Luganski rindel on Venemaa olnud aktiivsem eeskätt Svatovest põhja pool, aga Ukraina on seal nende rünnakud tagasi löönud. Ka on Venemaa üritanud Ukrainata tagasi suruda Svatove – Kremennaja vahel kohtadest, kuhu Ukraina on viimastel nädalatel suutnud vaikselt edasi liikuda, aga seda Venemaa jaoks ilma suurema eduta. Venemaa sõjablogijate sõnul koondab Ukraina Kremennaja suunal vägesid, et seal piirkonnas ette võtta suurem rünnak. Praegusel märjal ajal on oluline ka pinnase reljeef ning Kreminnast idas on kõrgem ja kuivem maa-ala, kus rasketehnika saaks liikuda ka keerulistes ilmastikuoludes ehk siis just see suund oleks praegu Ukraina jaoks perspektiivikas.

Donbassis on Venemaa jätkuvalt aktiivne ning kuigi olukord on mõnes rindelõigus kiirelt muutuv, siis eileõhtuse info põhjal saab öelda, et Venemaa on suutnud natuke edeneda Bahmutist idas ning nad on jõudnud seal ka linnas ääres asuvatele tänavatele. Ei ole välistatud, et mingi aja pärast taanduvad Ukraina väed natuke ning linnas hakkab rinne jooksma pikki Bahmutka jõge, aga sinnani võib kuluda palju aega. Venemaa suudab seal rünnata tänu kinnipeetutele, keda on Venemaa vanglatest rindele toodud vähemalt 23000 inimest. Enne sõtta minekut lubati neile ühte, aga reaalsus on teine – nad saadetakse kindlasse surma ja lootust kuus kuud tervena sõjas vastu pidada on vähe. Väidetavalt hukatakse teiste vangide ees avalikult neid, kes lahingutes paanikasse sattusid ning tagasi liikusid, nii rääkis Ukraina vägede kätte vangi sattunud wagnerlane, kuidas kaks sellist kinnipeetut pidid endale hauad kaevama ja nad hukati teiste ees sealsamas. Vladimir Osetškini sõnul soovivad paljud rindele tulnud kinnipeetud tagasi kinnipidamisasutustesse, aga see tee on nende jaoks suletud.

Viimaste andmete kohaselt on wagnerlasi toodud nüüd ka Avdiijivka piirkonda, sest teised ei ole nõus sellisel kujul jalaväerünnakutes surma minema. Ukraina presidendi administratsiooni nõuniku Arestovitši sõnul Venemaa kasutab hetkel kinnipeetuid kahurilihana, et samal ajal ette valmistada reserve uuteks pealetungideks nii Luganski rindel kui Donbassis. Paraku on nende üksustega see probleem, et sõdurite motivatsioon on madal ning vangide kombel neid surma saata ei saa. Nad võivad üritada küll massiga rünnata, aga on väheusutav, et see ka edu toob. Samas on Arestovitši sõnul Venemaa jaoks oluline haarata strateegiline initsiatiiv ehk siis suruda ukrainlased kõikjal kaitsesse ning see võib isegi õnnestuda. Arestovitši sõnul võib Venemaa üritada suuremaid rünnakuid külmade saabumisel jaanuaris-veebruaris ehk siis samas ajaaknas, millest on rääkinud ka Ukraina sõjaväelased.

Zaporižžja rindel on viimastel päevadel Ukraina teinud nii palju rünnakuid Venemaa armee sihtmärkide pihta (staabid, majutusasutused, sild), et väga murelikuks on muutunud isegi Venemaa sõjablogijad, sest see kõik meenutab kahtlaselt palju nende jaoks Hersoni vabastamisele eelnenud sündmusi. Palju räägitakse viimastel päevadel sellest, et just Zaporižžja oblast võiks olla Ukraina järgmine rünnaku suund, aga eks ole omad probleemid ka Ukrainal, eeskätt raskerelvastusega seoses, sest omajagu tehnikat on remondis, aga seal oleks lääne liikuvsuurtükke hädasti vaja. Prantslased annavad kuus haubitsat TRF-1 ja Leedust tuleb remondist täiendavad kaks liikuvsuurtükki PzH 2000, aga seda kõike on vähe. Jutt tankidest Leopard 2 kõlab kenasti, aga vähemalt minul on sakslaste senist käitumist silmas pidades keeruline uskuda, et need tankid ka reaalselt vajalikul ajal lahingutesse jõuavad. Ma väga loodan, et eksin selles osas.

Palju kõneainet on põhjustanud CNN-i poolt levitatud uudis, et USA on valmis paigutama Ukrainasse õhukaitsesüsteemid Patriot. Hetkel kõlab see minu jaoks rohkem kui heidutus, sest tänaste teadmiste kohaselt tähendaks see ka kompleksi teenindavate ameeriklaste Ukrainasse liikumist, aga need oleksid nn NATO sõdurid, millest Venemaa propaganda väsimatult räägib hommikust õhtuni. Ja reaalses elus see heidutus omal kombel isegi toimib, sest propagandasaates „60 minutit“ seletas üks Venemaa erusõjaväelane, et tegelikkuses on hetkel Ukraina käsutuses moodsast ründerelvastusest ainult HIMARSid ning liikuvsuurtükid ja haubitsad. Kui veel peaksid lisanduma moodsad lennukid, tankid ja 300 kilomeetri kaugusele lendavad ballistilised raketid, siis on olukord kohe hoopis teine. Saatejuht Popov oli selle jutu peale näost kaame, viiekümne hirmu varjundiga, sest ta sai aru, et Ukraina pole veel õieti alustanudki.

Ja põhjust paanikaks on propagandistidel ka muudel põhjustel. Nimelt kukuvad nende saadete reitingud kivina ja kui kevadel olid nii „Õhtu Vladimir Solovjoviga“ kui Skabeejeva-Popovi „60 minutit“ vaadatavuse topp-viies (nendes eespool ainult uudistesaated), siis ajavahemikus 17-23 oktoober oli Solovjovi juhtitav saade kukkunud 62. kohale ja „60 minutit“ hoidis 15. kohta. Aga ajavahemikus 5-12 detsember Solovjovi saadet enam top-100-s ei olnud ja „60 minutit oli kukkunud 62. kohale. Propagandasaadete reitingud hakkasid kiirelt kukkuma peale mobilisatsiooni väljakuulutamist, sest Abbas Galliamovi sõnul ühtäkki inimesed mõistsid, et nad vajavad sõja kohta usaldusväärsemat infot. Lisaks on Solovjov viimasel ajal oma saadetes muutunud vaat et hüsteeriliseks ning seda ei tahtvat inimesed Galliamovi sõnul vaadata.

The Moscow Times’i andmetel on Venemaa peale ukrainlaste droonirünnakuid Engels-2 lennuväljale asunud segama GPS-i sidet teatud Venemaa piirkondades, eeskätt Moskvas ja sellest lõunas ning ka Ukrainaga piirnevatel territooriumitel. Tehakse seda lootuses, et siis ei saa Ukraina droonid enam täpselt sihtmärke tabada. Piisas paarist droonist, et suur karu kaitseasendisse suruda. Pole paha. Võib selles kontekstis kasutada ka uut moesõna – „mõtlemapanev“!

Viimastel päevadel oli ilmaga muret kõikjal Balti riikides ning hätta jäi ka Moskvast Kaliningradi lendav lennuk, kes pidi sinna lendama suure kaarega. Kui selgus, et keerukate ilmastikuolude tõttu Kaliningradis maanduda ei saa, siis oleks ju variant teha maandumine kuskil lähedal, aga see polnud võimalik, sest see lennuk oli Venemaa poolt lääne firmadelt ära võetud, eufemistlikult öeldes oli see „kahe registreeringuga lennuk“. Kui selline lennuk peaks kuskil Euroopas maanduma, siis ta kohe arestitakse, seega pid lennuk suure ringiga tagasi lendama ning kuuldavasti oli Peterburisse maandudes paakides järgi väga vähe kütust. Aga sellega lennukitega seotud mured ei piirdu. Kui Türgi ja Saudi-Araabia olid juba varem nn kahe registreeringuga lennukite ülelennud keelanud, siis nüüd lisandus neile Jordaania ja tähendab see seda, et need lennukid ei saa enam lennata Egiptuse kuurortitesse. Ja tore ongi.

Venemaa kaitseministeerium on väga mures sõdurite madala võitlusvõime ja motiveerituse pärast ning seetõttu otsustati probleemil Venemaale omaselt sarvist haarata. Nimelt hakatakse üle Venemaa sõdurite jaoks koguma muusikainstrumente – balalaikasid, bajaane, akordione, suupille ja kitarre. Geniaalne, sellist armeed ei ole võimalik lahinguväljal võita! (sarkasm). Keerulistele probleemidele on Venemaal lihtsad lahendused. Saab harjutada, et Kobzoni kontserdil oleks võimalik täiel rinnal kaasa mängida-laulda. (iroonia)

Venemaa käitub jätkuvalt osade naaberriikide suhtes üleolevalt positsioonilt ja nii nõudis Meduza andmetel Venemaa Roskomnadzor, et Kasahstani meediaväljaanne „Vlast“ eemaldaks veebist materjalid, kus on juttu Venemaa rünnakutest nii Vinnitsale kui Mariupolile, mille läbi Venemaa põhjustas Ukraina tsiviilelanike hulgas palju ohvreid. Loomulikult saatsid kasahhid need nõudmised pikalt, aga et üldse Venemaa selliseid nõudmisi naaberriigis asuvale ettevõttele esitas, on rohkem kui kõnekas. Imperialism ja šovinism, vaba ajakirjanduse eest seismine. Tõest vaba ajakirjanduse.

Samas ei ole see nn vaba ajakirjanduse viljelemine Venemaal soovitud tulemust andnud ja nii selgus The Moscow Times’i andmetel viimasest küsitlusest, et tervelt kolmandik Venemaa noortest ei pea endid Venemaa kodanikeks, vaid nad peavad endid maailmakodanikeks. Loomulikult põhjustab see Venemaa juhtidele peavalu, sest kuidas sa seletad maailmale, et Venemaal olla mingid erilised väärtused ja traditsioonid, kui suur osa noorusest arvab teisti ja nad nö „globalistid“. Arvab teisiti keskkonnas, kus oma arvamuse avaldamine on ohtlik. Loomulikult plaanib Venemaa selliste ilmingutega võitlusse asuda ning nii plaanitakse tugevdada ideoloogilist tööd nii lasteaedades kui koolides. Kuidagi tuttav tuleb see kõik oma noorusaegadest, kui meie riik oli okupeeritud ja valitses samasugune mentaliteet. Kui mind taheti koolist välja visata selle eest, et tahtsin olla Kalmus Teet. Aga olin seetõttu hoopis apoliitiline element, mis kõlas siis, igatahes, kahtlaselt.

HeadHunter avaldas Venemaal värske uuringu, mille järgi soovib 37% tööealisest elanikkonnast riigist lahkuda, kusjuures kahes suurlinnas oli see protsent lausa 45. Ja mis veel õudsem, soovitakse minna riikidesse, mis Venemaa propaganda järgi on mandunud, kus inimesed külmetavad ja on sunnitud vaesuse tõttu sööma loomasööki! Nii soovitakse minna peamiselt Euroopa Liidu riikidesse (64%) ning USA-sse ja Kanadasse (43%). Ei imestaks, kui seetõttu varsti piirid täiesti kinni pannakse, sest praeguste protsesside jätkudes on Venemaal varsti alles ainult need, kes riigi palgal, kõik muud mõtlemisvõimelised on aga lahkunud.

Kaasanis määrati 30000 rubla trahvi noorele naisele Svetlana Poterjahhinale, kes oli septembrikuus tänaval plakatiga „Ma armastan oma isa!" (ta isa mobiliseeriti). Peale kuudepikkust arupidamist tunnistati selline käitumine Venemaa armee halvustamiseks-häbistamiseks. Palju paremini läks Tjumeni elanikul Aljona T.-l, kes kirjutas asfaldile „Net v…e!" Süüdistaja järgi oli sõnum „Net voine!“ ehk "ei sõjale!", aga südikas naine suutis ära tõestada, et tegelikult oli sõnum hoopis „Net voble!“ ehk siis tõlkes „Ei voblale“ (kuivatatud särg), sest ta tundvat selle söögi vastu suurt ebameeldivust. Selline on siis tõeliselt vaba maailma reaalsus. Mõtlemapanev, kas pole?

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING