Eesti Bibliograafia Klubi korraldas 19. novembri pärastlõunal Tartu College’is raamatusisulise sündmuse pealkirjaga „Naer on terviseks“. Osavõtjaskond oli üllatavalt arvukas, kes kõik ilmselt nautisid meeleolukaid esinemisi.
Kava oli mitmeosaline, kõigepealt oli näitus naljateemalisist raamatuist, samal laual Tiina Tuvikese luuleraamatu trükk ja hea valik karikatuure. Erilaud oli loteriivõitudele, teisel raamatulaada väljapanek. Selle kõrval näitus uuemaist kodumaal ilmunud raamatuist, mida siinsedki raamatuhuvilised ostaksid, kui need oleksid siin müügil.
Tiina Kiik avas sündmuse akordionil J. Straussi palaga „Mein Herr Marqui“ ooperist „Die Fledermaus“. Seejärel lausus dr. Endel Aruja avasõna, öeldes, et raamatuid on kaks korda rohkem välja saadetud kui alles on jäänud. Paljude vastu on huvi vähenenud, vaid National Geographic öeldakse olevat väga teretulnud.
Teadustaja Aino Müllerbeck tutvustas külalist dr. Andres Tauli, kelle elu on olnud sündmusterohke — isa kuldrist anti pojale edasi, tänavu sai ta presidendilt Punase Risti teeneteristi. Õpetajana on tal pikaaegsed kogemused ka naeru alal.
Meelde on jäänud anekdoodid, ka kogemus, et nali vähendab stressi. Huumoriga on nii, et mõni võib üht, teine teist asja naerda. Eesti kirikuõpetajad eriti ei naljata. Kanada õpetajad aga ei saa olla ilma naljatamata. Õpetaja Auksmann naljatas siin kolme suure mereriigi, Hiiu, Saare ja Ameerika üle.
Pärast jutlusi jätab õpetaja kirikuuksel kirikulistega jumalaga ja võib sellejuures naljatada. Naljatamiseks on üks aine ka õpetajate varakus. Ka viina ümber ja selle seotusest õpetajatega on palju naljalugusid. Roomakatoliku vaimulike ümber on lugusid nende kalatoidu nõude kohta, kus reedene kalatoit oli sunduslik, aga siis suudab preester end veenda, et praetud pole mitte kana, vaid kala.
Tiina Kiik esitas A. Dvoraki „Humoreski“. A. Müllerbeck ütles, et Torontos on kümme laulukoori, kuid 2000. aastal oli vaja veel üht laulukoori ja loodigi Bibliograafia Segakoor „Vares“. Kahe aastaga on õpitud Silvi Treieri juhatusel koori moto „Ih-ih-ii“ ja „Vares“.
Teine naljamees oli EV aupeakonsul Laas Leivat, kes esitas rea poliitilisi nalju, erialaselt diplomaatilised lood. Tihti on neis tegevad suursaadikud, keda paradiisi ei lasta.
Teadustaja A. Müllerbeck soovitas koostada bibliograafiliste naljade käsikirja, millest Bibliograafia Klubi teeks raamatu. Elna Libe ja Erika Solom andsid edasi Muhu muttide uudiseid ja Tiina saatis akordionil.
Ellen Irs esitas paar oma vaimukat värsilugu, mis käsitlesid vana inimese tervisega seotud probleeme, kus rikkuseks on lubja rohkus südamesoontes. Aga eks te tea, et vanagi olla on hea. Olles üle 80 aasta vana pole enam mingit luba vaja ja võõrsõnade hääldamine on saanud lihtsustatuks.
Siis anti kõigile vabadus oma naljaloo esitamiseks, mida mitmed ka kasutasid. Tiina Kiik esitas akordionil eesti rahvaviise ja kutsus neile kaasa laulma. Aino Müllerbeck tänas T. Kiike meeleolu loomise eest ja meenutas, et jaanuaris 2000 korraldas klubi Tiina Tuvikese loomingu õhtu. Tänavu augustis ilmus tema luulekogu, mis on nüüd müügil piiratud arvul $22 eest. Raamat on jagatud tsükleisse sisu järgi; väärtust lisavad Abel Lee illustratsioonid, samuti H. Oja ja prof. Tiina Kirssi artiklid.
Leo Koobas, kes on meil olnud raamatumeistriks ja teinud seni 22 raamatut, tegi käsikirja raamatuks. Ta lisas mõne fakti „Elu ja usu“ raamatu algatajana, kus pandi väljaandmise küsimus hääletamisele. Teos on bibliofiilne objekt. Kõneleja ütles ka, et uute trükitingimuste juures saab oma loomingut kergesti avaldada. Sõnavõtu lõppu sobis naljalugu ühest raamatust, mis pidi olema trükiveavaba, aga see rida oli tulnud välja nii: „selles ei ole ühtki trükisiga“.
Juta Ilves ütles lõppsõna ja tänas elutarkade naljade eest. Tänas kõiki naerjaid ja juhtis tähelepanu loteriile ning raamatulaadale. Loteriiks olid võite kinkinud Golden Kringel, Lembit Joselin ja Valhalla Travel. Raamatud pakkusid suurt huvi ja mõned raamatusõbrad olid kojuvõtmisekski sületäie eestikeelset kirjasõna kogunud.
