Venemaa raketirünnakus pihtasaanud Ukraina energiataristu. Foto: Ukrainform
Defence Express’i andmetel aga olid Venemaa poolt esitatud info kohaselt neil kõik suurepärane ja kui alguses rääkisid nad raketi lennuulatusest 400 kilomeetrit, siis tõusis see 600 kilomeetri peale ning lõpuks lausa 1000 kilomeetrini. Väljaande andmetel andis Venemaa rünnak sellele müsteeriumile ka vastuse – suurem lennuulatus oli saavutatud lõhkepea kaalu vähendamisega ning Kiievit rünnanud rakettide lõhkepea kaal oli olnud ainult suurusjärgus 100-150 kilogrammi ja sellest lõhkeainet ainult kuni 40 kilogrammi. Võrdlusena välja ande info kohaselt kaalub ballistilise raketi Iskander-M lõhkepea 710-800 kilogrammi, aeroballistilise raketi Kinžali lõhkepea 500 kilogrammi ja tiibraketi H-101 lõhkepea kaalub 400 kilogrammi.
Defence Expressi sõnul olevat aga nii väikese lõhkepeaga rakett efektiivne laevade vastu, mille vee väljasurve on kuni 5000 tonni, samas oleks see ebapiisav suurte sõjalaevade vastu. Maapinnal olevate suuremate sihtmärkide vastu jääb ka lõhkepea väikeseks, lisaks ei ole teada, kui täpne see rakett on.
Kiirusest 9 mach’i ei ole juttugi, väljaande andmetel oli rakettide keskmine lennukiirus 5,5 machi, mis lühikeseks ajaks tõusis 7 mach’ini ja enne sihtmärgini lähenemist langes kiirus 4,5 mach’ini. See on küll kiirem kui Kinžalil, aga kui õhutõrje suudab selle samamoodi maha võtta, siis eestlane küsiks, et milles üldse on uba. Eriti kui arvestada, et selline rakett maksab tänu ülikallile mootorile suurusjärgu võrra rohkem kui kasvõi seesama Kinžal, väljaande arvates on raketi reaalne hinnasilt kümnetes-kümnetes miljonites dollarites, lisaks väga suured arenduskulud. Väljaande arvates oleks kõike arvesse võttes raketil suuremat mõtet ainult olukorras, kus lõhkepea kannaks taktikalist tuumarelva. Vähemalt on järjekordne Venemaa nö analooge mitteomava relva omadused teada.
Ukraina ründas droonidega varem Samaara oblastis Kuibõševis asuvat nafta rafineerimise tehast ja kui alguses tuli tehase poolt infot, et pool tootmisvõimsusest on säilinud, siis hiljem selgus, et terveks jäänud rafineerimistorn on tehnoloogiliselt seotud sellega, mis sai kaks droonitabamust ning seetõttu on kogu tehase töö seiskunud teadmata ajaks. Venemaal on tekkimas probleemid bensiiniga ning sellest kirjutasid z-blogijad, nimelt ei jätkuvat bensiini rindel olevatesse sõiduautodesse ja väikestesse bussidesse, mille jaoks sõjaväelased üldjuhul ostavad ise bensiini ning millega nad liiguvad rindejoone ja tagala vahel. Defitsiidi katmiseks on Venemaa hakanud bensiini sisse tooma Valgevenest ja nüüd on kätte jõudnud aeg, kus Lukašenka saab Putinile selles osas ulatada nö sõbrakäe.
Venemaa jätkab Ukraina energiataristu ründamist ja nii toimus täna öösel järjekordne kombineeritud rünnak, kus esimeses laines ründasid Shahed-tüüpi droonid, peale mida järgnesid rünnakud nii tiibrakettide, ballistiliste rakettide kui aeroballistiliste rakettidega. 60-st droonist võeti alla 56, 25-st tiibraketist 21, õhukaitse oli võimetu 3 Kinžal aeroballistilise raketi ja 2 Iskander-M ballistilise raketiga. Ukraina poole andmetel tabasid raketid kolme soojuselektrijaama üle Ukraina, Lvivi lähedal suudeti küll esimeses rünnakulaines alla võtta kõik 11 Shahed-tüüpi drooni, aga neile järgnenud kahe Kinžal raketiga õhukaitse hakkama ei saanud. Ukraina poole andmetel on viimastes rünnakutes olnud sõjalised objektid sihtmärkideks 3% juhtudel ja ülejäänud on olnud tsiviiltaristu objektid ehk siis Ukraina võimele sõdida ei ole need rünnakud märgatavat mõju avaldanud.
Olukorras, kus Venemaa armeel ei ole ülearu palju rakette varus ning nende juurdetootmine on seotud erinevate probleemidega, tekitab selline rakettide kulutamine mitmetes ekspertides küsimärke. Tsiviilelanikkonnale kannatuste tekitamise kontekstis on need rünnakud hiljaks jäänud, sest Ukrainas on suur kevad kohal ning temperatuur tõuseb kohati juba 20 soojakraadini. Kõige usutavam seletus on Putini jõuetu raev, sest peale Avdiijivka äravõtmist vallandunud optimismipuhang on armees lõppenud ning iga päevaga tuleb Venemaa poolelt selles osas järjest pessimistlikumaid sõnumeid, mille võib kokku võtta ühe lausega – ilma suuremahulise täiendava mobilisatsioonita ei ole Venemaa armeel praeguses sõjas mitte mingisugust suuremat edulootust.
Ukraina poolel sõjaväelased tunnistavad, et nende jaoks kõige raskem hetk oli kaks kuud tagasi, kui ühel hetkel oli tõesti väga suur puudus suurtükimürskudest, aga nüüd olevat selles osas olukord parem ning juba lähimas perspektiivis peaks veelgi oluliselt paranema, kui hakkavad kohale jõudma Tšehhi presidendi initsiatiivil väljastpoolt Euroopa Liitu ostetud laskemoon, mille osas räägitakse juba võimalusest osta kokku kuni 1,5 miljonit erineva kaliibriga mürsku. Rallidroonid aitasid Venemaa rünnakuid tagasi lüüa ja põhjustasid nii suurt kahju, et sellel teemal on meedias omavahel sõnasõtta läinud esipropagandist Solovjov ja z-blogija Anastassija Kaševarova, kes reaalselt sõjatsoonis viibib ja on probleemidega kursis.
Kaševarova tõstatas küsimuse Venemaa armee sõdurite ja tehnika suurtest kaotusest Kreminnast Terni suunal eeskätt tänu Ukraina rallidroonidele (eelmises ülevaates kirjutasin, et Venemaa kaotas seal ühe rünnakuga 20 ühikut soomustehnikat), kus tema sõnul aeti sõdureid vastutustundetult sisuliselt surma ning otse loomulikult ei saa selline jutt meeldida Solovjovile, kellele makstakse Kremli jutupunktide levitamise eest ja selle kohaselt Venemaa armeel probleeme pole ning kõik olevat väga hästi.
Probleemidest Avdiijivka suunal kirjutas Venemaa z-blogija, sõjaväelane hüüdnimega Rodriges. Nimelt olevat seal rindelõigus väga suur puudus tankidele paigaldatavast reaktiivsoomusest (ERA) ning seetõttu pidavat nüüd osa tankidest minema lahingusse nö paljalt, mistõttu olevat nad Ukraina rallidroonide jaoks kerge saak. Viimases hädas võetakse pihta saanud tankidelt reaktiivsoomus maha (millil see olemas on), aga tuleb seda teha Ukraina droonide rünnakute all, sest kõigele lisaks pidavat nappima ka elektroonilise sõjapidamise vahendeid.
Venemaa sõjatööstus ei suutvat ligilähedaseltki nõudlust reaktiivsoomuse järgi rahuldada, samas armee juhtkond nõuab tulemusi iga hinna eest. Kusjuures Rodrigezi sõnul on Venemaa tankil vaja 300 Kontakt-1 konteinerit, mis kokku maksab 255000 rubla ja nüüd nad üritavad raha nende ostmiseks koguga annetajatelt, aga sellega on ka suur probleem, sest Venemaal vabatahtlikult keegi eriti armeed oma rahaga toetada ei taha. Nn uuringud võivad küll näidata suurt toetust sõjale, aga tegudega venemaalased seda toetust ei näita välja kuskilt otsast.
Reaktiivsoomusega on probleeme ka Ukraina armeel, sest näiteks Leopard 1 tankid on ilma reaktiivsoomuseta ning tänase sõja reaalsuses kõlbavad ainult varjatud positsioonidelt tule andmiseks.
Ei ole saladus, et Ukraina armeel on suured probleemid isikukoosseisuga ning küllaltki kiirelt on vaja ära lahendada probleemid mobilisatsiooniga. Aga z-kanalite postitustest selgub, et täpselt samad probleemid on ka neil. Probleem on süvendanud terroriakt Moskvas, mis z-kanali „VDV za tšestnost i spravedlivost“ andmetel on olukorda Venemaa armees väga tuntavalt muutnud ning venelaste poolt on moslemite vastu tekkinud suur usaldamatus. Nii suur, et Venemaa ohvitseride poolt tuleb ettepanekuid moslemitest sõduritelt (erandina jääks sealt välja tšetšeenid) ära võtta relvad ja saata nad rindejoonest eemale tööle.
Sõnades lihtne, aga reaalsuses on paljud uued lepingulised sõdurid moslemid, sest venelased Putini eest eriti ei taha sõdima minna. Kusjuures peale terroriakti oli sama z-kanali info kohaselt rahvuste vahelised pinged jõudnud Venemaa armees reaalsete tapmisteni ning eks oli ju ka sunnitud Putin rääkima, et erinevate rahvuste vahelised pinged võivad Venemaa riigi viia lagunemiseni.
Pealegi kasutatakse nüüd moslemeid tihtipeale nö ühekordsete sõduritena, kes saadetakse esimeses laines sõna otseses mõtte surma ja nende tööks on aidata välja selgitada ukrainlaste tulepunktid, mida siis juba peamiselt venelasest koosnevad üksused üritavad kahjutuks teha, enne kui ise pealetungile lähevad. Ehk siis praegu täidavad moslemid sama rolli, mida enne neid täitsid nö rahvavabariikidest mobiliseeritud ja peale neid eksvangid (kelle ressurss olevat ka sellisel kujul lõppenud). Kui neid enam rindel ei ole, siis ei ole võimalik ka nn hakkliharünnakutega praegusel kujul jätkata.
Tõelist mässu aga ennustavad mitmed z-blogijad juhul, kui uue võimaliku mobilisatsiooniga seoses ei lasta koju eelmises laines mobiliseerituid, aga hetkel on väga keeruline näha, et see juhtuda saaks. Võitlusmoraal olevat juba praegu kiires langustrendis, aga siis muutuks see olematuks.
Ukraina armee poolel on ka probleeme ning järjest teravamalt joonistuvad need välja Luganski rindel Bilohorivka juures, kus mitmete analüütikute arvates üritab Venemaa järgmist suuremat pealetungi, et kolmest suunast peale tungides võtta ära Siverski, peale mida liikuda edasi Kramatorski ja Slavjanski peale. Ukraina armee sõjaväelaste sõnul on seal suurimaks probleemiks Venemaa luuredroonid, nii olid 20 minuti jooksul Siverski piirkonnas seitse erinevat Venemaa luuredrooni (Orlan, Zala ja Supercam) ning nende droonide poolt edastatud info muudab keerukaks Ukraina varustusautodel Bilohorivka suunal liikumise, sest nad avastatakse kaugelt ja neid rünnatakse droonidega. Minu arvates on ülimalt oluline ka välja arendada võimekus hävitada vaenlase luuredroone enda territooriumi kohal, sest kellel on nö rohkem silmi taevas, see on praeguses sõja faasis edukam. Ehk siis luua droonid, mille ülesanne on leida ja hävitada vaenlase luuredroone kuluefektiivselt.
Ilma luuredroonideta muutuvad suures osas kasutuks Lancetid ja palju turvalisemalt saavad tööd teha Ukraina suurtükid. Kusjuures Ukraina poole andmetel on nende mobiilsed grupid päris edukad juba praegu Lancetide elimineerimisel, hävitades suurusjärgus 80% sellistest droonidest, aga ikka on juhtumeid, kus need droonid teevad Ukraina armeele palju pahandust, tabades näiteks õhukaitsekompleksi laskeseadet.
Moskva lähedal toimunud terrorirünnakuga seoses on ehk huvitav välja tuua Venemaa riigituuma saadiku Guruljovi info, mille kohaselt olevat Moskva oblastist 40% FSB isikukooseisust komandeeritud Ukrainas okupeeritud territooriumitele ning seetõttu nad lihtsalt ei saavat enam Venemaa territooriumil neile pandud ülesannete täitmisega hakkama. Kahel rindel sõdides jäi nende oma tagala tühjaks ning terroristid kasutasid selle võimaluse ära. Tuleb Ukrainast ära tulla ja hakata oma siseturvalisusega tegelema, aga nende esmane prioriteet on ikka agressioon või nö vabastamine, nagu nad on läbi ajaloo armastanud seda tegevust nimetada.
Natuke Venemaa „edusammudest“ tehnoloogia vallas. 2014. aastal olid Venemaa meedias lennukad pealkirjad, et nende uus protsessor Baikal asendab tulevikus AMD ja Inteli toodangu. Protsessori arendamiseks anti riigi poolt lisaks 9,4 miljardit rubla. Probleemid tekkisid protsessorite Venemaal tootmisega ning protsessorite tootmine telliti Taiwanist, aga sõja tõttu ei saadetud 300000 valmis protsessorit 2022. aastal Venemaale. Viimases hädas üritas ettevõte „Baikal elektroniks“ hakata neid protsessoreid tootma Venemaal, aga selgus, et ise toodetud protsessoritest on suurem osa praak. Ei olegi nii lihtne see protsessorite tootmine.
Venemaa ettevõte Fplus aga hakkas tootma tahvelarvuteid, mis pidid turult välja sööma iPadid. Tahvelarvuti kasutas Venemaal välja töötatud operatsioonisüsteemi Aurora. Venemaa blogija Rustem Adagamovi sõnul suutis ettevõte nelja kuuga müüa ainult 130 tahvelarvutit ehk kui mikroprotsessorite tootmine Venemaal ei suju, siis mikromüükide tegemisega probleeme pole. Kuna turul nõudlus puudus, siis viimases hädas anti Aeroflotile korraldus nö patriootilise akti läbiviimiseks, mille käigus ettevõte telliski 11500 tahvelarvutit koguväärtuses 577 miljonit rubla. Nii toimib Venemaa majandus.
Ja muidugi on Venemaa z-patrioodid marus, et Ukraina jalgpallikoondis pääses jalgpalli EM-le, sest Venemaa enda koondis saab pidada sõprusmänge ainult nö sõbralike riikide koondistega. Loomulikult esitati kõiksugu versioone, kuidas see olevat saavutatud ebaausaid teid pidi, aga antud juhul ei ole viinamarjad mitte lihtsalt hapud, vaid lausa kibehapud. Agressorriigi spordisõber peab sellega leppima, et neil võistkondadega asja suurvõistlustele niipea ei ole.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale.
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
