Kui 1980. lõpus ja 1990. esimeses pooles tulid Kesk- ja Ida-Euroopas võimule säravad ja jõulised poliitikud, siis täna on olukord vastupidine, kirjutas The Economist.


Läti presidendiks valiti hiljuti avalikkusele vähetuntud ortopeed Valdis Zatlers, kusjuures isegi Zatlersi suurimad toetajad ei usu, et ta oleks võrreldav eelkäija Vaira Vike-Freibergaga, kes tüüris Läti Euroopa Liitu ja NATOsse, vahendab aripaev.ee.

Postkommunistlike riikide liidrid olid kunagi mõjukad ja rahvusvaheliselt tuntud kujud.

Poola liider Lech Walesa ja Tšehhi liider Vaclav Havel on tänini maailmas kuulsad. Reformistidest poliitikud nagu Mart Laar, Jegor Gaidar ja Mikulas Dzurinda lõid laineid madalate maksude ja vabaturumajanduse alal.

Aga nüüd on asjad teisiti. Ainult kaks riigipead kannavad võrdluse eelkäijatega välja - need on Venemaa ja Eesti presidendid. Venemaa president Vladimir Putinil on küll palju kriitikuid, aga kui ta räägib, siis inimesed kuulavad.

Eesti presidendist Toomas Hendrik Ilvesest, kes sündis Rootsis ja sai hariduse Ameerika Ühendriikides, on aga saanud kõigi kunagiste Kremli satelliitide eestkõneleja.

Suurte vaimsete võimetega Ilves on ainus poliitik regioonis, kel on olemas reaalne Brüsseli ja Washingtoni kogemus.

Ei ole palju väikeriikide presidente, keda USA president kuulda võtab.

Ilvesel ja Bushil on ka nii mõndagi ühist, ehkki erinevates mastaapides, on mõlemad talupidajad ja mõlemale meeldivad sama marki Stihli võsalõikurid.

Toimetas Alo Raun, PM online

Kuumad uudised

TRENDING