,,Küll on tore, et need pajutibud nii kõrgel on, siis keegi ei saa neid võtta,“ ütles Mari, kui olime jõudunud männikuni Ehitajate tee ääres, seal kus lõpeb Mustamäe ja algab liivane Nõmme nõlv. Olin neid näinud juba kaugelt, kui autoroolis sealt mööda sõitsin. Mummukesed paistsid tumedate mändide foonil eriliselt silma. Nende all seistes mõjusid vihmapiiskadest sädelevad tibukesed nagu lai, kevadine lumi.
Olin ise ka hakanud muret tundma, et kui linnas inimesed murravad kojuvõtmiseks igalt poolt urbadega pajuoksi, see pole niisama, vaid jätab oma jälje. Vaesed pajud – keegi neid eriti suvel võpsikus ei märka ega eristagi, aga kevadel kõik muudkui näpivad ja murravad! Muidugi on see samas arusaadav ja kõik ei saa linnast välja sõita urbi otsima, aga kurb on, kui mõned puud saavad liialt kannatada. Sarnaselt ei olnud kunagi kindel, kas mu äiapapa viitsis Saaremaal väga kaugele minna kaseviha jaoks oksi tooma või vintsutas ikka ühtesid ja samu puid.
Meie prantslasest prantsuse keele õpetaja Nicholas rääkis, et käis oma lätlasest abikaasaga palmipuudepühal Paljassaare poolsaarel. Vaja oli leida pajuoksi, millega abikaasa saaks teda utsitada, sealjuures kindlat
poème’i lausudes: ,,Ümar nagu pajutibu, terve nagu mustrõigas! Haigused välja! Tervis sisse!“
Niimoodi pidid tegema Lätis kõik. Ja ta teadvat, et kohati Soomes ka. Me vaatasime talle sõnatult vastu, kuni keegi lausus, et vaasi toome küll, aga
poème’i pole. Eestis on tegelikult ka urvitades lausutud: ,,Tõbi välja, tervis sisse!“ küll ja veel, Setomaal küllap tänasenigi.
Tegelikult on meilgi palmipuudepüha rahvanimetuseks urbepüha, sest palmiokste asemel tuli kasutada olemasolevaid oksi. „Pajuokstes, mis kannavad valgeid urbi (tudusid, tibusid) tuleb looduse kevadine ärkamine kõige esimesena nähtavale. Maa võib olla kohati veel hanges, kui pajuurvad hakkavad juba paisuma ning õitsele lööma. Neis varastes urbades on rahva usu järgi otse erakordset elujõudu, mida õige mitmel viisil püütakse oma huvides kasutoovalt rakendada,“ kirjutab Postimees 28. märtsil 1942.
Kui mõnel pool õnnistati või pühitseti urbadega pajuoksi katoliku kirikus ja jagati rahvale välja, nt Setomaal, omistati neile suuremat maagilist mõju. Nendega aeti karja esimesel päeval metsa ning löödi looma kolm korda. „Kus pajuoksi ei lastud kirikus pühitseda, seal käidi neid palmipuudepüha varahommikul või eelmisel õhtul metsast toomas.“ Ja siis urvitati ergaks ja virgaks tegemise nimel. Lõpp kevadväsimusele! Rõõmsaid ülestõusmispühi!
Pisi-pasha ehk 110 grammine pashapallike nagu tibu Bekkeri pagariäris maksab €3.20. Tellida saab ka suurt, 800-grammist 18 euro eest. ,,Pajumäe talu mahekohupiimast valmistatud lihavõttepasha on õrnalt kuumutatud ja sisaldab röstitud mandlilaaste, kuivatatud jõhvikaid, aprikoose, musti ploome ja apelsinisukaadi. Nisujahuvaba.“ Ettevaatust, allergeenid: mahekohupiim,
ricotta kohupiim, vahukoor, või, mahe munakollane, mandlilaastud, sarapuupähklid, pistaatsiapähkli puru.
Fotod ja tekst: Riina Kindlam, Tallinn
