Üks väga tänuväärne liikumine, mis jõudis Eestisse ligi 10 aastat tagasi, ei ole saanud meedialt küllaldaselt tähelepanu. Kõikjal räägitakse noorte kuritegevusest, abortidest, halbadest toitumisharjumustest, narkomaaniast, alkoholismist ja kehvast tervisest — kas on aga piisavalt räägitud ennetustööst, mida samuti iga päev tehakse? Liikumine “Tervist Edendav Kool” on oma eesmärgiks võtnud tervise edendamise ideoloogia ellurakendamise terviseõppe, õpilaste, õpetajate ja koolipersonali tervislike eluviiside ning tervist edendava koolikeskkonna loomise kaudu.

Eesti Vabariigi Valitsuse poolt väljatöötatud rahvastikuprogrammis kirjutatakse, et Eesti vajab väga haritud, väga tegusaid ja väga terveid lapsi. Eesti täiskasvanud elanikkonna ja kooliõpilaste tervise ja käitumise uuringud viitavad aga mitmetele negatiivsetele suundumustele rahva tervises. Kooli tervisekasvatuse ülesanne on toetada ja arendada soodsa õpikeskkonna loomist, et parandada tervist ja elukvaliteeti.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon, Euroopa Komisjon ja Euroopa Nõukogu esitasid 1992. aastal ühise koostööprogrammi “Euroopa Tervist Edendavate Koolide Võrgustik" (The European Network of Health Promoting Schools). Programm nägi ette hariduse ja tervisesektori ühtset lähenemist tervisekasvatusele, sest nii haridus kui tervis mõjutavad teineteist. Hariduslikud saavutused ja edasijõudmine koolis oleneb tervisest, tervise staatust mõjutab haridus.

Osavõtvad koolid on pühendunud turvalise koolikeskkonna loomisele. Käesolevaks ajaks kuulub Tervist Edendavate Koolide rahvusvahelisse võrgustikku ligikaudu 500 kooli ja riiklikesse rohkem kui 2000 kooli umbes 40 riigist.

Pilootkoolid korraldavad koolis tervisepäevi, nädalaid, -kampaaniaid ja projekte tervisliku toitumise, esmaabi, seksuaalkasvatuse, narkomaania, vaimse tervise jpt. teemadel. Üritustesse on haaratud nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad.

Harjumaal Loo Keskkoolis korraldati näiteks TEK raames tervisliku toitumise loengute tsükkel “Suppi või krõpsu?”, millest üks kooli 4. klass võttis osa ja teine 4. klass mitte. Mitu kuud hiljem palus õpetaja terviseõpetuse tunnis nimetada faktoreid, millest oleneb hea tervis. Programmis osalenud klassi õpilased teadsid kohe, et tervislik toitumine on väga oluline, kuid teine klass, mis nimetatud programmist osa ei võtnud, ei loetlenud tervislikku toitumist esimeste mõjurite hulgas.

Õpilaskonverents

Kevadel korraldas TEK üle-eestilise õpilaskonverentsi „Noored ja sõltuvus“. Selle raames peeti ettekandeid teemadel hobid, raha, televisioon, sõbrad, sport, arvuti, suitsetamine, vanemad ja lapsed, narkootikumid, koolikeskkond, loodus, reklaam, alkohol, toitumine, muusika. Osalejaid oli 39 koolist kokku 217.

Korraldajate poolt läbiviidud küsitluse põhjal võib teha mitmeid järeldusi noorte endi mõtetest seoses nende huvide, hirmude ja sõltuvustega. Küsimusele, milline teema oli kõige huvitavam, vastas 64 noort, et selleks oli noored, muusika ja sõltuvus. Järgnesid teemad narkosõltuvus, reklaam, noored ja sõbrad ning suitsetamine. Igavamaks teemaks peeti sõltuvust toitumisest.

Rohkem ettekandeid sooviti teemadel mobiiltelefon ja sõltuvus, samuti sõltuvust armastusest, koduloomadest, kleptomaaniast.

Õpilaskonverentse võiks noorte arvates korraldada ka suhetest eakaaslastega ning vanematega, samuti armastuse, AIDSi ja kuritegevuse teemadel.

Ühiskond peab olema võimalikult tasakaalus, et efektiivselt funktsioneerida — kui tuleb juurde ohufaktoreid, peaks lisanduma ka vastavaid liikumisi probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Tervist edendavad koolid on väga hea näide antud küsimuses.

Oodatav tulemus on, et 2005. aastaks vastaksid vähemalt 10% üldhariduskoole Eesti Tervistedendavate Koolide liikumise kriteeriumitele, rakendaksid seda ideoloogiat oma igapäevaellu ja oleksid ühinenud TEK võrgustikuga.

hetamm@hot.ee

Märkmed: