TAI asub kaardistama puugiohtlikke piirkondi.
FOTO: Shutterstock
Tervise Arengu Instituudil (TAI) valmis puugiohtlikke piirkondi näitav puugikaart (www.puugiinfo.ee), mis hakkab täienema inimeste poolt reaalajas sisestatud infoga.
https://tervis.elu24.ee/697755...
Kliima- ja keskkonnamuutused on viimastel aastakümnetel toonud kaasa puukide arvukuse märkimisväärse suurenemise. Järjest rohkem registreeritakse puukidega levivaid nakkushaigusi nii inimestel kui ka koduloomadel. TAI kogub elanikelt infot puukide kohta, et saada sisendit teadustöö jaoks ning elanikud saavad puugiohtlikumaid piirkondi teades end puukide ja nende poolt levitatavate haiguste eest end paremini kaitsta.
Mida rohkem teavet on puukide levilate kohta, seda paremini oskavad teadlased teha järeldusi nende elukohtade eelistuste, arvukuse muutumise ja ohtlikkuse kohta. Selleks kutsuvadki TAI teadlased endale appi, et koguda laialdasemalt teavet puukide kohta. «Soovime rakendada Eestis uudsel viisil kaasavat teadust, et koos inimeste abiga saada parem ülevaade puugiohtlikest piirkondadest. Kaasame inimesed puugihammustuste kaardistamiseks ja puukide kogumiseks, et neid saaks analüüsida haigusetekitajate suhtes,» ütles TAI viroloogia- ja immunoloogialabori juhataja Julia Geller.
Puugiohtlike piirkondade kaardistamisele kaasaaitamine on lihtne. Tuleb minna veebilehele puugiinfo.ee ja märkida endalt või lemmikloomalt leitud puuk kaardile. Vastata tuleb vaid mõnele küsimusele, millal ja kust kohast puuk leiti. Iga kaardile märgitud puuk saab endale unikaalse ID-numbri.
Pärast puugi kaardile märkimist on võimalus anda Eesti teadusele veelgi suurem panus ja saata puuk Tervise Arengu Instituuti. TAI viroloogialaboris on puugipank, kus hoitakse puuke analüüside tegemiseks, sh haiguste määramiseks. Saadetud puuke analüüsitakse juhuvalimi põhimõttel ning nii kujunebki läbilõige Eesti eri paigust leitud puukide arvukusest ja haigestunud puukide osakaalust. Tänu puugi ID-numbrile on inimesel võimalus saada teavet enda saadetud puugi kohta juhul, kui tema saadetud puuk sattus valimisse.
Kuna Eestis on kõrge puuginakkuse oht, on igast uuringule saadetud puugist abi nakkusohtlike piirkondade kaardistamisel, puugihaiguste uurimisel ja ka uute ravimite väljatöötamisel. «Eesti inimeste panus puugiuuringutesse on tähtis mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale,» rõhutas Julia Geller ja selgitas, et Eesti puugiliikide leviku ja arvukuse andmeid kajastab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), kelle peamine ülesanne on tugevdada Euroopas kaitsevõimet ja ennetusmeetmeid nakkushaiguste vastu ning reageerida muutustele õigel ajal. Täpsemaid järeldusi saab teha suuremate koguste pealt. Selleks, et uuringuandmed oleksid ühtlased, on igast maakonnast vaja koguda vähemalt 1000 puuki.
Puugikaardi ja puugipanga tutvustamiseks alustas TAI suvi läbi kestva kampaaniaga «Pane puuk posti». Lisaks leiab puukide kohta rohkelt infot TAI uuelt veebilehelt puugiinfo.ee, sealhulgas näiteks, kuidas end puukide eest kaitsta ja kuidas puuki õigesti eemaldada. Veebilehelt leiavad näpunäiteid ka lemmikloomaomanikud. TAI viroloogid loodavad, et teavitustöö tulemusel elanikkonna teadlikkus puuginakkuste ning nende vältimise osas suureneb ja väheneb haigestumine puuginakkustesse.
Maakondade ülevaade puukide arvukusest ja puuginakkustest
Terviseameti andmete põhjal tuvastatakse kõige rohkem puuginakkusi Saaremaal ja Hiiumaal, mandril – Tartu, Harju, ja Pärnu maakondades, Tartu-, Valga- ja Ida-Virumaal tuvastati ka võsa- ja laanepuugi hübriide ehk ristandeid.
