Ivo Nurga, Riigikogu kandidaat nr.341
Tere, hea eestlane!
Minu nimi on Ivo Nurga (sünd.23.12.1963) ning ma olen Tallinnas elav reformierakondlasest Eesti vabariigi Riigikogu kandidaat nr.341 (Valimisringkond nr.1 – Haabersti, Kristiine ja Põhja - Tallinn). Olen professionaalne ja praktiseeriv jurist ning oma igapäevast leiba teenin ma käesoleval ajal õigusalase tööga Tallinnas asuvas Õigusteenuste Büroo SA-s (s.o. juristibüroo, mis teenindab tasuta vähekindlustatud inimesi; need on inimesed – pensionärid, üksikemad, paljulapselised perekonnad, elu hammasrataste vahele jäänud inimesed, kodutud, invaliidi jne - , kes ei ole oma varandusliku olukorra tõttu võimelised palkama oma õigusküsimuste lahendamiseks tasulist advokaati). Lisaks erialasele tööle täidan ma ka Tallinna Nurmenuku lasteaia hoolekogu esimehe, Õismäe tee 2 korteriühistu juhatuse liikme ning Õigusteenuste Büroo SA nõukogu liikme kohustusi.
2007. aasta 04. märtsil toimuvad Eesti Riigikogu valimised, mis otsustavad Eesti riigi saatuse väga pikaks ajaperioodiks, ka lähemaks järgmiseks neljaks aastaks. Ees seisavad äärmiselt olulised poliitilised valikud Eesti Vabariigi julgeoleku kindlustamisel ja rahva elujärje parandamisel.
Mina ja Reformierakond vajame väga Sinu ja teiste väliseestlaste toetust Reformierakonna sihtide, eesmärkide ja poliitika elluviimisel. Need sihid on õiged ja väärikad, kuna need on eelduseks ja vahendiks inimväärsema elu tekitamiseks ja säilitamiseks Eestimaal.
Reformierakond on Eesti tugevaim erakond, kelle poliitika on keskendunud peaasjalikult majanduse, riigi turvalisuse ning elanikkonna heaolu ja rikkuse kasvule, samuti jõulisele riigikaitse ülesehitamisele ning vastuseisule Venemaa vaenulikule poliitilisele survele Eesti Vabariigi suhtes. Meie poliitika õigsust tõestab ka eelnevate aastate poliitika elluviimine ja selle tagajärjed: Eesti iseseisvuse taastamine, lahutatus Venemaast, ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga ning liikmelisuse taastamine ja loomine teistes rahvusvahelistes organistatsioonides (Eesti riigi julgeoleku tõstmine kõrgemale tasemele, et vältida 1940.a sündmuste kordumist), kõigi Eesti Vabariigi ettevõtete vabastamine tulumaksust, üksikisiku tulumaksu pidev alandamine, jne.
Reformierakonna poliitika hõlmab kõiki eluvaldkondi ja on reaalne. Reformid Eesti riigi ja ühiskondliku elu edendamiseks peavad jätkuma. Eesti riigi arengu tagamiseks ja järelejõudmiseks arenenud riikidele on Reformierakond püstitanud 15 aasta pikkuse arengukavalise visiooni – viia Eestimaa viie rikkama ja turvalisema riigi hulka. Meil on kõiki peamisi eluvaldkondi puudutavad reaalselt täidetavad eesmärgid (poliitikad) Eestimaa ühiskonna heaolu, turvalisuse ja julgeoleku parandamiseks. Meie – Reformierakonna - lõppeesmärgiks on vaba, haritud, perekeskne, õnnelik ja rikas inimene ning turvaline riik. Kõige selle saavutamiseks on meil reaalsed elluviidavad ja käegakatsutavad meetodid (vt. “poliitikad” - http://www.reform.ee/?q=/ee/va... ). Me teame, et nende eesmärkide elluviimine on raske töö, aga sellest hoolimata ei kohku me tagasi meile osutatava vastupanu tõttu – me läheme edasi! Kuid selleks, et Reformierakonna head eesmärgid võiksid tegelikustada, on meil vaja kodakondsete (s.h väliseestlaste) toetust.
Hea eestlane, kutsun Sind üles andma oma panus, et Eesti jõuaks viie jõukama ja turvalisema Euroopa riigi hulka, eesti rahvas ja keel säiliks ning et eestimaalased võiksid tulevikus olla ühed Eurooopa rikkamad inimesed nii vaimult kui ka materiaalse heaolu poolest. Palun anna oma hääl Riigikogu 2007.a valimistel minu ja Reformierakonna poolt!
Valides mind võid kindel olla, et seisan koos Reformierakonnaga Eestimaa ja eestimaalaste heaolu eest. Ühes Sinuga hoiame Eesti elu õigel teel!
Minu isikuandmete ja seisukohtadega on võimalik lähemalt tutvuda ka:
1) Väljandest Postimees:
http://riigikogu.postimees.ee/...
Juhul, kui otselink ei avane, siis proovi Postimehe kodulehel, aadressil www.postimees.ee (vasakult rubriigist “Valimised 2007”, siis ülalt “kandidaadid”, seejärel valid erakonna nime või valimispiirkonna nr.1 ja siis jõuadki minu nimeni, millele klõpsates avanevad minu andmed ja seisukohad)
2) Reformierakonna kodulehelt:
http://www.reform.ee/?q=client...
Juhul, kui otselink ei avane, siis proovi Reformierakonna kodulehel, aadressil www.reform.ee(alt teemaribast “valimised”, siis vasakult “kandidaadid”, seejärel vasakult menüüst “ringkond 1” ning viimaks klikka minu nimele või pildile, siis avaneb minu iseloomustus.
Välismaal elavatel eestlastel on võimalik Eesti vabariigi Riigikogu valimistel osaleda kolmel viisil:
Teil on võimalik hääletada Eesti Vabariigi esinduses kohapeal esinduse poolt määratud päevadel, mis jäävad ajavahemikku 17.-22.veebruar 2007.a;
Teil on võimalik hääletada kirja teel Eesti vabariigi esinduse poolt määratud tähtaegadel;
Teil on võimalik hääletada Interneti vahendusel, kui Teil on ID-kaart koos kehtivate sertifikaatide ja PIN-koodidega ning Teil on ligipääs kaardilugeja ja internetiühendusega varustatud arvutile.
Täpsem info välismaal hääletamise viisi ja aja kohta Eesti Vabariigi esinduse (Saatkond või konsulaat) või Eesti vabariigi Välisministeeriumi kodulehelt http://www.vm.ee/est/kat_124/ (“konsulaarinfo” ja “Eesti esindused välismaal” alt)
Täiendavate küsimuste korral saab minuga ühendust nii E-posti aadressil või kui ka telefoni teel (Õigusteenuste Büroo - 372 6015122 – sekretär; minu isiklikul mobiilitelefonil 372 5037780: õhtuti kodusel numbril 372 6578408)
Ühtlasi palun Sind, et sa saadaksid käesoleva kirja edasi ka teistele välismaal elavatele eestlastele, s.h. ka vanematele inimestele, kel puudub E-posti kasutamise tahe või võimalus.
Soovin Sulle head tervist, õnne ja edu isiklikus elus!
Usu, lootuse ja austusega,
Ivo Nurga
Reformierakonna Riigikogu kandidaat nr.341,
(Valimisringkond nr.1)
Tere, hea eestlane! (4)
Riigikogu valimised 2007 | 11 Feb 2007 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Seega on oluline silmas pidada 2 fundamentaalset asja:
1) Igal kandidaadil on võimalus saada Riigikogu liikme isiku - või ringkonna -või kompensatsioonimandaat; Kõik sõltub asjaolust, kui palju hääli kandidaat saab;
2) Ükski hääl, mille kandidaadid on valijatelt saanud, ei lähe kaduma. Ka mitte siis, kui kandidaat, kellele hääl anti, ei saa mandaati häälte ebapiisavuse tõttu. See tähendab seda, et iga erakonna nimekirjas kandideerivale kandidaadile antud hääl läheb nii kandidaadi, ringkonna nimekirja kui ka erakonna arvele. Erakonna arvele mineku abil selgitatakse välja valimiskünnise ületamine või mitteületamine. Valimiskünniseks on 5% üleriiklikust häältekogusest. Ja ainult valimiskünnise ületanud erakonnad saavad osaleda ringkonna -ja kompensatsioonimandaatide jagamisel.
1) Igal kandidaadil on võimalus saada Riigikogu liikme isiku - või ringkonna -või kompensatsioonimandaat; Kõik sõltub asjaolust, kui palju hääli kandidaat saab;
2) Ükski hääl, mille kandidaadid on valijatelt saanud, ei lähe kaduma. Ka mitte siis, kui kandidaat, kellele hääl anti, ei saa mandaati häälte ebapiisavuse tõttu. See tähendab seda, et iga erakonna nimekirjas kandideerivale kandidaadile antud hääl läheb nii kandidaadi, ringkonna nimekirja kui ka erakonna arvele. Erakonna arvele mineku abil selgitatakse välja valimiskünnise ületamine või mitteületamine. Valimiskünniseks on 5% üleriiklikust häältekogusest. Ja ainult valimiskünnise ületanud erakonnad saavad osaleda ringkonna -ja kompensatsioonimandaatide jagamisel.
Austatud "valija Torontost" nime all kirjutanu,
Ma vabandan, kuid Teie seisukoht ühe või teise kandidaadi valituks osutumise perspektiivsuse osas on ebaõige.
Te ei saa ette teada, kui palju üks või teine kandidaat hääli saab, ning teiseks - valimistel on esmase määrava tähtsusega ikkagi kandidaadi poolt antud hääled, mitte aga enne valimisi koostatud nimekirjad (üleriiklik erakonna nimekiri tuleb mängu alles kompensatsioonimandaatide jaotamisel). Seega, enne hääletamistulemuste kindlakstegemist erakondade poolt koostatud nimekirjad ei tähenda, et nimekirjas eespool olev kandidaat osutub kindlasti valituks või et tagapool märgitud kandidaat ei osutu valituks. Erakondade poolt koostatud nimekirjad on vajalikud vaid juhuks, kui kahel kandidaadil on võrdne arv hääli (siis saab mandaadi kõrgema järjekorrakoha see, kes on erakonna nimekirjas kõrgemal kohal) või kompensatsioonimandaatide jaotamiseks (s.t. kui esineb olukord, et valimisringkonnas jäid kõik või osa lihtkvoodi alusel jaotatavaid mandaate üle). Kõigil muudel juhtudel tehakse enne valimistulemuste selgumist koostatud nimekirjad ümber vastavalt kandidaatide poolt kogutud häälte tegelikule hulgale, s.t. kui näiteks kandidaat X oli ringkonnanimekirjas (mitte segi ajada erakonna üldnimekirjaga) esimesel kohal ehk esikandidaat, kuid tema valimistulemus jäi oma erakonna piirkondlikus nimekirjas 3-ndale kohale, siis tähendab see seda, et ta jääb 3-ndale kohale ja tema asemele tõuseb kandidaat, kes kogus selles piirkonnas oma erakonnakaaslaste seas kõige enam hääli). Muide, pärast valimistulemuste kindlakstegemist koostatakse ka uus erakondlik ülevabariiklik nimekiri, milles määratakse koht kogutud häälte arv järgi, mitte aga esialgses nimekirjas (s.t. see, mis koostati enne valimisi) oleva koha järgi.
Ja lihtsamalt ja lühemalt:
Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga (Riigikogu valimise seaduse § 62 lg.1).
Riigikogu valimise seaduse § 62 kohaselt on kandidaadil võimalik osutuda valituks 3 viisil:
1) isikumandaadi alusel (saab mandaadi, kui häälte arv on võrdne lihtkvoodiga või ületab selle, sõltumata mistahes nimekirjades märgitud kohast) või
2) ringkonnamandaadi alusel (võimalik saada mandaat, kui häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist) või
3) üleriigiliselt kompensatsioonimandaadi alusel (mandaadi jagamine toimub üleriikliku nimekirja alusel, ja võimalik, kui kandidaat on kogunud vähemalt 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist).
NB! Kompensatsioonimandaate jagatakse alles siis, kui esineb lihtkvoodi alusel jaotamata mandaate.
Sellest arusaamiseks ehk kuidas ja mis alusel mingi mandaat omandatakse on kasulik tutvuda eelkõige Vabariigi valimiskomisjoni poolt kehtestatud määruse ““Hääletamise korraldamise ning hääletamis – ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel” lõpus olevate näidete ja selgitustega. (määrusega tutvumise klikka: https://www.riigiteataja.ee/er... ) Eelmärgitud määruse näol on tegemist Riigikogu valimise seaduse § 62 sisulise selgitamise ja näitlikustamisega. Nimetatud määrusele on ligipääs ka Vabariigi valimiskomisjoni kodulehelt http://www.vvk.ee/r07/yld_juhi...
Heas usus ja parimate soovidega,
Ivo Nurga
Ma vabandan, kuid Teie seisukoht ühe või teise kandidaadi valituks osutumise perspektiivsuse osas on ebaõige.
Te ei saa ette teada, kui palju üks või teine kandidaat hääli saab, ning teiseks - valimistel on esmase määrava tähtsusega ikkagi kandidaadi poolt antud hääled, mitte aga enne valimisi koostatud nimekirjad (üleriiklik erakonna nimekiri tuleb mängu alles kompensatsioonimandaatide jaotamisel). Seega, enne hääletamistulemuste kindlakstegemist erakondade poolt koostatud nimekirjad ei tähenda, et nimekirjas eespool olev kandidaat osutub kindlasti valituks või et tagapool märgitud kandidaat ei osutu valituks. Erakondade poolt koostatud nimekirjad on vajalikud vaid juhuks, kui kahel kandidaadil on võrdne arv hääli (siis saab mandaadi kõrgema järjekorrakoha see, kes on erakonna nimekirjas kõrgemal kohal) või kompensatsioonimandaatide jaotamiseks (s.t. kui esineb olukord, et valimisringkonnas jäid kõik või osa lihtkvoodi alusel jaotatavaid mandaate üle). Kõigil muudel juhtudel tehakse enne valimistulemuste selgumist koostatud nimekirjad ümber vastavalt kandidaatide poolt kogutud häälte tegelikule hulgale, s.t. kui näiteks kandidaat X oli ringkonnanimekirjas (mitte segi ajada erakonna üldnimekirjaga) esimesel kohal ehk esikandidaat, kuid tema valimistulemus jäi oma erakonna piirkondlikus nimekirjas 3-ndale kohale, siis tähendab see seda, et ta jääb 3-ndale kohale ja tema asemele tõuseb kandidaat, kes kogus selles piirkonnas oma erakonnakaaslaste seas kõige enam hääli). Muide, pärast valimistulemuste kindlakstegemist koostatakse ka uus erakondlik ülevabariiklik nimekiri, milles määratakse koht kogutud häälte arv järgi, mitte aga esialgses nimekirjas (s.t. see, mis koostati enne valimisi) oleva koha järgi.
Ja lihtsamalt ja lühemalt:
Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga (Riigikogu valimise seaduse § 62 lg.1).
Riigikogu valimise seaduse § 62 kohaselt on kandidaadil võimalik osutuda valituks 3 viisil:
1) isikumandaadi alusel (saab mandaadi, kui häälte arv on võrdne lihtkvoodiga või ületab selle, sõltumata mistahes nimekirjades märgitud kohast) või
2) ringkonnamandaadi alusel (võimalik saada mandaat, kui häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist) või
3) üleriigiliselt kompensatsioonimandaadi alusel (mandaadi jagamine toimub üleriikliku nimekirja alusel, ja võimalik, kui kandidaat on kogunud vähemalt 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist).
NB! Kompensatsioonimandaate jagatakse alles siis, kui esineb lihtkvoodi alusel jaotamata mandaate.
Sellest arusaamiseks ehk kuidas ja mis alusel mingi mandaat omandatakse on kasulik tutvuda eelkõige Vabariigi valimiskomisjoni poolt kehtestatud määruse ““Hääletamise korraldamise ning hääletamis – ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel” lõpus olevate näidete ja selgitustega. (määrusega tutvumise klikka: https://www.riigiteataja.ee/er... ) Eelmärgitud määruse näol on tegemist Riigikogu valimise seaduse § 62 sisulise selgitamise ja näitlikustamisega. Nimetatud määrusele on ligipääs ka Vabariigi valimiskomisjoni kodulehelt http://www.vvk.ee/r07/yld_juhi...
Heas usus ja parimate soovidega,
Ivo Nurga
veebiaadress, millele andsin viite, oli: http://www.vvk.ee/r07/kandidee...
Riigikogu valimised 2007
TRENDING