Israeli sõjalise eksperdi Igal Levinini sõnul on Ukrainal võidu saavutamiseks väga oluline, et sõjategevus toimuks ka vastase ehk Venemaa territooriumil. Vahetult Ukraina piiri lähedal on Venemaal palju väga ahvatlevaid sihtmärke, mida võiks tiibrakettidega Storm Shadow tabada, aga teadaolevalt britid ei luba neid Venemaa territooriumile lasta (ja Krimmi tulistamiseks sai Ukraina loa alles hiljuti). Siis polegi väga palju variante Ukrainal laual, sest sõja tingimustes on neil äärmiselt keeruline Ukraina territooriumil täiemõõdulist rakettide tootmist käivitada. Eelmisel aastal kasutati nõukogude ajast jäänud reaktiivmootoriga droone, aga nüüd on need vist otsas. Mitmed head kuud tagasi kirjutasin Venemaa poole z-blogija infost, justkui oleks Ukraina Belgorodi oblasti ründamiseks kasutanud modifitseeritud õhutõrjeraketti S-200. Nüüd on olemas video, kus S-200 väga sarnase kujuga rakett kukub Taganrogi kesklinna ning Vene poole väitel olevat nad suutnud selle raketi suunda õhutõrjeraketiga muuta. Nende rakettide kasutamine näitab, et Ukrainal paremaid variante hetkel ei ole.

Parem seis on droonide osas, kus Krimmis on Ukraina drooniparved edukalt teinud nö teed nende järel tulevatele Storm Shadow tiibrakettidele, aga enne suvist pealetungi räägitud tuhandetest droonidest hetkel veel jutt ei käi. Ometi on Ukraina droonide osas toimunud kvalitatiivne hüpe, millest annavad tunnistust kaks järjestikust edukat rünnakut Moskva prestiižes ärirajoonis asuvale Moscow City ärihoonele. Kuigi Venemaa propaganda väitel suudeti kõik droonid kas alla lasta või elektroonilise sõjapidamise vahenditega neid kursilt kõrvale kallutada, on fakt see, et kaks drooni tabasid kõrghoonel täpselt neid korruseid, kus asuvad Venemaa erinevate ministeeriumite ruumid. Ehk kui panna see Venemaa propaganda poolt levitatud info konteksti, siis nende eduka mõjutustegevuse tulemusena tabasid droonid väga täpselt ministeeriumite ruume. Pole paha.

Võib mõelda, et mis need paar rünnakut siis ära ei ole, Venemaa ründab Ukraina linnasid sadu kordi suurema koguse rakettide ja droonidega. Aga efekt on täiesti olemas. Venemaa propaganda võib rääkida mida iganes, mõtlev inimene saab Moskvas aru, et tegelikult õhutõrje ei suutnud neid droone maha võtta. Kui kolmest-neljast droonist üks tabab sihtmärki, on see juba väga hea näitaja. Selle ärihoone kõrgematel korrustel on korterid paljudel Venemaal väga mõjukatel inimestel, ka pidavat seal kaks korterit olema Süüria diktaatoril Bashar al-Assadil. Nad näevad, et müüt Moskva ülimast kaitstusest on purunenud ning Moskva ei ole enam turvaline.

Märgiline on droonirünnakute kontekstis ka Türkmenistani lennukompanii teade, et turvalisuse kaalutlustel nad kuni 22. augustini Moskvasse enam ei lenda, selles asemel maanduvad lennukid Kaasanis. Äärmiselt piinlik Kremli jaoks, aga Ukraina jaoks hea märk. Teema lõpetuseks lisan, et ametlikult Ukraina ei tunnista neid rünnakuid enda korraldatuteks.

Olukorrast rinnetel. Luganski rindel oli Venemaa üritavam pool, aga natuke õnnestus neil edasi liikuda ainult Kreminnast edelas metsas. Hiljutise edenemise käigus Venemaa poolt okupeeritud küladest on veel ainult üks jäänud Venemaa kätte, teised on Ukraina tagasi võtnud. Loomulikult ei suuda Venemaa ametlik propaganda seda tunnistada ja mis veel koomilisem, Šoigu luges meedias näidatud videos ette seal rindel nö vabastatud külade hulgas ka Kovalivka, mis tegelikkuses on Venemaa kontrolli all olnud pikemat aega. Kindlasti Venemaa veel üritab seal rindel, aga raske uskuda, et nad oleksid võimelised suuremat edu saavutama. Samas on teada, et Ukrainal on seal rindel vähem nii sõdureid kui suurtükke, mistõttu on nad sunnitud neid rindejoone ulatuses nö tule kustutamiseks liigutama, aga paratamatult millegi arvelt ning see võib olla Venemaa jaoks ahvatluseks proovida peatunge läbi viia nendes lõikudes.

Donbassis üritas Venemaa edutult tagasi võtta Klišeejevka ning sellest põhja pool olevad kõrgendikud. Suures osas on Klišeejevka nö hallis tsoonis, sest oru põhjas oleksid mõlema poole sõdurid vastasele heaks sihtmärgiks. Kui Venemaa aga seal ründab, kaasnevad sellega kohe suured kaotused elavjõus ja nii läks ka seekord. Ründab Venemaa seetõttu, et kaitses istumine on seal problemaatiline, sest Ukraina kasutab palju kassettmoona, aga taandumine ei tule ka kõne alla, sest Bahmut on Venemaa jaoks poliitilise tähtsusega linnake. Hoopis Ukraina oli natuke edenenud Klišeejevkast põhja pool.

Lõunarindel ei ole rindejoon vahepeal arvestataval määral muutunud. Venemaa üritas edutult tagasi võtta Staromaiorsket, veel suudavad nad enda käes hoida asulast idas asuvat Urožainet, aga sealset olukorda kirjeldas Venemaa sõjaväelane Aleksandr Hodakovski oma Telegrami postituses kui äärmiselt keerulist, sest Ukraina suurtükitulele neil mingit vastust ei olevat, samas kui ukrainlased lasevad peamiselt kassettmoonaga, mille eest on neil kaitses olles äärmiselt keeruline varjuda. Hodakovski prognoosis, et õige pea tuleb neil kujunenud olukorras külast lahkuda.

Venemaa meedia andmetel külastas Zaporižžja rinnet Gerassimov ning seega üritati näidata maailmale, et Gerassimov on jätkuvalt oma ametipostil ning juhib Venemaa armee sõjategevust. Ometi on Venemaal lõunarindel tõsised probleemid, sest Krimmi Hersoni oblastiga ühendava raudteesilla tabamus tiibraketiga Storm Shadow oli täpne ning silla töökorda seadmine võtab vähemalt mitu nädalat, samas on Ukrainal täpsed koordinaadid olemas ning eks siis saadetakse uus tiibrakett teele.

Aga see pole ainuke mure Venemaa jaoks. Ukraina jätkab Krimmis laskemoonaladude ründamist (viimati Balaklavas), tabati veel ühte platsi, kus remonti ootav rasketehnika oli tihedalt koos. Eriti piinlik oli aga Venemaa jaoks Skadovskist lõuna pool, Džarilgani neemel toimunu. Nimelt toimus seal sisuliselt lagedal maalapil Venemaa armee üksuste väljaõpe ning igal hommikul toimus rivistus, kus kõik viis rühma olid üles rivistatud. Ukraina luuredroon jälgis olukorda mitu päeva ning siis ühel hommikul, täpselt rivistuse ajal, saabusid viis HIMARSilt väljalastud raketti ja tabasid sihtmärke. Venemaa z-kanalid on viha ja raevu täis, et kuidas sellisel kujul sai väljaõpe üldse toimuda, aga minu jaoks on palju kõnekam, et Ukraina droon sai seal piirkonnas segamatult mitu päeva toimetada.

Palju juttu on ka olnud kolme viljalaeva liikumisest Doonau deltas asuvasse Ukraina sadamasse Izmaili. Õhust saatsid laevasid neli USA lennukit ja drooni. Eks ole näha, kas Venemaa üritab midagi ette võtta, kui laevad on täis laaditud ja hakkavad Rumeenia territoriaalvetes liikuma Vahemere poole. Must meri ei ole Venemaa sisemeri, seal on pikk rannikujoon kolmel NATO riigil - Türgil, Rumeenial ja Bulgaarial – ning kui laevad liiguvad nende riikide territoriaalvetes, siis on Venemaal väga keeruline midagi ette võtta. Ja ega Venemaa laevadel ei ole ohutu passida ka mere keskel, nii avaldati meedias audiosalvestus, mille järgi arvatavasti üks Ukraina pealveedroon Venemaa laevale omajagu kahju tegi, sest audiosalvestuse järgi olevat ühel Venemaa laeval üks surnu ja viis haavatut.

Venemaad tabas viimastel päevadel sõjakomissariaatide ründamise laine, nii toimus The Moscow Timesi andmetel ajavahemikul 29. juuli kuni 01. august kokku 18 sellist rünnakut. Ründajad oli vanuses 17 kuni 80, valdavalt naised. Selgus, et nende tegevust suunasid telefonipetturid, kes esitlesid endid kui FSB agente ning ohvritel paluti süüdata sõjakomissariaate ning võtta võimalikult suures summas kiirlaenu (üks õpetaja võttis lausa kolm miljonit rubla) ning saata raha petturite poolt antud arveldusarvele FSB nimel. Kuigi Venemaal nähakse nende rünnakute organiseerimise taga Ukraina karvast kätt, siis ühtegi tõendit selles osas ei ole.

Venemaa z-kanalites levitati suure õhinaga videot Saksamaa õhutõrjekompleksi Iris-T radari väidetavast hävitamisest. Selgus aga, et tegemist on hoopis peibutisega, milliseid on Ukraina paigutanud Hersoni läänekaldale suurtes kogustes. Ukraina pool ise nendest rääkida ei taha, teema tuleb päevakorda ainult siis, kui Venemaa nende peale järjekordse Lancet drooni ära kulutab. Kusjuures Iris-T makett eriti palju viga ei saanudki ning selles saab väikese vaevaga töökorda seada. Natuke vineeri ja värvi ning nagu uus.

Venemaa sõjablogija Andrei Filatov kirjutas oma Telegram-kanali postituses, et Hiina ei lubavat enam droone Venemaale saata ning tühistatud olevat kõik droonide tellimused, mistõttu Venemaa armeel saab juba lähimal ajal olema nendest suur puudus ning need droonid, mis on Venemaale jõudnud, kallinevad kordades. Loodetavasti vastab see info tõele ja sellise info kontekstis on minul küll raske uskuda, et Hiina armust eksisteeriv Põhja-Korea hakkaks omal käel Venemaale laskemoona müüma.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING