Thomas Vaga: Velikie Luki ületulnutest ja langenutest
SI tekst "Sellised mehed käisid Velikie Lukis eestlasi mälestamas" (http://si.kongress.ee/?a=page&...) oli huvitav artikkel Velikie Luki lahingutest ja verevalamisest. Küsimus: mis värvi olid nelgid: kas punased või valged? Kas keegi pani mälestusmärgile Eesti rahvuslipu värvilindi tunnustuseks, et need Eesti Vabariigi pojad võitlesid oma kodumaale Eestisse saamise, mitte Nõukogude Liidu ega punaarmee Eesti vallutamise ja okupeerimise pärast.
Austame neid sõdalastena, kes olid sunnitud võitlema ja oma elu andma Eesti hävitaja ahelaid kandes. Ma usun, et nad lootsid, nii nagu lootsid Eesti mehed ka sakslaste mundrit ja relvi kandes, et lõpuks siiski rahvusvaheline õigus taastatakse ja mõlemad kahekümnenda sajandi koletised, kommunistlik Venemaa ja natsi-Saksamaa kaotavad ning Eesti saab vabaks ja iseseisvaks ja seal lehvib jälle Eesti sini-must-valge.
Minul isiklikult on järgmised head ja halvad mälestused sellest lahinguväljast ja sellega seotud sõjategevusest. Nimelt tuli üks minu onudest, kes oli Eesti Vabariigi ratsaväeohvitser, Velikie Luki all üle, nagu tegid väga mitmed. Ta ratsutas oma hobuse "lõhki" ja pidi ta maha laskma, kui oli saabunud rindest läbi läände (sakslaste ja eestlaste poolele). Teine onu lasti eestlasest või venelasest politruki poolt tema üksuse staabi punkri ees maha ilma isegi kõige lihtsama sõjakohtu otsuseta, sest keegi oli ta peale kaevanud, et ta plaanitseb grupi meestega üle minna. Temagi oli Eesti Vabariigi ratsaväeohvitser.
Kolmas inimene, kes hiljem paguluses oli minu ametivend, oli eesti punaväeüksuse velsker, kes päästis mehed orjalaagri oludes skorbuuti suremast, sest nõukogude punaarmee ja orjalaagri (NKVD) arstiteaduse tase oli nii madal, et nad ei oskanud midagi teha - ega eriti ka hoolinud. Ta pääses NKVD ohvitseri nagaanikuulist pähe sellega, et "ähvardas" kogu nende üksust surmaga, mis oleks olnud päris kindel, kui Eesti Vabariigi sõjaväe velskeri oskustega mees oleks maha lastud, sest nii üksusel kui kogu laagri vahtkonnal ja ohvitseride kaadril polnud teist vastavate oskustega "arsti".
Põhjus, miks NKVD ohvitser tahtis teda maha lasta, oli see, et ta keeldus hakkamast oma meeste vastu "koputajaks", ka NKVD ohvitseri hirmsa peksu peale. Mu ametivend ütles: "Ta peksis mind kui koera!" Ja tuli Velikie Luki all üle. Ta jutustas, et juba orjalaagris olles nägi ta unes nägemust, et ta saab Vabaduse väljakule, kus lehvivad Eesti lipud.
Teatavasti "viidi" Eesti Vabariigi sõjaväe osad rahvusvahelise õiguse vastaselt sunniviisil Vene punaarmee ridadesse ja kasutati alguses orjatöölistena, sest venelastest ja eestlastest politrukid kartsid, et eestlased ei tahtnud võidelda Vene punases armees. Lõpuks aga läksid mehed punaarmee ridadesse ja Velikie Luki ja teistesse lahingutesse, et pääseda orjatöö näljast ja surmast. Ja punaarmeel oli neid vaja "kahurilihana": seljataga politrukid nagaanidega, ees saksa relvade tuli.
Allikas: Thomas Vaga
Kontakt:
Thomas Vaga: Velikie Luki ületulnutest ja langenutest SI
Ajalugu
TRENDING
