See lill on üheaastane rebukollase õitega lill, pärinedes nii Vahemere maadelt kui ka Egiptusest. Ladinakeelne nimi on tuletatud sõnast calends , kuu kestvus, sest lille õitseaeg on väga pikk, õitseb kuni lume tulekuni. Kasvab Eestis aialillena, samuti ka siin Kanadas. Ümmargused õied asuvad pikkade õievarte otsas.
Ravimiks kasutatakse peamiselt saialille õisi. Neid kogutakse juulist oktoobrini. Saialille droogi kasutatakse niihästi seespidiselt kui välispidiselt. Ameerika kodusõjas kasututati saialille lehti välilaatsaretis avatud haavade raviks.
Tee ühekordseks kasutamiseks võetakse üks supilusika täis droogi ühe klaasi keeva vee kohta. Ülalmainitud tee või keedis mõjub verd puhastavalt kõhukinnisuse vastu ja ka diureetiliselt, s.o. uriini voolu soodustavalt. Võetakse ka kollatõve, pärakuverikomude, maohaavandite, kui ka maokatarride, allkeha valude, kehvveresuse, neeru ja pöieliiva ja ka näärmete paistetuse, paisete, naha löövete kui ka laienenud veresoonte raviks.
Alkoholleotist lisatakse ka kosmeetilistele salvidele, mida kasutatakse päikesepõletuse raviks.Salvi kasutatkse välispidiselt haavade (ka mädanevate), vigastuste, nahahaiguste ja käsnade puhul.
Õitest ja lehtedest tehtud tinktuuri võetakse kõhukrampide, närvinõrkuse ja hüsteeria puhul.
Kirjandusest
AUGUST KÕRE