovka juures ning drooni rusude analüüsil selgus, et see oli varustatud liugpommiga UMPB D-30 SN ehk siis seda drooni kasutati liugpommide viskamiseks ning seda versiooni kinnitab z-blogija Fighterbomber, kelle sõnul kasutas Venemaa sellel rindelõigulõigus nii suuri reaktiivmootoriga droone Ohhotnik S-70 või propellermootoriga Orione (tuntud ka nimega Inohodets), milliseid on Ukraina armee alla lasknud vähemalt seitse tükki. Kalli Ohhotnik-70 kaotamine sellisel kujul võib osutada Ukraina kasvavale võimele segada Venemaa sõjatehnika raadiosidet ka rindejoone vahetus läheduses ja see on ainult positiivne.

Droonide teemal jätkan. Anthony Loyd avaldas The Times’is huvitava materjali Ukraina võitlusest Venemaa operatiivtasandi luuredroonidega (peamiselt Zala, Supercam ja Orlan-10). Kirjutasin ise kevadel ja suvel mitu korda, kui suureks peavaluks need droonid kujunesid, sest võimaldasid Venemaa armeel rünnata Ukraina armee tehnikat kaugel tagalas ning kõige valusam oli Ukraina jaoks kahe Patriot’i laskeseadme kaotus ühes sellises rünnakus 30 kilomeetri kaugusel rindejoonest Pokrovski lähedal.

Ukrainal nappis niigi tehnikat ja siis ka oli oht see kaotada rindejoonest kaugel. Aga Venemaa luuredroonid põhjustasid probleeme ka rindejoonele lähemal, kui juhtisid tuld Ukraina armee haubitsate ja muu tehnika pihta ning siin olid põhirollis luuredrooni info poolt juhitavad Lancet droonid.

Järsk muudatus toimus Anthony Loyd’i andmetel aja 24. juunil, kui Hersoni lähedal olnud 38. brigaadi sõjaväelased, olles surmani väsinud Venemaa luuredroonide tegevusest, otsustasid proovida 1300 meetri kõrgusel lendavat luuredrooni Zala rünnata tavalise rallidrooniga. Siiani olid küll radarid taevast droonid üles leidnud, aga Venemaa luuredroonidest kordades kallimate õhutõrjerakettidega nende mahavõtmine ei oleks olnud jätkusuutlik lahendus. Nüüd aga lennutati 1,5 kilogrammi kaaluv rallidroon luuredroonist kõrgemale ning ülevalt alla rünnakuga võeti esimest korda sellisel kujul Venemaa luuredroon maha.

Esimesele tabamusele järgnes teine, sellise lahenduse perspektiivikust märganud ohvitserid aitasid muretseda tehnikat droonide taevast leidmiseks ning drooniüksuste omavahelise koostöö parandamiseks. Tänaseks päevaks on küllaltki kalleid Venemaa luuredroone maha võetud juba sadades ning olukord Ukraina tagalas on turvalisemaks muutunud. Lisaks kõigele on selline lahendus rahalises mõttes äärmiselt mõistlik – Taras Šhmuti sõnul maksab üks rallidroon 600 dollarit, samas kui Zala droon maksab 40000 dollarit ning Orlan-tüüpi droonid veelgi rohkem.

Kui Venemaa poolel saadi aru, miks nad ühtäkki hakkasid palju luuredroone kaotama, proovisid nad kasutusele võtta vastumeetemed – luuredroonid hakkasid lendama kõrgemal ja suurema kiirusega, aga Ukraina võttis kasutusele rallidroonid, mis lendavad kõrgemal ja kiiremini.

Venemaa omakorda hakkas luuredroone kasutama rohkem öösiti, aga Ukraina lisas rallidroonidele soojuskaamera, mis pidavat suutma registreerida üle luuredrooni tiibade liikuva õhu soojenemise. Venemaa poolelt on proovitud droonide täiendava kaitsevärvuse lisamisega, ka lisatakse nö tahavaatekaameraid Ukraina rallidroonide varasemaks avastamiseks. Loomulikult on ka Venemaa hakanud sama meetodiga jahtima Ukraina luuredroone, aga Ukrainal neid lihtsalt oluliselt vähem kui Venemaal, kus neid luuredroone toodeti juba enne sõja algust. Ukraina sõjaväelase, hüüdnimega Jesus, sõnul on droonid toonud lühikese ajaga sõjapidamisse suured muutused ning areng toimuvat mitte kuudega, vaid nädalate ja isegi päevadega.

Olukord rinnetel. Nädalavahetusel suutis Venemaa natuke edeneda Pokrovske suunal, kus nad said enda kontrolli alla lõplikult Tsukurine ning liikusid edasi ka Nevelskest lääne poole. Ukraina sõjaväelased panid nii seal rindelõigus kui ka Toretske suunal tähele huvitavat nüanssi – nimelt on enamus vangi langenutest sõlminud lepingu kas kuu või poolteist kuud tagasi. Peale lepingu sõlmimist järgnes vangi võetud Venemaa sõjaväelaste sõnul kolmenädalane väljaõpe, peale mida saadeti nad kohe nö hakkliharünnakutele.

Ukraina sõjaliste analüütikute sõnul on sellisel Venemaa armee poolsel käitumiseks kaks võimalikku selgitust – kas neil on reservid otsakorral või eelistavad komandörid kiirelt nö obnulit (venekeelne eufemism surmasaamise kohta, võib tõlkida kui „nulliks muutma“) need lepingulised, kelles nad perspektiivi ei näe, samas hoides oma parema ettevalmistusega sõdureid surma saatmast. Sellel teemal kirjutas postituse Venemaa ohvitser, kes kirjutab z-kanalis varjunime „Polkovnik Šuvalov“ nime all.

Tema sõnul ei kannatavat tihtipeale viimasel ajal lepingud sõlminud isikute võitlusvõime mingit kriitikat. Üks teema olevat alkohoolikud ja narkomaanid, keda parandavat ainult haud ehk siis sõtta tulles pidavat vanad halvad harjumused kiirelt tagasi olema ning niigi äärmiselt stressirohkes õhustikus pidavat nende eeskujul alkoholi ja narkootikume hakkama tarvitama ka teised sõjaväelased. Lahendus ohvitseride jaoks – alkohoolikud ja narkomaanid saadetakse võimalikult kiiresti hakkliharünnakutele, et neist lahti saada.

Aga lisaks neile pidavat veel olema üks grupp inimesi, kes mõtlevad kavalusega nö süsteemi üle mängida, võttes arvesse seda, et teatud vanuse täitumisel sõjaväelase leping lõpetatakse. Ja siis pidavat küllaltki soliidses vanused inimesed sõlmima lepingu arvestusega, et nad saavad priske ühekordse nö starditoetuse (selles osas tõusis edetabeli tippu Handi-Mansi autonoomne ringkond 2,75 miljoni rublaga, järgnevad Moskva 2,3 miljoni ja Peterburi 2,1 miljoni rublaga), läbivad väljaõppe ning enne rindele jõudmist juba kukub kuupäev, kui nad saavad nii vanaks, et järgneb lepingu lõpetamine. Polkovnik Šuvalovi sõnul saadetakse sellised võimalikult kiirelt rindele, nagu ka näiteks Kesk-Aasia vabariikidest pärit inimesed, kes on Venemaa kodakondsuses saanud, tänavalt kinni püütud ja seejärel rindele saadetud.

Toretske suunal toimunust avaldati meedias video, kus Nju-Jorki juures andsid Ukraina drooni vaateulatuses ennast Venemaa sõduritele vangi kolm Ukraina sõjaväelast, kes seal kohe maha lasti. Kuna droon oli Azovi oma, siis nii asja ei jäetud, kolmest Venemaa sõjaväelasest kaks tapeti ning kolmas võeti vangi. Vangi sattunud Venemaa sõjaväelane seletas, et ohvitser keelas neil vangide võtmise ning olevat käskinud kõik vangid sealsamas maha lasta. Ukraina poolel on sündmusest nii video kui teo toimepanija ning sõjakuritegude uurimise kontekstis on see väga oluline tõendusmaterjal.

On selgunud ka lisainformatsiooni Donetski lähedal surma saanud Põhja-Korea sõjaväelaste kohta. Ukraina meediakanali Dialog andmetel olevat nad seal jälginud Põhja-Koreast toodud mürskude kasutamist suurtükkides, sest Venemaa oli edastanud info, et ollakse väga rahulolematud laskemoona, eriti ballistiliste rakettide kvaliteedi osas ning selle peale saadeti Põhja-Koreast ohvitserid olukorda monitoorima. Samas on just Põhja-Koreast saadud mürsud aidanud Venemaal viimastel kuudel edeneda, sest kuigi nad ei ole tihtipeale täpsed, on neid lihtsalt nii palju rindele toodud, et ka kvadraati tulistades suudavad nad pikapeale tulemuse tuua.

Kui Põhja-Koreast toodud mürskude arvu osas kirjutati The Times’is arvust 3 miljonit, siis see on sõja kontekstis väga suur kogus. Väga suur kogus, millele liitlastel ei ole Ukrainale hetkel samaväärset asemel pakkuda. Ja toimus see mürskude toomine kõik Hiina vaikival heakskiidul, nii et kui Hiina räägib suurest soovist rahu saavutada, siis tegelikkuses nende tegevus seda ei kinnita, sest kui Hiina oleks tõsiselt soovinud, poleks Põhja-Korea Venemaale ühtegi mürsku saatnud ning siis oleks Venemaa edenemine tänavu suvel äärmiselt küsitav olnud.

Vugledariga seoses puhkes Ukrainas skandaal, nimelt 123. territoriaalkaitse brigaad saadeti sinna rindelõiku, aga see üksus ei soovinud lahingutes osaleda. Probleem mõistetav – territoriaalkaitsel ei ole raskerelvastust, see ei ole mehhaniseeritud brigaad, aga nii on äärmiselt keeruline Venemaa üksuste vastu lahingusse minna. Üks brigaadi kuuluv pataljon korraldas meeleavalduse, kus nõuti nii paremat väljaõpet kui paremat relvastust.

Ukrainal on väga suur puudus soomustehnikast ning Ukraina sõjaväelaste sõnul võib küll naerda Venemaa armee käsutuses oleva vana, aga töötava soomustehnika üle, aga Ukraina sõjaväelased oleksid rõõmsad, kui neil oleks kasvõi samasugust vana tehnikat, mis on siiski parem variant, kui mitte midagi. Sellega seoses on Ukraina armee jaoks hea uudis, sest Rootsi annab neile kõik oma vanemad soomusmasinad Pbv 302, milliseid oli Rootsi armees tänavu veel arvel 170 ühikut. Sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul oleks tegemist igati arvestatava täiendusega, sest lisaks kõigele olevat need masinad hea läbivusega. Ukraina armee suure tehnikadefitsiidi tingimustes vajalik täiendus.

Kurski oblastis suutis Venemaa võtta natuke maad tagasi Snagostist kirdes. Seal rindelõigus sõdiva Ukraina sõjaväelase Kiril Sazonovi sõnul pidavat Venemaa kasutama Kurski oblastis täpselt samasugust kõige tasa pommitamise taktikat, seega vahet ei olevat nende jaoks, et kas Donbass või Kurski oblast. Venemaa z-kanalite andmetel pidavat Ukraina sõjaväe viibimine Venemaal olema Putini jaoks nii valus, et ta ei soovivat mitte midagi kuulda lahingutegevuse külmutamisest praegusel rindejoonel, sest see tähendaks ka osa Kurski oblasti territooriumi jäämisest Ukraina kontrolli alla, millele peaks loogiliselt võttes hiljem järgnema vahetus, kus Venemaa lahkub okupeeritud territooriumitelt vastusena Ukraina lahkumisele Kurski oblastist.

Viimastel päevadel omajagu meediakära põhjustanud jutt sellest, et olevat liikvel ettepanek stiilis „Ukraina loobuks okupeeritud territooriumist NATO-sse saamise vastu“, aga Ukraina analüütiku Vitali Portnikovi sõnul ei oleks variant Putini jaoks vastuvõetav, sest tema sõnul on Putini jaoks kõige olulisem mõjuvõimu taastamine Ukraina üle, talle sobiks isegi nukuvalitsus, mis oleks formaalselt iseseisev a la Lukašenka Valgevenes, aga kui Ukraina saaks NATO liikmeks, oleks Ukraina lõplikult Venemaa mõjusfäärist väljas. Enda poolt lisan, et lubadus Ukrainal saada ainult Euroopa Liidu liikmeks ei anna aga Ukrainale kindlust tuleviku osas, sest Venemaa võib siis ikkagi rünnata ning see teadmine takistaks Ukraina ülesehitamisse rahaliste vahendite paigutamist.

Lõppu väike täpsustus Iraani naftatootmise osas, nimelt toodab Iraan päevas suurusjärgus 3,2 miljonit barrelit, aga ekspordivad nad kuni 1,7 miljonit barrelit päevas. Selle koguse suudaksid OPEC+ liikmed teatud aja jooksul probleemideta asendada ning lühiajaliselt võiks nafta hind tõusta vahetult peale Iraani nafta ekspordi lõppemist tõusta kuni 120 dollarini barrelist, peale mida nafta maailmaturu hind õige varsti alaneks, sest turule tuleksid täiendavad kogused naftat.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Täiendus kell 14.22 Belgorodi oblastis tõsteti lepingu sõlmimisel ühekordse makse suuruse 3 miljoni rublani, see on siis hetkel Venemaa regioonidest kõige rohkem. Korraga tõsteti seal oblastis lausa 2,2 miljoni rubla võrra, kärsahaisu on tunda.

Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING