Mida te jaburdate, et Bäckmanil on õigus (vt Tõnis Siim: Bäckmani hulludes mõtetes leidub ka tõtt, SI 26.09.2008)! Bäckman kirjutas akadeemilise ekspertiisi katte all toore ajaloolise võltsingu. Samuti tegi Magnus Ilmjärv ja tema juhendaja Turtola oma teises raamatus. Nendes on kõiges ajaloolisi tõdesid, aga need on kokku mätsitud ajaloo väärlugemistega -- nõnda saavad ajaloolised võltsingud tõe maski ette. Ainult kriitiline allikate kasutamise analüüs teeb selgeks Bäckmani ja Ilmjärve esitatud tõlgenduste ja väidete ekslikuse ja sihilikkuse.
Bäckmani väide, et Eestit ei okupeeritud, sest Nõukogude Liidu sissemarss ei tulnud sõjalise rünnaku tagajärjel, on ajalooliselt absurdne. Näiteks milleks nimetab Bäckman Austria Anschlussi Natsi-Saksamaa poolt või Sudetenlandi anneksiooni ja Tšehhoslovakkiasse sissemarssimist? Kas akadeemik Bäckman on teadlik majanduslikust ja kultuurilisest okupatsioonist?
Iga suurem ja parem sõnaraamat annab seletuse "okupatsiooni" etümoloogiast. See sõna tuleb ladina keele sõnast capare, tähenduses võtta, ja prefiksist ob, mis tähendab vastu ja alla. Okupatsioon tähendab valdussevõtmine, enda alla haaramine, inglise keeles ka üksikisiku tegevus ja elukutse, amet. Inglise keeles on juba toolikoha ja avaliku väljakäigu kasutamine märgitud "occupied" sõnaga. Muide sõjaline valdussevõtmine on J. Silveti inglise-eesti sõnaraamatus alles neljas tähendus.
Bäckmani väide, et kuna Eestit ei võetud 1940 (1939) sõjaliselt, tuleb Nõukogude Liidu okupatsiooni eitada, on keeleliselt naeruväärne ja alla akadeemilist taset. Aga eks tema eesti ekspert, Nõukogude okupatsiooni kangelane Arnold Mere tegi talle sõnad selgeks, et õigustada küüditamisi kui nõukogude seadusliku alama käsutäitmist - s.o. Nürnbergi kaitsega.
Bäckmani segadus võib olla tingitud ka sellest, et soome keeles kasutatakse sõna "miehittä" ja "sotilaallisesti valloittaa" kergemini kui teistes keeltes. Ka Eesti Instituudi Eesti keele sõnaraamatus on antud esimeseks okupatsiooni tähenduseks "sõjaväeline maahõive". Eesti keeles ilmselt puudub selle sõna laiem rahuvusvaheline mõiste. Aga ka sellisel juhul on Bäckmani väide väga nõrgal ajaloolisel ja akadeemilisel alusel tehtud, see on kui sulest imetud ja esimese kursuse filosoofia loengu kuulaja tehtud väide. Seepärast ma ei näe, miks peaks tema raamatus esitatud analüüsile ja väidetele andma mingisugust võimalust astuda praegusse poliitilisse ja välissuhete arutellu.
Küsiksin Merilt ja Bäckmanilt, et kui Eesti polnud hõivatud Nõukogude Liidu poolt vastu Eesti riigi, presidendi ja rahva vaba tahet, ja kui küüditamised olid rahvastiku tasakaalu heaks vajalikud, et nad seletaksid mulle, miks minu vanaisa, kes kannatas kas tiisikuse või kopsuvähi all, kanti voodipõhjal küüditamisautosse. Ta suri kusagil Paldiskis ja ta ihu visati tundmatusse kraavi.
Küsiksin Bäckmanilt, miks minu vanaema, kes oli vaestes oludes kasvatanud seitse last, kellest kõigist said töökad Eesti Vabariigi kodanikud, pidi surema Gulagis? Mida Bäckman ja Meri soovitavad mul rääkida oma lastele vanavanemate Eestist kadumise põhjuse kohta: kas ütlen, et nad teenisid selle ära, sest kannatasid sellise eksliku arusaamise või kodanliku haiguse all, et Eesti oli okupeeritud Nõukogude punaarmee ja NKVD poolt - ning nende küüditamine oli ajalooline ja sotsialistlik nõukogudelik kangelastegu, mille eest Arnold sai autasu.
Bäckmani väited tulenevad samasugusest maailmavaatest ja arusaamisest, kui oli mõnel ameeriklasel. Kui neile kirjeldati Nõukogude Liidu ja NKVD küüditamisi ja kuritegusid Eestis, ütlesid nad üllatusega, et miks teie inimesed ei kaebanud neid politseisse?!
Tekst:
Thomas Vaga, Howell, NJ, USA,
Sõltumatu Infokeskus www.si.kongress.ee
Thomas Vaga küsimused soome ajaloolasele Bäckmanile SI
Eestlased Eestis | 30 Sep 2008 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
