Oma tervise eest hoolitsemine on vajadus, mida mõistame kõik, eriti siis, kui märkame, et see kipub käest libisema. Niipea kui kõlab esimene häiresignaal, mõtleme kohkunult, kas me ehk pole hiljaks jäänud. Küsime annahaavalikult: kas on veel rohtu, mis avitab? Kuid „pai tohtrihärra“, kelle poole me nende sõnadega pöördume, on ikka seesama valgekitline, kuuldetoru ja kraadiklaasiga, kes kirjutab pille ja pulbreid, keelab rasvaseid toite ja taunib tubakapruukimist.
Karin Vagiste, kes 2. novembri õhtul Tartu College’i saalis kõneles, on sellise hoiakuga väga hästi tuttav ja suhtub sellesse mõistvalt, kuid eelistab tervistkahjustavaid elemente rünnata teisest küljest. Tema arvates peab inimene end hoidma vormis mitte ainult füüsiliselt, vaid ka emotsionaalselt. Söandab seada viimase isegi esikohale, väites, et terve keha eelduseks on terve vaim.
Emotsionaalse pinge maandamisest oleme kõik kuulnud, kuid enamasti mõeldakse sellega olukorda, kus pinged on kuhjunud nii tugevasti ja oluliselt, et halvab teovõime ja –tahte. Siis oleme sunnitud sellele tähelepanu pöörama ning probleemi seks korraks näiliselt lahendama, tegelikult oleme vaid suutnud selle tahaplaanile suruda, kust ta varem või hiljem taas esile kerkib. Karini arvates peaks iga inimese eesmärgiks olema täielik stressivaba seisund, emotsionaalselt terve eluviis ja ellusuhtumine.
Et kaudne tubakasuits (second-hand smoke) kahjustab tervist, seda teatakse ja selle vastu võideldakse tõhusalt, kuid kaudsest pingest pole me midagi kuulnud. Karin väidab kaljukindlalt, et see kahjustab tervist rohkem kui kaudne nikotiiniving. Sama kindlalt ja tingimusteta käsib ta olla oma keha vastu aus. Veenvalt valetada võid kasvõi kogu maailmale, kuid oma organismi sa ei peta.
Kõneleja ei jätnud kuulajaskonda passiivseks, vaid innustas neid osalema sõnade assotsiatsiooni mängus, jagades nad rühmitustesse ja kontrollides tulemusi. Andis ka võimaluse soovijail osta tema raamatut pealkirjaga „Settle it“, mida ta kohapeal signeeris.
Kuna loeng oli ingliskeelne, teemaks „Emotional Fitness“, siis oli näha kuulajaskonnas nooremaid ja ilmselt ka teiste rahvuste esindajaid. Tartu College’i president Jaan Meri, kes lektorit tutvustas, teatas, et see on esimene sedalaadi loengute sarjas. Edaspidi kavatsetakse kutsuda kõnelema teisigi eesti teadlasi ja muid oma ala asjatundjaid, kes siinses ühiskonnas edukat rakendust leidnud ja kelle loengud võiksid kokku meelitada rohkem eesti keelt mittevaldavat publikut.
