Ramadanist astutakse jõulukuusse, mõlemad kuud on pühadele pühendatud. Rahupühad tänavu nad kindlasti ei ole. Maailm on muutunud, terroristid kellele enesetapp pole miskit, peaasi et enesega saavad süütuid tuleriidale viia on pühkinud isegi kõige julgemalt turvatunde.

Ameerikas tunti mõneti kergendustunnet, kui Talibani vastane kampaania edukalt kulges. Isegi kui peaterrorist bin Ladenit pole veel koopast välja suitsetatud, isegi kui möödunud nädalane Bonni konverents Afganistani juhtivate tegelaste vahel, proovides kokkuleppele jõuda kuidas riigi valitsuse üleminekut korraldada ei olnud määrav, oli lootust, et asjad liiguvad paremuse poole. Selgelt on Afganistani mure rahvusvaheline mure: USA ja maailma võimud, ÜRO, diplomaatia - kõik peavad avaldama survet, et lahendusele jõuda mis on inimlik ja demokraatlik, lõpetaks aastakümneid kestnud sõjaolukorra.

Nüüd on aga taas lahmatanud tulle Israeli ja Palestiina vaheline verine konflikt, seda eriti võikalt möödunud nädalalõpu pommitamistega. Haifas ja Jerusalemmas suitsiidpommitajad viisid enestega kaasa vähemalt 26 ohvrit, sajad rohkem said pommikildudest vigastusi.

Iisraeli president Sharon, tuntud sõjakotkas, kohtus pommitamise päeval Washingtonis Bushiga, Sharoni mineviku teades võib oodata kiiret ja tõsist vastulööki, ja Bushgi võib eelkäija Clintoni võimetusega Iisraeli küsimuses reageerida teisiti, kui rahumeelselt.

Selgelt on PLO peamehe Arafati võim nõrgenenud. Tema organisatsioon on olnud mõnda aega killustatud. Pole mõni ime, nagu Al-Qaedagi on PLO kooseisus erinevaid gruppe mille üle puudub keskvõim. Osama bin Ladeni meeste edu on ilmselt julgustanud radikaalsemaid palestiinlasi.

Probleemi sügavust näitab, et alles poolteist nädalat varem USA välisminister Colin Powell katsus kõnes 19 novembril esitada visiooni iseseisvast, sõltumatust Palestiina riigist, päästes sellega kodanikud vihast ja terrorist.

Läbirääkimised pole vilja kandnud. Powelli üks valik oleks jõustada endise USA senaator George Mitchelli rapordi soovitusi. Mitchell soovitas kohest vaherahu ja kompromisse enne läbirääkimiste taasalustamist.

Powellil pole võib olla isegi võimalik relvadega ähvardada ega aidata. Sharon ei võtnud Powelli isiklikku saadikut, CIA direktor George Tenetit kuulda, kui viimane katsus jõustada kooperatsiooni põhimõtteid. Sharon keeldus andma ära õiguse “kaitsta” Iisraeli, isegi kui palestiinlaste sõjategevus oleks vaherahuga vaibunud. Vahetult enne terroripomme saatis Powell Iisraeli uue saadiku, Anthony Zinni, dessantvägede erukindrali, kes kunagise Powelli sõjaväe kolleegina ka juhtis Ameerika vägesid Kesk-Idas. Kuid Arafati jõuetus tähendab, et need palestiinlased, kes ei näe muud lahendust majanduslikele blokaadidele, läbirääkimiste nurjumistele, Iisraeli vasturünnakutele ja pommitamistele tegutsevad edasi, vastates kurjusele kurjusega. Sajad palestiinlased on surma saanud, tuhanded haavatud, siiski on neid arvukalt. Kui neile ei anta mingitki lootusekiirt, et tulevikus on rahu, riigitasandil naaberlik kooseksistents, tegutsevad militandid edasi.

Tuntud Inglise ajaloolane Norman Cohn on rohkem kui 50 aastat uurinud apokalüptilisi liikumisi. Cohni põhiteesiks on, et apokalüptilises hävingus veendumus on sellistes liikumistes seotud sügava, vankumatu usuga, et maailmalõpp tuleb niikuinii. Ainult puhas usk päästab inimhinge, surma vabatahtlikult minek on loomulik, et pääseks järgmisesse ilma, viimsel päeval Jumala juurde. Tuletab väga islami usufanatismi meelde, dzhihaade, intifadasid, palestiinlasi ja Talibane. Nagu näha pole nendega võimalik diplomaatililselt lahendusi leida, ainult relvadega.

Piiblis on teadagi ohtralt vanas testamendis kirjeldatud suguharude vahelisi sõdasid. Neist võtsid õppust mitmed esimesed ristiusu viimsepäeva sektid, kes ennustasid maailmalõppe, mis pidi saabuma esimese millenniumi lõpul. Neid kuupäevi on ka teisigi pakutud erinevatel aegadel ka mujal, ent tuletaks siinkohal meelde möödunud aastal toimunud argumenti, kuna lõppes ristiusu järgi mõõdetud teine millennium.

Kalender näitab, et uue millenniumi esimesel aastal on veel kuupäevi alles. Viimnepäev on veel tulemata, aga Iisraeli ja Palestiina küsimuse lahendamine võib selleni kesta muutmata, terrori ja vägivallaga, kui isegi USA võim ei suuda kahte poolt lepitada.

TÕNU NAELAPEA

Märkmed: