FOTO: Sven Arbet
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on hea, et majanduses on näha paranemise märke. „Viimased kaks kvartalit näitavad positiivset trendi taastumise suunas ja ka ettevõtjad on tuleviku vaates varasemast optimistlikumad. Ülevaatest selgub, et Eesti majanduskliimaindeks, mis koondab hetkeolukorra ja kuue kuu väljavaated, on viimase kahe ja poole aasta kõrgeimal tasemel,“ kommenteeris Keldo.
Ta lisas, et täielik majanduse taastumine võtab aega, kuid praegu on oluline suunata fookus planeeringute kiirendamisele, et meelitada Eestisse tööstuse suurinvesteeringuid ning eemaldada bürokraatlikud takistused, mis pärsivad siin tegutsevate ettevõtete kasvu. „Lisaks keskendume ekspordi toetamisele olemasolevatel sihtturgudel ja abi pakkumisele uutele turgudele sisenemisel. Peame ka tagama stabiilse majanduskeskkonna ja andma maksumuudatustest ettevõtetele pikemalt ette teada, sellega oleme juba alustanud,“ ütles Keldo.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepa sõnul on Eesti ettevõtted keeruliste oludega kohanemas ning see on hinnangut majanduskliimale tõstnud. „See aga ei tähenda, et majandusel hakkab nüüd kohe hästi minema, sest jätkuvalt on suured probleemid konkurentsivõimega, keskkonna stabiilsusega ning pead tõstab ka vähene innovatsioon, mille mõju majandusele on pikaajaline,“ tõdes Raudsepp ning lisas, et kõige paremini on meie tegematajätmisi näha võrdluses naaberriikidega. „Loomulikult oleme oma hindadega väga kallid, kui võrrelda meie sissetulekute taset. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes oleme toiduainete hinnatasemelt 109 protsenti, Soome 110, Rootsi 105 protsenti. Ehk oleme praktiliselt Soomega samal tasemel ja kuulume Euroopa top 10 riigi hulka,“ tõdes Raudsepp.
Ta lisas, et garderoobikaupade osas on asi palju hullem: nii riiete kui ka jalatsite hinnatase on 117 protsenti EL-i keskmisest ja sellega oleme EL-i top kolme hulgas.
„Nii liigume ka tulevikus. Siin saab olema oluline mõju uutel rakendatavatel maksudel, sealhulgas uuel käibemaksumääral. Kuhu me liigume? Me liigume Euroopa viie kallima riigi suunas,“ ütles konjunktuuriinstituudi juht.
Ekspertide arvates on Eesti majandus siiski juba teist kvartalit järjest taastumise või tõusu faasis, mis annab lootust, et ees ootavad paremad ajad. Ootused majandusolukorrale kuue kuu pärast on samuti positiivsemad ja kõrgemad kui olid eelmisel vaatlusel märtsis. Ekspertide kuue kuu hinnang majandusele tervikuna oli viimati nii kõrge aastal 2010. Majandusolukorra paranemist näeb ligi kaks kolmandikku (64 protsenti, märtsis 36 protsenti) vastajaist ja veidi vähem kui kolmandik arvab (29 protsenti, märtsis 57 protsenti), et olukord on siis umbes sama. Sarnaselt märtsiga arvas seitse protsenti eksperte juunis, et majandusolukord võib kuue kuu pärast olla halvem.
Suurimaks majandusprobleemiks tõusis teises kvartalis rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, mille tõid välja kõik küsitletud eksperdid. Sellele järgnesid ebapiisav nõudlus, mida tõi välja 86 protsenti ekspertidest ja vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, mida nimetas samuti 86 protsenti ekspertidest. Usaldus majanduspoliitika vastu langes kvartaliga seitsme punkti võrra, olles juunis 79 protsenti. Lisaks on probleemideks vähene innovatiivsus, oskustööjõu puudus ning ebasoodne keskkond välisinvestoritele.
Raudsepp tõi välja, et ettevõtete juhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse indeks on juunis 83,6 punkti, mis on oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest ja püsinud sarnasel tasemel viimase aasta. Jätkuvalt oleme halvimal positsioonil võrdluses lähinaabritega, kus parimale kohale tõusis Leedu 99,8 punktiga, järgneb Läti 97,3 punktiga, siis Rootsi 96,9 punktiga ja Soome 87,3 punktiga.
Inflatsioonitaseme hinnangud on EKI ekspertidel võrdluses märtsiga mõnevõrra muutnud. Kui märtsis hindas 93 protsenti vastanutest, et kuue kuu pärast on inflatsioon madalam ja keegi ei hinnanud inflatsiooni kõrgemaks, siis juunis arvas 21 protsenti vastanutest, et kuue kuu pärast on inflatsioon kõrgem, kui täna. 43 protsenti prognoosib samaks jäämist ja veidi enam, kui kolmandiku (36 protsenti) arvates on inflatsioon siis madalam.
Perede majanduslik olukord ja ootused tulevikuks paranesid teises kvartalis mõnevõrra. Varasemast vähem pessimistlikud oldi riigi majanduse olukorra ja väljavaadete suhtes. Samal ajal on tarbijad üldiselt ebakindlad, sest riigi pikaajalise majanduslanguse, tarbijahindade ja maksukoormuse tõusu taustal suureneb töötus, eksportturgude taastumine võtab aega ning püsib geopoliitiline ebakindlus sõja tõttu Ukrainas.
Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukorv maksis juunis 117.54 eurot ning oli 2023. aasta juuni toidukorvist 0,2 protsenti ehk 0.26 eurot kallim. Võrreldes 2024. aasta märtsiga on toidukorv kallinenud 1,6 protsenti ehk 1.80 euro võrra. Võrreldes märtsiga kallinesid juunis ostukorvis enim aiasaadused ning suurim hinnalangus oli kalal. Aastaga (2024. aasta juuni võrreldes 2023. aasta juuniga) on toidukorv kallinenud 0,2 protsenti. Ostukorvis kallinesid enim lihasaadused. Odavnesid kala ja piimasaadused, samuti suhkur ja juurvili.
