Üks viimaste aastate kurikuulsaid kuupäevi on teadagi 11. september. Võib-olla igaüks ei mäletagi enam, millise aastaga oli tegemist, kuid sündmus ise ja kuupäev on meeles.


Küllap jääb londonlastele äsjane terrorirünnak samamoodi meelde. Eelmisel aastal oli terroristide sihtmärgiks Hispaania. Asjatundjad on ajakirjanduses avaldanud arvamust, et järgmine rünnak on ainult aja küsimus.

Terrori tume vari

Kahjuks ei tea keegi, kus ja millal järgmine rünnak tuleb. Politsei teeb oma tööd. Palju terroriakte on ära hoitud, kuid kõiki terroriste ei suudeta enne kuritegu avastada. Eesti siseministri Kalle Laaneti sõnul sõltub edu luuretööst ja infovahetusest.

Londoni pommipanijate isikud tehti väga ruttu kindlaks. Kuna tegemist oli enesetapjatega, ei saa neid enam karistada. Kuid tõenäoliselt ei piirdunud see rünnak nelja mehe isetegevusega ja nii on politseil veel tööd küllalt, et kogu kuritegelik võrgustik avastada.

Kui kurjategijaid on palju, siis on lootust, et info kuidagi liikuma hakkab. Kuidas aga avastada üksik enesetaputerrorist, kes vaikselt kuskil tagatoas pommi teeb?

Mõnel on lahendus olemas – väed tuleb Iraagist välja tuua! Küllap on olukord Iraagis üks terrorismi põhjustest, aga kindlasti mitte ainus. Teatud osa moslemite pime viha lääne vastu oli enne Iraagi sõda olemas ja ilmselt jääb püsima ka pärast olukorra stabiliseerumist selles riigis.

Terror ja Eesti

Eesti poliitikute arvates ei ole meie maa terroristide jaoks ahvatlev ja tõenäoliselt see nii ongi. Siiski, Eesti sõjaväelased osalevad rahvusvahelistes aktsioonides ja meie maal on terroriste huvitavaid üksikuid objekte – saatkonnad näiteks. Kui Tallinnas saatkonda rünnata, tekitab see kindlasti ülemaailmset kära, mida terroristidele tarvis ongi.

Londoni pommipanijad olid Briti kodanikud ja valmistasid oma kuriteo ette Suurbritannia pinnal. 11. septembri jäljed viisid Saksamaale. Vaevalt, et Eestile oleks kasulik saada kuulsaks sellega, et meie territooriumil mingit ränka kuritegu ette valmistati. Nii ei saa ka Eesti luure ja politsei rahulikult mujal toimuvat jälgida.

Mitte ainult terrorism

Tegelikult ei ohusta inimeste heaolu ainult terrorism. Lehtedesse on jõudnud mõnigi arutelu, mis juhtuks siis, kui Tallinnas plahvataks bensiinirong. On ju Kopli kaubajaam linna sees ja raudtee läheb läbi elamurajoonide.

Et elu Tallinnas ohutumaks muuta, tahetakse teha ümber linna uus raudteeharu. Kuigi tee asukoht on veel täpselt paika panemata, on mitmel pool inimesed juba ärevuses, sest ei taha raudteed oma kodu lähedale. Samal ajal loodavad mõnedki oma maa riigile suure raha eest maha müüa. Et hinna pärast kauplemine ei takistaks maanteede ja raudteede ehitamist, võeti hiljuti vastu sundvõõrandamise seadus.

Päästeteenistuse mured

Turvaline elu nõuab töökindlat päästeteenistust. Eestis on tuletõrjel vanad traditsioonid. Tulekaitse oli Valga linnas korraldatud juba 1766. aastal ja pritsimaja oli arvatavasti olemas juba 1797. aastal.

Nagu muudelgi aladel, päris Eesti riik vabanedes nõukogude-aegse tuletõrjesüsteemi ja tehnika. Vanu vene autosid kasutatakse küllalt palju siiamaani. Muidugi on ostetud ka päris uusi autosid, aga neid pole veel nii palju kui tarvis.

Eesti vabanedes saadi humanitaarabina tuletõrjetehnikat Skandinaaviast. See ei olnud uus, aga kõlbas tööks. Osa neist masinaist on siiski praeguseks oma aja ära elanud. Valgas kastab üks vana rootsi päritolu tuletõrjeauto linnavalitsuse tellimusel lillepeenraid.

Ka Valgas läheb raudtee linnast läbi. Päästeteenistuse hoone on väike ja nõukogude-aegne. Sellele on küll tehtud juurdeehitusi, aga kitsas on seal ikkagi. Hoone asub pealegi raudteejaama kõrval ja esimese rööpapaarini on vaid 50 meetrit. Kui raudteel midagi plahvataks, poleks halvemal juhul enam päästeteenistuse hoonet, autosid ega päästemeeskondi.

Selge see, et igatsetakse uut hoonet. Kohtki välja vaadatud, aga raha ei ole. Kogu aeg on riigil palju kohti, kuhu hädapärast raha vaja. Kuni tulekahju pole puhkenud, on tuletõrje raharaiskaja. Kui tuli juba põleb, on hilja tuletõrjet organiseerima hakata.

Märkmed: