Reedel, 22. augustil oli Eesti Etnograafia Ring Kanadas liikmetel jt. asjahuvilistel erakordne võimalus Toronto Eesti Majas kohtuda tekstiilikunstnik Anu Rauaga, kes sel aastal on külalislektoriks Kotkajärve Metsaülikoolis.

Anu Raud on rahvusvaheliselt tunnustatud vaibameister, Kunstiakadeemia uue rahvakunsti kateedri professor ja juhataja, Viljandi Kunstikolledzhi professor, Viljandimaal Heimtali Rahvamuuseumi juhataja ja oma kodutalu Kääriku käsitööringide organiseerija ja juhendaja. Anu Raua osatähtsus eesti kultuuriloos on võrreldav tema nimekaimu Kristjan Raua omaga. Erinevus on selles, et kui 20. saj. algul tõstis Kristjan Raud rahva seas tehtud „ilu” kõrgkunsti tasemele muusemidesse, siis sajandi lõpus, kui etnograafiline looming on saavutanud kindla koha, viib Anu selle rahva juurde tagasi meie päritolu loomuliku ja orgaanilise osana. Kristjan Raua jaoks moodustasid rahvakunsti muuseumiesemed, mida tuli korjata, hoida ja eksponeerida; ise tegi ta oma loomingus muud. Anu on aga viinud oma loominguga rahvatraditsiooni just kunsti tasemele.

Vestluses Etnograafia ringi liikmetele nentis Anu Raud, et on oluline mõtestada lahti, millised asjad oma kultuuripärandist saame tuua kaasaega. Rahvuslik käsitöö on arusaadav ilma tõlkimiseta, sellega saame tutvustada oma kultuuri, kuna keel on meie eraasi, mida teised ei tea ja milles nad ei osale. Käärikul tutvustatakse etnograafilist rahvakunsti lastele, täiskasvanutele ja turistidele. Anu Raua juhendamisel on valminud eesti mustritel baseeruvad doominomängud, reisid ümber Eestimaa külade, etnograafilised mängukaardid ja palju muud. Tema eestvedamisel on mitmete Viljandimaa koolide õpilased saanud vormiriietuseks eesti rahvuslikud kampsunid ja õpilased käivad pidevalt Kääriku talus tutvumas eesti rahvapärase käsitööga, mängimas kindamustriliste kootud käpiknukkudega ja rahvamustrites kootud topisloomadega, mida imetlesid ettekandel osalenud suure huviga. Metsaülikoolis on huviringides ka ainulaadne võimalus Anu Raua juhendamisel eesti mustrites nukke ja loomi ise valmistada ja isegi vaibaproove kududa, mudilastel on jälle kaasatoodud kirevate elukatega võimalus loovalt mängida.

Anu Raud ei ole mitte ainult professionaalne tekstiilikunstnik ja tunnustatud pedagoog, vaid ka kirjanik, publitsist ja luuletaja, seda tõestab alljärgnev luuletus kaardil, kus on illustreeritud tema Kihnu körtidest loodud „Emapuu” mille Eesti Vabariik kinkis ÜRO-le:

Ühel väikesel Eestimaa saarel,
ühel väikesel tuulisel saarel
põlvest põlve,
ajast aega,
rõõmu- ja kurbusevärvides
püsida, eneseks jääda.
Sooja seeliku varjust
Sooja seeliku varju,
emade edasikestmises
kõrgemale kasvada,
igavikule terekätt sirutada.

Vestluses keskendutigi Kihnu mustritele, kus iga sukk on erinev, illustreerides tegija omapära ja erinevate kasutuste otstarbeid — olid pulmasukad ja talvel teiste sukkade peale käivad sukad. Ka Kihnu körtide (seelikute) triibud ja värvid on ühest küljest sarnased, kuid siiski detailides erinevad, värvidki tihedalt seotud kommetega ja kohaliku eripäraga, punasemad noortele ja domineerivalt siniste triipudega leinakördid. Kördi alumise ääre punane pael, mis esineb ka alati Kihnu kinnastel, kaitseb valu ja haiguse vastu.

Kuulajad-vaatajad tänasid Anu Rauda kütkestava ettekande eest ja lubasid kindlasti järgmisel kodumaareisil külastada Kääriku talu ja Heimtali muuseumi. See oli ainuke võimalus Torontos eesti tekstiilkunsti suurmeistrit kuulata, sest kohe peale Metsaülikooli sõidab ta tagasi kodumaale, kus koolides algab õppetöö. Loodetavasti avaneb tulevikus võimalus tema loominguga lähemalt tutvuda siis, kui kolleeg Anu Liivandi organiseerib Royal Ontario Muuseumis tema personaalnäituse.

Märkmed: