TERVISE TEEMAL: Veresuhkur ja aju

Kuumad uudised | 11 Feb 2003 | EWR

Hiljutine Ameerika uurimus tõi välja, et mälukaotusel vanemas eas ei pruugi alati olla seost Alzheimeri tõvega, vaid ka veresuhkruga. Leiti, et inimesed, kelle organism ei produtseeri veresuhkrut normaalselt (nn. diabeedieelne seisund), võivad hiljem kannatada mäluhäirete all. Heaks uudiseks on siiski see, et paljudel juhtudel võib olla abi õigest dieedist ja füüsilisest koormusest, et kaitsta oma aju.

Ühe uuringu autori sõnul ongi hirm võimaliku mälukaotuse ees paljude baby-boomer’ite seas otsustava tähtsusega motivaator tervisliku eluviisi harrastamiseks.

Veresuhkur oligi kahtluse all, kuna teadlased on ammu teadnud, et diabeetikud on tavalisest kõrgemas riskigrupis mäluprobleemide osas, võib-olla seetõttu, et diabeet kahjustab veresooni, mis varustavad verega aju, südant ja teisi elundeid. Uue uurimuse kohaselt võib inimese mälu saada kahjustada juba kaua enne, kui neil areneb välja diabeet. Ilmnes, et vastupidiselt teistele kudedele, millel on mitmed energiaallikad, sõltub aju veresuhkrust peaaegu kogu energia osas.
Diabeedieelne seisund mõjutab umbes 16 miljonit ameeriklast ja tavaliselt algab see keskeas, kuid riskigrupis on ka erinevas vanuses inimesed, kes on ülekaalus ja kelle eluviis pole aktiivne. Kui sellele tähelepanu ei pöörata, võib see areneda päris diabeediks, millega võivad kaasneda teatavasti mitmed teisedki rasked kahjustused.

Nii soovitatakse inimestel, kel on ülekaalu, püüda seda kasvõi natukene vähendada ja pöörata tähelepanu ka oma kehalisele koormusele, jalutades kasvõi 30 minutit päevas — tuleb välja, et sellest võib olla kasu ka ajule. (Ref.C)

Kuumad uudised

Where did you buy Estonian black bread ‘must leib’ in Sydney in 1953? (2)