Terje Põvvat, MTÜ Eesti Interneti Kogukond

ACTA ehk Anti-Counterfeiting Trade Agreement (võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping) on kavandatav rahvusvaheline leping, mille eesmärk on luua uus ülemaailmne õiguslik raamistik intellektuaalomandi õiguste kaitseks ning võitlus piraatkaubandusega. Eesmärgid kostavad iseenesest õilsad, kuid kõik pole alati kuld, mis hiilgab.

Erinevate organisatsioonide hinnangul võivad ACTA jõustumise korral ohtu sattuda mitmed praegu Euroopa Liidus ja ka Eestis kehtivad kodanike põhiõigused, näiteks eraelu puutumatus, kirjavahetus saladus, väljendusvabadus jne.

Hea näide sellest, kuidas ACTA asetab autori- ja tööstusomandi õiguste omanike huvid ülemaks kõigist teistest õigustest, sealhulgas kodanike põhiõigustest, on ACTA artikkel 27(2), mille kohaselt on internetiteenuse osutaja vastutuse piirangud on lubatud vaid juhul, kui õigusteomajate huvid on tagatud. Kui autoriõiguste omaniku huvi ei ole täielikult tagatud, kohustub internetiteenuse osutaja kontrollima internetiliiklust.

Praktikas tähendaks see seda, et internetiteenuseid pakkuvad eraettevõtjad peavad hakkama otsustama, millal alustada jälitustegevust (Eesti Jälitustegevuse seaduse järgi kuulub selline asi tegelikult kohtu pädevusse) ja siis selle läbi viima ehk täitma ka politsei rolli.

Märkimisväärne on ka asjaolu, et neli aastat peeti rahvusvahelisi läbirääkimisi üldsuse eest varjatult. Leping avalikustati alles 15. novembril 2010 pärast 1. oktoobril 2010 Tokyos toimunud allkirjastamistseremooniat (eellepingu allkirjastavad Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Kanada, Jaapani, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Lõuna-Korea). Allkirjastamise tähtaeg kolmele veel läbirääkimistel osalenule (Euroopa Liidule, Mehhikole ja Šveitsile) on 13. märts 2013.

Eesti välisministeerium on teatanud, et ACTA viiakse valitsuse ette jaanuaris, seejärel jõuab see riigikokku. Kummaline aga on, et tänaseni ei ole lisaks Indrek Tarandile ükski Eesti Euroopa parlamendi saadik avaldanud ACTA teemal oma seisukohta. Ka mujal Eesti inforuumis ei ole märgata selleteemalist diskussiooni.

Erinevalt Eestist, kus riigikogu liikmed ei paista teema olulisust üldse mõistvat, on aga Šveitsi valitsus võtnud selge seisukoha - kodanike internetikäitumist pole mõtet muuta. Selle asemel peavad autoriõiguste omanikud uue turuolukorraga toime tulema.

Ka Euroopa kohtu kolmanda koja 24. novembri 2011 kohtuasi C-70/10 ehk "Scarlet Extended" sedastab, et ükski EL riik ei tohi sundida internetiühenduse pakkujaid jälgima ning tsenseerima oma klientide internetiühendusi, kuna säärane tegevus rikuks Euroopa kodanike põhiõigusi. ACTA kriitikute arvates on lepingu kavandis kirjeldatud meetmed ebaproportsionaalsed vahendid, et kaitsta vananenud autoriõiguste korrast tulenevaid õigusi.

Paraku on nii, et kui Eestis ei teki ACTA asjus avalikku arutelu, võib riigikogu langetada selles küsimuses otsuse, ilma et enamik Eesti vabariigi kodanikke sellest üldse midagi teaks. Teadmatus ei vabasta paraku vastutusest. Eesti kodanikel on mitte ainult õigus, vaid suisa kohustus kaitsta oma põhiõigusi.

Märkmed: