Toronto elanikest hindas oma tervist kehvaks või kehvapoolseks peaaegu 15% küsitletuist, mis on mõnevõrra kõrgem riiklikust keskmisest — 12,8%. Huvitaval kombel selgus uuringust, et sellised näitajad nagu haiglavoodite, perearstide ja spetsialistide arv elaniku kohta ei mõjutanud inimeste hinnanguid oma tervise suhtes — kõige määravamaks osutus vanus, seejärel sissetulek.
Uuringu läbiviija ütles Toronto Star’is, et üldiselt on nii, et kõige paremaks raporteerivad oma tervist alla 45aastased jõukad naised, kes ei suitseta, pole ülekaalus ning tegelevad regulaarse kehalise koormusega: nemad juba oma tervist kehvaks ei pea. Vanusegrupis 30—44 aastat arvati oma tervist kehvaks umbes poole harvem kui vanusegrupis 45—64 aastat; peale 65. eluaastat tõusis vastav näitaja koguni neli korda.
Märkimisväärset rolli oma tervise hindamisel mängisid ka haridus ja majanduslik seisund — $10.000 (neljaliikmelise pere kohta) või väiksema aastasissetulekuga sissetulekuga inimeste seas oli tervelt viis korda rohkem neid, kes pidasid oma tervist kehvaks või suhteliselt kehvaks, võrreldes kõige kõrgema sissetulekuga elanikkonnagrupiga — $60.000 või enam (4-liikmelise pere kohta). Ning ka väiksema haridusega inimesed arvasid oma tervislikust olukorrast halvemini kui kõrgemalt haritud.
Vähesel sissetulekul on sageli seos terviseharjumustega, ütleb artiklis doktor, kes tegeleb tihti just selle elanikkonnagrupiga: kui tervislikul elustiilil baseeruv lähenemine haiguste ärahoidmise seisukohalt on omane eriti just keskklassi kuulujatele, pole see just reaalsus vaesemate jaoks — kui tuleb päevast päeva mõelda sellele, kuidas maksta üüri ja toita lapsi, jääb ehk tähelepanuta soovitus süüa iga päev 5—10 serveeringut puu- ja juurvilja.