The Economist: Eesti demokraatias on puudusi EPLO
Kuumad uudised | 23 Nov 2006  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Toimetaja: Tuuli Aug
Suurbritannia majandusajakiri The Economist koostas maailma riikide demokraatia arengut võrdleva pingerea, Eesti asub edetabelis 33. kohal ja kuulub “osaliselt puuduliku demokraatiaga” riikide hulka.

Uuringus anti maksimaalse punktide arvuna kümme punkti, seda igas valdkonnas eraldi ja ka koondhindena kokku. Maailma kõige demokraatlikumaks riigiks hinnati Rootsi, mis sai koondhindeks 9,88. Kokku uuriti 167-t riiki, täiesti demokraatlikeks hinnati neist 28.

Eesti 28 näidisdemokraatia hulka ei saanud. Meid hinnati 10 palli süsteemis järgmiselt: valimiskord ja pluralism 9,58, valitsuse toimimine 7,5, rahva poliitiline aktiivsus 5,0, poliitiline kultuur 7,5 ja kodanikuvabadus 9,12. Koondhindeks saime 7,74 palli.

Meie lähinaabritest on meist ees Soome, mis mahtus esikümnessse. Meie lõunanaaber Läti on 37. kohal ja jääb Eestist maha. Idanaaber Venemaa jääb „puudustega demokraatia” kategooriast veel allapoole "segarežiimide" hulka ning on üldnimekirjas 102. kohal.



Maailma kõige demokraatlikumale riigile Rootsile järgnevad esikümnes enamasti Euroopa maad. Esikümne teisele kohale jäi Island ja kolmandaks tuli Holland. Neile järgnevad Norra, Taani, Soome ja Luksemburg. Mitte-Euroopa riikidena mahuvad esikümnesse kaheksandal kohal olev Austraalia ning üheksandal kohal Kanada. Viimane riik esikümnes on Šveits.

Maailma kõige ebademokraatlikumad riigid asuvad sageli Aafrika mandril, näiteks Myanmar Togo, Tšaad ja Kesk-Aafrika vabariik. Maailma kõige vähem demokraatlik riik ei ole siiski Aafrika mandril: viimasele 167., kohale jäi Põhja-Korea mis sai koondhindeks 1,03.

The Economist uuris kokku 167-t riiki ja ajakiri leiab kokkuvõttes, et 112 riigis elatakse rohkem või vähem demokraatlikult, kuid ainult 28 riigis on täielik demokraatia. Autoritaarsetes riike on maailmas 55.

The Economist arvutas demokraatia indeksi välja arvestades riikides valimisprotsessi ja poliitilist pluralismi, valitsuskorraldust, rahva poliitilist aktiivsust, üldist poliitilist kultuuri ning kodanikuõiguste austamist.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Kuumad uudised
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus